Atlass - läikiva pinnaga atlaskoeline kangas Atsetaat - tehiskiudriie, mille tooraineks on kuusepuit või atsetaatltselluloos. Atsetaadist tehakse näiteks voodririiet. Batist - õhuke, kerge, läbipaistmatu, tavaliselt puuvillane riie. See on valmistatud puuvillast, villast, polüestrist või segust. Broderii - ääristatud riie, millesse lõigatud või torgatud augud on äärestatud mähkpistetega. Brokaat - riie, millel on metallniitidega sissekootud muster Buklee - sõlmelisest või aasalisest lõngast kootud riie Denim - teksariie Flanell - mõlemalt poolt karustatud puuvillane või villane riie Fliis - paks ja pehme karvastatud polüesterriie Frotee - aasakestega kartud hästi vett imav puuvillane riie Gabardiin - toimse sidusega villane või poolvillane ülikonna- või kostüümiriie Impregneer - vetthülgav riie, mis on immutatud spetsiaalsete ainetega Jute - selgesti loetavate lõngadega jämedakoeline käsitööriie Kanvaa - tugevasti tärgeldatud, hõreda ko...
TÖÖSTUSKAUBAD Pudukaubad Toote funktsionaalsuse järgi jaotatakse tekstiilpudukaubad: · niidid; · õmmeldud pudukaubad; · lõngad; · tüll ja tüllist tooted; · paelad; · pits ja pitsist tooted; · nöörid; · vihmavarjud. Otstarbelt jaotatakse niidid: · õmblus; · tikkimis; · heegel; · nõelumisniitideks. Niitide markeeringus on ära näidatud: · koostis; · niidi jämedust väljendav number;
Niiskussisaldus on maltspuidust märgatavalt madalam. Väärlülipuit - Maltspuiduliste liikide (näiteks - haab, kask, vaher jt) tüve keskosas võib tekkida seenkahjustuse tõttu tumedaks värvunud tsoon, mida loetakse puidurikkeks – väärlülipuiduks. Väärlülipuidu piirjoon on ebamäärane ja ei ole piiritletud ühe konkreetse aastarõngaga. 13. Mis on vaigukäik?, peensoon?, jämesoon?, tüll?, astmeline perforatsioon?, soonelüli? Vaigukäik – torukujulised käigud, mis kulgevad tüves vertikaalselt või horisontaalsuunas (säsikiirega ühenduses) ning ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Peensoon – paiknevad kogu aastarõnga ulatuses ja pole palja silmaga kuigivõrd nähtavad. Jämesoon - paiknevad mitmete liikide (näiteks tamm, saar, jalakas, kastan jt), aastarõnga kevadpuidu tsoonis ja on palja silmaga nähtavad
Fourth level Fifth level Ampiirmood Pärast Prantsuse revolutsiooni tuli jälle moodi antiikaja kerge rõivastus. Seelik ja pihik lõigati välja ühes tükis. Vöökoht tõusis kõrgele rinna alla. Alguses olid varrukad lühikesed, pärast kadusid üldse. Kleite valmistati valgest puuvillasest või linasest kangast (musliin, batist, tüll jne) Kleidid olid õhukesed ega vastanud Kesk-Euroopa kliimale. Seda moodi nimetati ka ,,alasti moeks". Jacques Louis David Madame Recamier Ampiirmoe laadi kleit: Tänan kuulamast!
MÕISTED PAGAR-KONDIITRILE Aktiveeritud pärm - suurendatud käärimisenergiaga press- või kuivpärm, mis on saadud tema aktiveerimisel eritoitekeskkonnas. Bioloogiline kobestamine - taigna kobestamine alkohol- ja osalisel piimhappekäärimisel eralduva süsihappegaasi toimel. Busee - ümarbiskviitkoogi põhi. Chelle - tööstuslikult valmistatud zeleemarjad. Dekoorbiskviit - mustriga kaunistatud biskviit. Dessertpasta - maitse- ja aroomaineid sisaldav pasta magustoitude ja kreemide maitsestamiseks. Eelkerkimine - tainakute lühiajaline hoidmine ettenähtud tingimustes, et taastada kleepvalgukarkass, parandada taigna füüsikalisi omadusi, struktuuri ja gaasihoidmist pärast mehaanilist mõjutamist tükeldamisel. Eeltaigen - käärinud, tahke või vedela konsistentsiga pooltoode veest, jahust, osast suhkrust ja pärmist või juuretisest, mis täielikult kulutatakse taigna valmistamiseks. Griljaaz (krokant) - pruunistatud suhkrus röstitud ma...
su sammudesse ja ma ei tea mis minust saab (Kareva 1987: 15) Mossitus tahtmatult lõikan end lahti maailma heledast raamatust küsid mis minuga lahti ning sinu hääles on saamatust valede magusat prahti tõsidus varjab kui tüll sinustki lõikan end lahti küsid on valus on küll (Kareva 1987: 14) 10 Lisa 2 pildid Doris Kareva oma noorusaastates (Foto: Postimees/Kalju Suur) President Toomas Hendrik Ilves ja luuletaja Doris Kareva (Foto: www.president.ee /Toomas Volmer) 11
Üksinda Kõik on liiga laokil Ja ei mahu ära kuidagi see valu sinu sees Mööda tube käid ja otsid rahu Tõelist rahu leiad üksnes eneses Kõik on liiga laokil Kogu maja Pole jõudu otsast alata Vist on veidi liiga palju vaja Seks et iseennast salata Mossitus tahtmatult lõikan end lahti maailma heledast raamatust küsid mis minuga lahti ning sinu hääles on saamatust valede magusat prahti tõsidus varjab kui tüll sinustki lõikan end lahti küsid on valus on küll Iga päev Iga päev, iga öö tuleb keegi söestunud silmil. Ei räägi, mida ta nägi elavas maailmas. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati
ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler,...
Koristamist teostavad disinerid ise, kordamööda, iga päeva lõpus. Disainerid saavad omavahel nõu pidada ja arutada, kuidas riideid kaunimaks muuta. Nad kujundavad rõivad ümber, lisades neile nt. pitsi, paelu, tikandeid jms. Riideedemete kujundamise võimalusi on veelgi: värvi muutmine (kangavärvidega), kahe eriva rõiva kombineerimine kokku üheks, kohendamine (lõike, suuruse, pikkuse muutmine), nööpide väljavahetamine, muude tehnikate kasutamine (nt. batika, tüll, viltimine) Reklaam? Tallinna koolides, Tasutareklaam.com ( tehakse koduleht), tänaval, poe ees kolmnurk püsti akendel poekleebised, Facebook Põhivahendid Nr. Nimetus Arv Hind Maksumus AM% AM summa aastas 1. Heavy Duty 4423, 1 332 332 14,3 % 47,4 singer(õmblusmasin) 2. Singer 14T968 1 800 800 10 % 80 Professional (overlok) 3
Tekstiilkiudude kasutusalad: · Rõivatekstiilid - mantli-, ülikonna-, pluusi-, kleidi-, kostüümi-, pealis- ja aluspesuriie - voodririided - vaheriided - fliseliin, karvariie, dubleerid jm. 7 - soojendusmaterjalid - vatt, vatiin, poroloon, suled jm. - kaunistusmaterjalid - paelad, pitsid, tüll jm. - materjalid detailide ühendamiseks - õmblusniidid, jm. - Sisustus- ja kodutekstiilid · Tehnilised tekstiilid - tekstiilkiudude põhifunktsiooniks on materjalide tugevdamine, püsivuse andmine, isoleerimine jne. Siia kuuluvad tekstiilid, mida kasutatakse ehituses, põllumajanduses, transporditööstuses, meditsiinis jm spetsiifiliselt ette nähtud otstarbel. Lõppsõna: Tekstiilikiud on inimesele väga vajalikud ning me kasutame neid iga päev
Aul Aul Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad Kühmnokk-luik Luik Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad Laululuik Luik Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad Hahk Hahk Partlased Hanelised Linnud Keelikloomad Loomad Väiketüll Tüll Tülllased Kurvitsalised Linnud Keelikloomad Loomad Tõmmuiibis/ läikiibis Tõmmuiibis Iibislased Toonekurelised Linnud Keelikloomad Loomad Valge-toonekurg Toonekurg Toonekurglased Toonekurelised Linnud Keelikloomad Loomad Hallhaigur Haigur Haigurlased Toonekurelised Linnud Keelikloomad Loomad
Loomsed kiud Alpaka Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom Lama pacos. Villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, ...
TORDID · Biskviittordid 1. võikreemiga 2. munavalgekreemiga 3. vahukreemiga 4. glaseeritud 5. martsipaniga 6. puuviljadega · Beseetordid 1. võikreemiga 2. kohvikreemiga · Lehttaignatordid 1. võikreemiga 2. keedise ja kreemiga 3. vahukreemiga · Liivataignatordid 1. glaseeritud 2. kohupiimakreemiga · Erinevatest pooltoodetest tordid 1. võikreemiga 2. vahukreemiga · Erikujulised tellitud temaatilised tordid 1. Lastetordid 2. Katsikutordid 3. Soolaleivatordid 4. Sünnipäeva - ja juubelitordid 5. Pulmatordid 1 Biskviittordid võikreemiga 1. Biskviit kreemitort Nendele tortidele saadakse põhjad kas määrimise teel, või küpsetatakse vormides. Määrimise teel saadud põhjadest lüüakse või lõigatakse soovitud suuruse ja kujuga põhjad välja. Vormis küpsetatud põhi lõigatakse pooleks või kolmeks, niisutatakse, liidetakse, m...
Enne ja peale sõda olid rõivastel kindlad piirangud kinnine dekoltee, sirge siluett, konkreetsed õlad ning minimaalselt põlvedeni kaetud jalad (vt joonis 14). Seda kõike muutis 1947ndal aastal Christian Dior, tuues Pariisi moelavadele eelnevale täieliku vastandi (vt joonis 15). Tema disainitud kleitidel oli rõhutatud õlgade ümarust ning peent siluetti. Selle saavutamiseks hakati taas korsette kandma. Kihilisest aluseelikust sai tavaline riideese. Velvet, satään, tüll ja siid need olid luksuslikud kangad, mida õmblemisel kasutati16. 15Kättesaadav Internetist: https://www.boundless.com/u-s- history/textbooks/boundless-u-s-history-textbook/politics-and-culture-of- abundance-1943-1960-28/culture-of-abundance-215/the-post-war-boom- 1187-2238/ 16 http://vintagedancer.com/1950s/1950s-fashion-history/ 12 Joonis 14. Teise maailmasõja lähiaja piirangutega Joonis 15. Christian Dior'i
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. ...
· Rõivatekstiilid o Põhimaterjalid mantli-, ülikonna- ja kostüümiriided pluusi- ja kleidiriided pealis- ja aluspesuriide o Abimaterjalid voodririided vaheriided (fliseliin, karvariie, dubleerid jm.) soojendusmaterjalid (vatt, vatiin, poroloon, suled jm.) kaunistusmaterjalid (paelad, pitsid, tüll jm.) rõivaste furnituur (nööbid, haagid, pandlad, lukud, trukid jm.) materjalid detailide ühendamiseks (õmblusniidid, liimid jm.) · Sisustus- ja kodutekstiilid · Tehnilised tekstiilid - tekstiilkiudude põhifunktsiooniks on materjalide tugevdamine, püsivuse andmine, isoleerimine jne. Siia kuuluvad tekstiilid, mida kasutatakse ehituses, põllumajanduses, transporditööstuses,
bakalaureusetöö teemal “Isiklikud blogid Eestis” (juhendaja Pille Pruulmann-Vengerfeldt). Tänan oma töökaaslasi Estonian Airist ja kõiki neid, kelle inspireerivatest blogipostitustest ja mõtteavaldustest mul selle õppematerjali koostamisel abi oli (soovitan nende kirjutisi ja tegemisi ka edaspidi jälgida): Kaupo Kalda, Silver Hage, Peep Laja, Britte Maidra, Kairi-Ly Tammeoks, Triin Visnapuu, Kadri Kirst, Kim Nyberg, Anneli Ohvril, Armin Tüll, Mari-Liis Rüütsalu, Lilian Viirma. Samuti tänan südamest oma suurepärast juhendajat Pille Pruulmann-Vengerfeldti! 7 1. E-turundus 1.1. Turundus ja e-turundus ―Turundus on tulusate kliendisuhete haldamine. Turunduse eesmärk on luua väärtust klientidele ja saada sellest kasu.‖ (Kotler et al 2009) Turundusprotsessi olulised sammud on kliendi vajaduste mõistmine, kliendikeskse
läbilõiget. Peale 30...40. a vanust hakkab elutegevus tüve keskmistes osades vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentin, vaigud, rasvad ja aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. Tüll on kotitaoline kasvaja, mis moodustub soontele lähedal olevatest parenhüümrakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult. Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks, näit lepp, haab, kask, pöök ja vaher. Lüli- ja maltspuidu vaheline võrdlus: · lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit; · lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul;
anatoomilisi elemente ja nende üleminekuvorme. a – soone lüli, b – astmeline perforatsioon, c – seinapaksend soone seinas, d – tüllid: • 1 – soone sein, 2 – tüll, e – libriformi kiud, f – säsikiir lehtpuidus; • 1 – lamavad rakud, • 2 – püstjad rakud, g –puidu parenhüüm Sooned
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
