aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes, teadlikud ja entusiastlikud loodushoiu küsimustes. 4) Neid ühiskondi, kus valitsevad pigem ellujäämisega seotud väärtused, iseloomustab madal majanduslik ja füüsiline turvatunne ning materiaalsete väärtuste esikohale seadmine. 5) Kui lähtuda vaid Maailma väärtuste uuringu viimase laine andmetest (2010–2012), jagab Eesti Lõuna-Koreaga viimast kohta selles, mis puudutab uhkustunnet oma riigi elanikuks olemise üle. Vaid 21% vastanutest olid väga uhked selle üle, et nad on Eesti elanikud, samal ajal kui Rootsis oli vastav näitaja ligi 40% ning Ameerika Ühendriikides 60%. 6) Lisaks usaldusele on viimastel kümnenditel kasvanud inimeste õnnetunne. Kui 1990. aastal väitis ligikaudu 61% Eesti elanikest, et nad on kõiki asjaolusid arvestades kas väga või pigem õnnelikud, siis 2008. ja 2011. aastal väitis end õnneliku olevat ligikaudu 77% vastajatest. 7) Kui 1990
2) Objektiivne mina ehk empiiriline mina see, mida võime enda juures kirjeldada Objektiivne mina kõige selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks, hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle kuuluvat rõivaid, maja, perekonda, sõpru jne. need on objektid, millesse või kellesse puutuvat võetakse isiklikult (nt tõlgendatakse teiselt inimeselt kuuldud halvustavat märkust venna kohta rünnakuna enda isiku vastu, nende kiitmine tekitab aga uhkustunnet) Objektiivne mina jaguneb kolmeks: 1) materiaalne mina keha, rõivad, lähedased inimesed, omand 2) sotsiaalne mina see, kelleks antud inimest peetakse (igal inimesel on niipalju sotsiaalseid minasid, kuipalju on rühmi ja ringe, kelle arvamus on talle tähtis). Siia kuulub nii enda sotsiaalsete rollide nõuete omaksvõtmine ja nende rollide täitmine kui ka selle tajumine, kuivõrd edukalt üht või teist rolli täidetakse. Inimesel võib olla sotsiaalne mina iga tema
Anda võimalus teha koostööd rahuldab kuulumise ja sotsiaalse suhtlemise vajadust Eneseteostuse vajaduse rahuldamist soodustab osalemine meeskonna julge unistuse loomisel ja teostamisel, meeskonnasisene avatud ruum üksteise kuulamiseks ja olulistele küsimustele lahenduste leidmiseks, arengu- ja saavutusvõimalused. Vajadus kuulumise järele leiab rahuldust, kui grupist või osakonnast luuakse meeskond, kuhu kuulumine tekitab uhkustunnet. Sotsiaalsed vajadused saavad rahuldatud, kui grupp, kus inimesed päevade kaupa eraldi kabinettides töötavad, hakkab arenduskoosolekuid tegema, ühisprojekte ellu viima. Juht peab leidma võimalusi oma meeskonnaliikmete vajaduste rahuldamiseks. KUIDAS USKUMUSED MÕJUTAVAD MEESKONNA TULEMUSI? Uskumused on sisemised tõekspidamise, mida me ei vaidlusta ja mis juhivad meie käitumist. Enamik uskumusi tuleneb lapsepõlvest ja kogemustest.
toimetulekut nii sotsiaalses, kui akadeemilises plaanis ingliskeelses keskkonnas elades. Samas on ka väga oluline tugiteenuste kättesaadavuse keel. Teenuse pakkujate roll on mõista ja austada pere põhjuseid ja prioriteete nende valikute tegemisel. Tavaliselt vanemad eelistavad, et nende laps valdaks mõlemat keelt. Eriti oluline on see siis, kui koduseks keeleks on keel, mida räägivad vähesed ja on nn. pärandkeel. Selline keel lähendab peret, tekitab uhkustunnet oma kultuurilise kuuluvuse üle. Kui vanemad ise räägivad halvasti inglise keelt aga tahavad seda lapsega suheldes kasutada, siis ei ole leitud selle kasu. Sellisel juhul on lapsega suhtlemine piiratud. Kuigi vanemad tahavad oma lastest kasvatada kakskeelseid, siis kodus on parema suhtlemise tagamiseks soovitav kasutada emakeelt. Tugispetsialistid saavad siin vanemaid julgustada kasutama kodus emakeelt ja rääkida neile, millised on positiivsed kogemused seda järgides
võtetega sinu töö tegemisel väga oluline Ära kasuta sobimatut keelt ega solva vastast, treenereid või pealtvaatajaid Lapsevanemad: Haritlased: Ära kunagi sunni last spordis osalema Ära kunagi vaidlusta avalikult Õpeta lastele uhkustunnet oma kohtunike otsust saavutuste ja pingutuste üle, sama Ära püüa läbi lapse oma unistusi ellu kehtib ka teiste kohta viia Julgusta kõiki osa võtma, hoolimata Osale ühel lapse treeningul tema oskustest Näita oma käitumisega head eeskuju Meedia: Õpeta, et vägivalla kasutamine pole
tänu nendele on firma edukas. See kehtib kõigi töökaaslaste kohta, olenemata tema tööülesannetest. Samuti pööratakse suurt tähelepanu, kui kellegil on tähtpäev. Autor peab oluliseks, et terve kollektiiv tunneks ennast ühtse perekonnana. Oluline on ka see, et inimene tunneks, et töö on nagu teine kodu. Nad julgevad töösse kaasata ka oma perekonnaliikmeid. Ning kui on soovi, saavad nad oma vajalike toiminguid ka töökohas teha. Uhkustunnet tekitavad igasugused heateod. Olgu see heategevus või annetused. See näitab, et ettevõte ei keskendu ainult iseendale, vaid ka ennast ümbritsevale keskkonnale. Ka see näitab ettevõtte siirust ning selle tehtud „kallistusi“. Autor leiab, et lugupidamist tehtud töö eest tänuüritusega tuleks teha juba siis, kui inimene seal töötab, mitte viimasel päeval enne pensionit. Iga inimene soovib tunnustust. See ei peaks olema vaid üks kord, kui ta saab sooja kohtlemise osaliseks.
Rääkida said emad, abikaasad, õed, lapsed, vennad. (Lisaallikas 5) Ühelt poolt siiras ja heatahtlik võimalus tänapäeva veterane tutvustada ning rääkida anonüümse massi asemel konkreetsetest inimestest ning kummutada seeläbi eestlaste eelarvamus veteranidest kui vanadest räsitud sõduritest. Teiselt poolt aga trikk, kuidas mängida inimeste emotsioonidel, panna neid veelgi rohkem annetama, ärgitada empaatiat ning kindlasti suurendada ka uhkustunnet. Väga aktiivselt tegeles kampaania turundamisega Facebooki loodud kampaania lehekülg. Igale üritusele tehti eraldi leht, kus jagati täpsemat informatsiooni ning kutseid. Põhileheküljele lisati päevas mitu kampaaniat tutvustavat uudist, videoklippi, postitusi inimestest, kes lilli meisterdasid, lillede müüjatest, pilte kampaania elluviimisest jne. Lisaks loodi võimalus kinnitada sinilill ka oma Facebooki profiilipildi külge, mis kindlasti sõnumit rohkemate inimesteni viia aitas
Positiivne organisatsioonikultuur •Organisatsiooniliikmed toetavad juhtkonda; •On tunnetus: „meist sõltub midagi“ •„Organisatsiooni kasu on meie kasu“ •Õigluse tunnetus, s.t. ressursside jagamine on õiglane •Aktsepteeritakse kokkulepitud töökorraldust ja ametlikke suhteid liikmete vahe Sümbolid Sümbolid peegeldavad väärtusi ja uskumusi. Manifesteerivad neid asju, mida ratsionaalselt keeruline selgitada (jagatud tundmused) Sümbolid peaksid tekitama uhkustunnet, liitma gruppi Sümbolistlike artefaktide näiteid: •Avalikult manifesteeritud missioon •Saavutuste väljapanek•Loosungid •Sotsiaalmeedia ja koduleht •Nn kuulsuste alleed: parimate tunnustamine •Vormiriietus Kangelased Positiivsedkangelased: •kannavadorganisatsiooniväärtusi; •käituvad väärtuste kohaselt •tuletavad väärtusi meelde •ei pea tegema midagi kangelaslikku Antikangelased: •negatiivsedrollimudelid
inimesed. Et tunda sisemist uhkust, siis peab jõudma teiste inimesteni. Suureks kasuks tuleb osaleda ja anda oma panus heategevusüritustel, kasutades ka oma ettevõtet heategevusürituse kohana. See ei ole mõeldud kõrvalstrateegiana, vaid veendumus ettevõtte südames ja paneb tundma end privileegina, osaledes kogukonnale midagi vastuandmises. Sellised siirad teod kellelegi head tehes tekitavad veelgi rohkem uhkustunnet. Ettevõttega heade asjade või sündmuste toimumisel tuleb tagada, et kõik töökaaslased oleksid sellest teadlikud. Juhi rolliks on auväärsete tegude hoidmine, jagamine ja kallistuste levitamine. Kui olete midagi suurt korda saatnud, andke sellest ka kõigile teistele teada, et nad saaksid rõõmustada koos sinuga. Need on asjad, mille üle saab vaid uhkust tunda. Eriti olulised on siirastest tegudest olevad uudised, sest kolleegid tunnevad uhkust ausas töökeskkonnas töötamise üle.
2006. aasta 14. märtsil andis tolleaegne Vabariigi President Arnold Rüütel Kristinale üle Valgetähe I klassi teenetemärgi ning Kristina suusatreenerile Anatoli Smigunile Valgetähe III 12 klassi teenetemärgi. Vabariigi Presidendi sõnul tegid Kristina Smigun ja Andrus Veerpalu oma imeliste kullavõitudega nädala jooksul rohkem kui sajad poliitikud ja kümned diplomaadid suudavad aastatega. "Kingiks saadud võidurõõm suurendas meie ühtekuuluvust rahvana ja uhkustunnet oma maa üle. Kui kolmel korral kaikus üle olümpia suusastaadioni Eesti hümn, siis sai suusailmas juba ammu suurena tuntud Eesti kuulsaks ka ülemaailmse telepubliku silmis," lausus president Rüütel. (Eesti Vabariigi presidendi koduleheküljelt: http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/ametlikud_teated.php?gid=74573) 2006. aasta 30. märtsil andis Eesti Post Torino mängude suusakuninganna saavutuste auks välja Kristina postmargi
esil või aktualiseerunud. Sotsiaalne identifitseerimine: Tajfel määratles sotsiaalset identifikatsiooni teadmisena, et kuulutakse gruppi koos sellele kuulumisele emotsionaalse tähenduse omistamisega ja ka selle väärtustamisega. Sotsiaalne identiteet on oluliseks enesehinnangu aluseks ja elulise tähtsusega enese väärtustamisel. Gruppi kuulumisega kaasneb ka "kollektiivne enesehinnang", mis peegeldab uhkustunnet, mis tekib inimestel sellesse rühma kuulumisest. Indiviidid püüdlevad selle poole, et saavutada positiivne sotsiaalne identiteet, seetõttu hinnatakse ka oma kuuluvusgruppi kõrgemalt kui teisi gruppe. Kuid kui on tegemist gruppidega, milliseid hinnatakse negatiivselt, siis võivad indiviidid kasutada erinevaid käitumisstrateegiaid. Üheks võimaluseks on individuaalne mobiilsus. Teine võimalus on seotud gruppidevaheliste võrdlusaluste dimensioonide ümbermääratlemisega. Kolmas
sotsiaalne identiteet on esil või aktualiseerunud (Hogg& McGarty 1990). Sotsiaalne identifitseerimine Tajfel määratles sotsiaalset identifikatsiooni teadmisena, et kuulutakse gruppi koos sellele kuulumisele emotsionaalse tähenduse omistamisega ja ka selle väärtustamisega. Sotsiaalne identiteet on oluliseks enesehinnangu aluseks ja elulise tähtsusega enese väärtustamisel (Tajfel 1978, 63). Gruppi kuulumisega kaasneb ka "kollektiivne enesehinnang", mis peegeldab uhkustunnet, mis tekib inimestel sellesse rühma kuulumisest (Luhtanen & Crocker, 1992). Indiviidid püüdlevad selle poole, et saavutada positiivne sotsiaalne identiteet, seetõttu hinnatakse ka oma kuuluvusgruppi kõrgemalt kui teisi gruppe. Kuid kui on tegemist gruppidega, milliseid hinnatakse negatiivselt, siis võivad indiviidid kasutada erinevaid käitumisstrateegiaid. Tajfel ja Turner (1986) on välja toonud kolm erinevat käitumisliiki, mida võidakse sellises olukorras kasutada
aktualiseerunud. Tajfel määratles sotsiaalset identifikatsiooni teadmisena, et kuulutakse gruppi koos sellele kuulumisele emotsionaalse tähenduse omistamisega ja ka selle väärtustamisega. Sotsiaalne 39 identiteet on oluliseks enesehinnangu aluseks ja elulise tähtsusega enese väärtustamisel. Gruppi kuulumisega kaasneb ka "kollektiivne enesehinnang", mis peegeldab uhkustunnet, mis tekib inimestel sellesse rühma kuulumisest. Indiviidid püüdlevad selle poole, et saavutada positiivne sotsiaalne identiteet, seetõttu hinnatakse ka oma kuuluvusgruppi kõrgemalt kui teisi gruppe. Kuid kui on tegemist gruppidega, milliseid hinnatakse negatiivselt, siis võivad indiviidid kasutada erinevaid käitumisstrateegiaid. Tajfel ja Turner (1986) on välja toonud kolm erinevat käitumisliiki, mida võidakse sellises olukorras kasutada. Üheks
vähegi saab. Ja seda ta tegigi. Noh, üks asi oli surmkindel; nimelt see, et Tom Sawyeril oli tõsi taga ja et ta tõesti tahtis aidata Jimi orjusest vabaks varastada. See käis mul üle mõistuse. Siin oli lugupeetav ja hästikasvatatud poiss; tal oli hea kuulsus kaotada, ja ta omakseil oli ka hea kuulsus; ta oli tark ega olnud puupäine; ta oli haritud, mitte harimatu; ta polnud alatu, vaid oli hea; ja siin ta nüüd oli ja tegi iseendale ja oma perekonnale kogu ilma ees häbi; polnud tal uhkustunnet ega õigustunnet ega arusaamist. Ma ei suutnud seda kuidagiviisi mõista. See oli kole; teadsin, et oleksin^pidanud seda talle ütlema; et oleksin pidanud olema truu sõber, sundima teda asja niisama jätma ja ennast päästma. Pidingi seda ütlema; aga ta käskis mind vait olla ja ütles: «Kas arvad, et ma ei tea, mis ma teen? Et ma alati ei tea, mis ma teen?» «Jah, tead.» 439 «Kas ma ei öelnud, et aitan teda varastada?» «Jah.» «Noh, siis . . . »
annaabi.ee 
