" kilkas Oodo. ,,Paras pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle lauahunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!" Sammuti oli näha Oodo uhket olekut noorte kokkusaamisel metsaservas. Kus Oodo otsustas, et ta ei taha enam enda märaga ei sõida, vaid proovib hoopiski Jaanuse täkku. Suure uhkeldamise ja teiste eest ära sõitmise tulemusel, kukkus aga noorsand erksa täku seljast ning kaotas teadvuse. Emmi ja Jaanus viisid poisi Prohveti-Pärdi juurde, kus Oodo toibus. Oodo vaatas uimaselt ringi ja kui pilt juba selgem oli kukkus ta Jaanust sõimama. Lõik katkendist: ,,Mis sa, loll, mind vahid? Talumats, koeranahk! Sinu see häbemata täkk oli, ja kui ma teda kätte ei saa, siis lasen sinule piitsa anda." ( Jaanus tõmbas otsaesise krässu ja vahtis, silmad laiali, põnevil teise silmi.) ,,Vahi, vahi, koer! Armust ma sulle kord nahatäie kinkisin, aga nüüd pead sa ta kätte saama." (Jaanus surus sõrmed pihku ja astus, näost kahvatu, ka sammu ligemale, rind rinna vastu
me ei või unustada. Tulevikku vaatav Eesti on andestamas seda poolt sajandit, mil olime võõrvõimu all. Oluline on, et tulevikku vaatav Eesti ei unustaks seda aega. Eesti on vaid niikaua vaba, kuni rahvas seda tahab ja selle nimel tööd teeb. (Sooviksin rääkida teile ühe loo) Mõni aasta tagasi sattus üks noormees õnnetusse, ning kohalikud arstid pidid haava kinni õmblema. Sõbrad, kes temaga haiglasse kaasa läksid, rääkisid hiljem, et uimaselt operatsioonilaual olles oli ta palunud saksa arstidel temaga väga hoolikas olla. Selle peale olevat saksa arstid pisut üllatunud ning öelnud, et nende töö ongi kõigi patsientidega väga hoolikas ja põhjalik olla. Ning ta vastas, et: ,,Minuga peate olema ekstra hoolikas, minusuguseid on ainult üks miljon". Ei varja, et tunnen uhkust sellise mõttekäigu üle. Teadmine, et meid on ainult üks miljon, peaks kannustama igaüht meist. Nii väike
"Oleme saatnud oma osakondade juhatajad kauplustesse, et head eeskuju näidata. Ütlesime neile, et nende ülesandeks on kaks kolmandikku müüki ja üks kolmandik juhtimist ning nad teevad müügis kõigile silmad ette. Tahaksime, et te müüjaid lihtsalt pisut koolitaksite." Asja uurimisel selgus, et tänu ülesande püstitusele ja kompenseerimissüsteemile riisusid juhid kogu "koore". Jaekaubanduses käib äri pool aega üsna uimaselt ja teine pool on suisa pöörane. Nõnda siis andsid juhid kogu musta töö inventari arvestuse, ladude korrashoiu ja koristamise müüjatele. Ise aga tavatsesid kassas istuda ja koort riisuda. Muudeti vaid üht süsteemi kompenseerimissüsteemi ja probleem sai lahendatud. Kehtestati süsteem, mille kohaselt juhid teenisid hästi ainult siis, kui nende müüjate läbimüük oli suur. Juhtide vajadused ja eesmärgid pandi osaliselt kattuma müüjate vajaduste ja eesmärkidega
Tema elu mõjutas kindalsti Humberti tuleks nende majja ja et proua Hazel ta üldse vastu võttis. Nagu ennem kirjutasin tsitaadi , mida oli Humbert Lolita kohta ütelnud: "Naiivne ja valelik, võluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, ülemeelikult rõõmus tüdrukunähvits muutus ajuti lausa talumatuks. Varem polnud mul ausalt öelda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tüdimushoogusid, et teda võib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mõttetult surnuks lüüa selline lodev tembutamine ja tänavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle väikese tüdruku mõttemaailm oli äärmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus däss, tantsupeod, lääge siirupiga jäätis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita läks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta läks
TEGELASED : Julia Vanessa Erica Janet Kate Emily Olivia Tom Mike Alex Rick Rob Dave Kõik osatäitjad on alguses pikali maas . Siis tõuseb Julia , niii nii teised kordamõõda .. Julia : ( uniselt , uimaselt ) Kus ma olen ? Aii , mu pea . Janet : Mis juhtus ? Kus me oleme ? Rick : Alles olime lennukis ja nüüd äkki siin . Saarel , mida me ei tea . Rob : Appi ! Ma pean koju saama , ruttu .. Mind oodatakse ..( tõuseb püsti ja hakkab rahutult ringi käima ) Erica : Rahune ! ( haarab Robil õlgadest ) Me peame jääma rahulikuks. Paanikat pole mõtet tekitada . Rick : Äkki siin saarel on veel inimesi . Me peaks hargnema . Kate : Milleks ? See on meie saatus . Meid pannakse proovile .
Tema elu mjutas kindalsti Humberti tuleks nende majja ja et proua Hazel ta ldse vastu vttis. Nagu ennem kirjutasin tsitaadi , mida oli Humbert Lolita kohta telnud: "Naiivne ja valelik, vluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, lemeelikult rmus tdrukunhvits muutus ajuti lausa talumatuks. Varem polnud mul ausalt elda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tdimushoogusid, et teda vib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mttetult surnuks la selline lodev tembutamine ja tnavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle vikese tdruku mttemaailm oli rmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus dss, tantsupeod, lge siirupiga jtis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita lks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta lks ju Lolitale kirja ra saatma ja ji auto alla . Oleks Lolita kodus olnud ,
Tema elu mõjutas kindalsti Humberti tuleks nende majja ja et proua Hazel ta üldse vastu võttis. Nagu ennem kirjutasin tsitaadi , mida oli Humbert Lolita kohta ütelnud: "Naiivne ja valelik, võluv ja vulgaarne Lolita, kord pahuralt mossitav, ülemeelikult rõõmus tüdrukunähvits muutus ajuti lausa talumatuks. Varem polnud mul ausalt öelda aimugi, et tal tuleb ette meeletuid tüdimushoogusid, et teda võib vaevata must masendus, et talle meeldib niiviisi lamaskleda, uimaselt norutada, aga mõttetult surnuks lüüa selline lodev tembutamine ja tänavapoisilik vastuhaukumine oli tema arust vahva. Oma suureks pettumuseks leidsin, et selle väikese tüdruku mõttemaailm oli äärmiselt konventsionaalne. Tema lemmikharrastuste hulka kuulusid magus dzäss, tantsupeod, lääge siirupiga jäätis, muusikalid, filmiajakirjad jms. " Kuna Lolita läks laagrisse kuhu ta ema oli ta saatnud, hukkus proua Haze , sest ta läks
Kate kaotas tasakaalu ja astus kogemata ühele kõrval olevale sinisele kivile. Tempel hakkas mürisema, seinad hakkasid kokku vajuma ja pragude vahelt ilmusid välja teravad orad. Nad jooksid kiiresti edasi. Napilt jõudsid nad seinte vahelt välja. Chris jooksis nii kiiresti, et ei saanud hoogu pidama. Järsku kivipõrand lõppes ning Chris lendas alla sügavikku. Kate, Lucy, Nael ja Derek jooksid karjatades edasi. Nad peatusid kivipõranda äärel ja vaatasid alla. Chris labas uimaselt ühel õhusseisval kiviblokil. Üleval templis asetses suur iidne Fööniksi koodeks. Nad hakkasid mööda kiviblokke järjest ülesse ronima. Chris jõudis esimesena koodeksini ning haaras sellest kinni. Tempel hakkas kokku kukkuma, teised ronisid samuti kähku ülesse ning nad hoidsid üksteisest kõvasti kinni, koodeks nende keskel. Fööniksi koodeks hakkas silmipimestavat valgust kiirgama. Käis kõva mürin. Hetke pärast tundsid nad, et on elus. Nad seisid keset iidset mäge
koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid, lamas Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvat märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai, sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kuid kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega
Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai tema peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile
rusikavõitlejad. Pugilistide matšid olid vigastusterohked, eriti gladiaatorite turniiride ajal, kui rusikaid tugevdati teravate oradega varustatud “nukkidega” e. cestus´tega. Siit ka nimetus – kasteet, mis on mõeldud tugeva ja ohtliku löögi sooritamiseks. Rahvale sellised vaatemängud, mida Rooma patriitsid korraldasid oma orjade vahel, meeldisid väga. Võitlus kestis niikaua, kuni üks vastastest oli pikali maas. Maaslamajat võis lüüa! Võit saavutati, kui vastane oli uimaselt maas või tõstis alistumise märgiks käe üles. Pilt 2 „Rusikavõistlejapuhkepaigapärastvõistlusi(pronksskulptuur, Isajandil eKr)“ Rooma keiser Theodosius keelas 393.a m.a.j. olümpiamängud kui paganlike uskumuste kandja. Rooma riigi langusajal hääbus rusikavõitlus peaaegu täiesti. Keskajal oli rusikavõitlus juba unustatud. 2. Poksi taassünd Kaasaegse poksi sünnimaaks kujunes Inglismaa, kus peale sünget keskaega 1681.a.
Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai tema peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Pärt ütles Emmile, et ta isale enne Oodot tõtt räägiks. Pärast Emmi lahkumist rääkisid natuke aega Prohveti- Pärt ja Jaanus kahekesi. Prohveti- Pärdile
koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale judsid, lamas Oodo maas. Jaanus kkitas ta kohale ja rebis sdame lhedal olevad riided lahti ja kuulas krvaga sdant ja tles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus vttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Prdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde judis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Prt andis Oodole mingit lbipaistvat mrjukest juua. Lpuks rkas Oodo les ja vaatas uimaselt ringi. Oodo ksis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai, sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai temagi peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo simas Jaanust, kuid kaua ta juba simata ei saanud, sest Jaanuse ksivars mustas ta silme ees. Oodo kihutas lossi poole tagasi ja Prohveti- Prt tles Emmile, et ta isale enne Oodot ttt rgiks. Prast Emmi lahkumist rkisid natuke aega Prohveti- Prt ja Jaanus kahekesi
saab üks naine armastada meest, kes ta röövib ja temalt armastust tahab. Nüüd päris Adelheid Maielt mehe kohta, keda ta armastab. Maie ei tahtnud kuidagi moodi öelda, aga kuidagi tuli see ikkagi välja, et ta Villut armastab. Samuti meeldis Villu väga ka Adelheidile. Ühtäkki kuulis Villu tuppa tulevat meeshäält, see oli noor rüütel Herike. Herikese õde jättis nad Maiega kahekesti, ta tahtis Maielt musi saada, kuid Maie väänles ikka vastu, järsku kukkus ta uimaselt Villu rusika jõul põrandale. Villu võttis Maie kaasa ja üritasid mõisast põgeneda. Nad otsustasid minna müüri kaudu, Villu võttis Maie selga ja hüppas üle müüri, nüüd olid seal ka valvurid, õues hakkasid koerad haukuma. Villu hüppas vett täis kraavi ja jooksid siis mööda kraavi kallast. Mõisa õues oli juba kära tõusnud, Villu kraaksus kolm korda kui vares, Priidu oli sael samas. Nüüd pidid nad kolmekesti jooksma elu eest. Priidu polnud veel kunagi nii kiiresti pidanud
Õhtud õhtute haarmete painavas, piinavas pigistuses. Õhtud, mis kõrgele kaarduvad hõiskavas, säravas sigituses. Igaühe neist teeb imeviisil kauniks hingeajas, hingeruumis liuglev kollane tolm... Kaob lõppematuid päevi. Puruneb kadumatuid päevi. Ja salvavalt hämmastavaid päevi. Ja halvavalt lämmatavaid päevi. Päevi, mis mõtlematult tõtlevad nagu elu. Päevi, mis on uimaselt umbsed ja pikaldased nagu surm. Hääletult kukub poolküpseid päevi aegade ääretust puust. Süda, miks su vaevade vaed muutuvad tund-tunnilt tundlikumaks? Päevad on nagu lülid kaledalt kõlisevas orjaketis või siis nagu mündid kõledalt kolisevas kerjakotis. Päevad eitavad tuska, mida ainult õhtud võivad peletada. Päevad varjavad saladusi, mida ainult õhtud söandavad seletada. Päevad on täis tuhmust, mida ainult õhtud oskavad heletada.
Siis äkki mõistis ta koledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema nägu --. Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja samal hetkel nägi ta Isandat seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, argikuub seljas ja öömüts peas. Mõne lühikese hetke vaatas Popi teda uimaselt, minutise rõõmu riivatud. Siis aga tõusid karvad ta kuklas äkki ja ta silmis kujunes ääretu hirm. See oli seesama, keda ta oli näinud unes! 3 Sellest päevast algas nende ühine elu. See oli tõde, viirastuslikum kui uni, ja uni, hirmsam kui tõde. Popi ei teadnud, kus lõppesid elu piirid ja kus algas unenägu. Ta ei usaldanud enam kedagi ja elas päevast päeva, vabisedes kahe äärmuse valhel.
Siis äkki mõistis ta koledas hirmus: ei, see polnud Isand! Ja ta lõi käpad vastu ning ta küüned kriiksatasid kivil. Nöör pidi ta pea otsast kaksama. Siis käänas eesmineja esimest korda pead ja vaatas taha, ning Popi nägi tema nägu —. Hädaldava kisaga kargas Popi astjakirstu alt keset tuba, üleni vabisedes. Ja samal hetkel nägi ta Isandat seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, argikuub seljas ja öömüts peas. Mõne lühikese hetke vaatas Popi teda uimaselt, minutise rõõmu riivatud. Siis aga tõusid karvad ta kuklas äkki ja ta silmis kujunes ääretu hirm. See oli seesama, keda ta oli näinud unes! 3 Sellest päevast algas nende ühine elu. See oli tõde, viirastuslikum kui uni, ja uni, hirmsam kui tõde. Popi ei teadnud, kus lõppesid elu piirid ja kus algas unenägu. Ta ei usaldanud enam kedagi ja elas päevast päeva, vabisedes kahe äärmuse valgel. Hommikul ärgates, kui päike tuppa paistis ja ta eneses uut
Ja Kus oli Huhuu? Oli see Huhuu, kes istus baldahhiini all, kollane kuub seljas ja samal hetkel nägi ta Isandal seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, punane müts peas? argikuub seljas ja öömüts peas. Toas oli kottpime, väljas niisama. Tuul lõõtsus vastu aknaid ja seinu. Siis Mõne lühikese hetke vaatas Popi teda uimaselt, minutise rõõmu riivatud. Siis hakkas vihma rabisema, esiti harva ja siis tihedalt, mitu tundi. aga tõusid kärvad ta kuklas äkki ja ta silmis kujunes ääretu hirm. Kus oli Isand nüüd? mõtles Popi. Kuhu on ta läinud? Kuhu on ta jäänud? Kas See oli seesama, keda ta oli näinud unes! ta tuleb? Ja kogu öö läbi valvas Popi külma seina ääres, vabisedes külma ja hirmu 3 pärast
Ja Kus oli Huhuu? Oli see Huhuu, kes istus baldahhiini all, kollane kuub seljas ja samal hetkel nägi ta Isandal seisvat tagatoa lävel, käega uksepiidast kinni hoides, punane müts peas? argikuub seljas ja öömüts peas. Toas oli kottpime, väljas niisama. Tuul lõõtsus vastu aknaid ja seinu. Siis Mõne lühikese hetke vaatas Popi teda uimaselt, minutise rõõmu riivatud. Siis hakkas vihma rabisema, esiti harva ja siis tihedalt, mitu tundi. aga tõusid kärvad ta kuklas äkki ja ta silmis kujunes ääretu hirm. Kus oli Isand nüüd? mõtles Popi. Kuhu on ta läinud? Kuhu on ta jäänud? Kas See oli seesama, keda ta oli näinud unes! ta tuleb? Ja kogu öö läbi valvas Popi külma seina ääres, vabisedes külma ja hirmu 3 pärast
kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus. Ta on harjunud oma tunded välja jooksma. Nii ta tormabki õue ja naaseb alles peale 7km jooksu. -14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama tüdruku vihik näeb välja tõeline käkerdis. Ema arvab, et J ikkagi mõistab teda hukka, et see juhtus kogematta. J tormab bussile, et kooli jõuda, sest edasine jutt emaga võib kiskuda jälle välja hüsteeriahoo. Koolis annab J
Mul oli palju tööd ja ma sain koju alles kell 8.05. Muidugi pidin ma täna need kassetid ära ostma. Mul oli ostetud 52 ja 15 oli veel osta. Ma käisin ujumas veel kell 24.00. Sa kindlasti oleksid minu asemel maganud, aga mina ei saanud magada. Ma olin mõelnud kolm tantsu tänasega valmis. Ja peale ujumast tulekut panin ööriided selga ja kuivatasin juuksed fööniga ära. Ma sõin natuke nuudleid ja siis heitsin magama. Kell oli 01.20. Hommikul ärgates olin väga väsinud. Ma koperdasin uimaselt kööki. Ma tegin endale selle moepärase kohvi, mis oli väga maitsev ja väga ergutav. Peale kohvi joomist tundsin ma end poole paremini. Panin jalga roosad sortsid, selga võrkvarrukatega nabapluusi. Ma panin kassetid väikesesse seljakotti. Tõmbasin rulluisud jalga ja pleieri vööle ja veel kõrvaklapid kõrva. Mulle tundus, et see päev on täiuslik, aga ma eksisin rängalt. Kui ma neile uut tantsu õpetasin, siis üks tüdruk ei osanud sammu ja hakkas pirtsutama.
nii- 197 sugust varandust oma tahtmisega käest ara võib anda? Kui sina mind ei taha, siis ei pea sa ka kel-legi teise mehe õrnaks saama. Oh, Maieke, küll oled sa ütlemata ilus! Ma võiksin sind igavesti musutada ja kaisutada . . . » Kuulmise järgi näis, nagu tahaks ettevõtlik noormees tähendatud igavikuga haatust teha, aga Mai laukas teda kõigest jõust tagasi ja enne kui armukange rüütel uuesti tormi sai joosta, langes raudhaamri raskune rusikas ta pealaele ja sirutas ta uimaselt põrandale. «Kas tahad kaasa tulla?»'küsis sepp Villu. «Tahan,» kostis Mai. «Kas siin kusagil salaust ei ole, mille läbi võiks põgeneda?» «Ei ole.» «Siis lähme, kuidas juhtub!» Sepp tõstis Maie kui väeti lapse pahema käega üles, võttis mõõga paremasse pihku ja tõttas välja palkoni peale. Paar sülda madalamal läks õuemüür. Allahüppamine oli kardetav. Kui hüppaja müüri harjal jalgu ei murdnud, siis võis ta kukkumise korral müüri taga seda kergemini kaela murda