K Aktsiakapital 100 000 5. D Müügiks ostetud kaubad 350 000 D Käibemaks 70 000 K Võlad tarnijatele 420 000 6. D Arvelduskonto 15 000 K Tulud finantsinvesteeringutelt 15 000 TULUD KOGUME ALATI KREEDITISSE! (Omakapitalis kreedit suurendab) 7. D Arvelduskonto 450 000 D Kassa 11 000 K Nõuded ostjatele 461 000 8. D Võlad töötajatele 100 000 D Üksikisiku tulumaks 17 000 D Käibemaks 40 000 D Sotsiaalmaks 33 000 D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000 K Arvelduskonto 341 000 9. D Nõuded ostjatele 1 680 000 K Käibemaks 280 000 K Müügitulu (ilma käibemaksuta) 1 400 000 10. D Dividendivõlad 50 000 D Dividendide tulumaks 13 291 K Arvelduskonto 63 291 11. D Reklaamikulu 2000 K Arvelduskonto 2000 12. Soetusmaksumus- 20 000, Kulumimäär 20 000*20*6/12*100=2000 D Amortisatsioonikulu 2000 K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 2000 D Ostjatelt laekumata summad 14 400
ja 500 / 900 = 0,555556 Töötajale kätte = brutopalk töötuskindlustuse makse kohustusliku Töötajale kätte = brutopalk töötuskindlustuse makse kohustusliku kogumispensioni makse tulumaks kogumispensioni makse tulumaks Maksud Maksu- ja Tolliametile (väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks) = sotsiaalmaks + töötuskindlustusmaksed + kohustusliku kogumispensioni makse + tulumaks
• Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud • riiklik pension 100,5 mln eurot • peretoetused (universaalse lapsetoetuse tõstmine) 76,4 mln eurot • eraldis Eesti Haigekassale ravikindlustuseks 48 mln eurot • riigi kanded kohustuslikku pensionifondi 33,6 mln eurot • töötuskindlustusmaksed 27,6 mln eurot • otsetoetused põllumajandustootjatele 11,9 mln eurot • kõrgkoolide tegevustoetus 14,9 mln eurot • Euroopa Liidu makse 10,5 mln eurot RIIGIEELARVE TULUD • 2015. aasta riigi tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvisest majandus-prognoosist. Võrreldes 2014. aasta prognoositava laekumisega kasvavad tulud (koos edasiantavate tuludega) 2015. aastal 556 miljoni euro võrra ehk 7%. Mittemaksuliste tulude osakaal
Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Riigieelarve 2015 Riiklik pension 1 005 000,00 € Peretoetused 7 640 000,00 € Ravi kindlustus 4 800 000,00 € Pensionifond 3 360 000,00 € Töötuskindlustusmaksed 2 780 000,00 € Põllumajandustootjatele 1 190 000,00 € Kõrgkoolide tegevtoetus 1 490 000,00 € Euroopa liidu makse 1 050 000,00 € Tulumaks- Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu on 1728 eurot (144 eurot kuus). Käibemaks- standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra.
valdades/linnades erinev. Riigile makstava tulumaksu suurus oleneb sissetulekute suurusest. Kõik töötavad inimesed maksavad ka tööpensionimaksu ja töötuskindlustusmaksu. Need peetakse automaatselt palgast kinni. Nimetatud maksud moodustavad soome keskmisest palgast (2 600 eurot kuus) kokku umbes 33,5 %. Pool maksudest läheb seega vallale/linnale ja teine pool riigile sotsiaalkaitse finantseerimiseks (näiteks pensioni-, haigus- ja töötuskindlustusmaksed). Ka tööandjad maksavad sotsiaalmakse. Soomes on valdade/linnade ülesandeks korraldada selliseid asju nagu õpetustegevus ning laste- ja tervishoid (näiteks põhikoolid, gümnaasiumid, lasteaiad, nõuandlad, haiglad ja polikliinikud). Soome on sõlminud mitmete maadega kahepoolsed lepingud. See tähendab seda, et välismaal makstud maksud on üldreeglina võimalik Soome tulumaksust maha arvata. Sellega seotud asjad on parem oma maksuametist järele kontrollida.
füüsilisest isikust ettevõtjana ettevõtjana ning tasu on saaja ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. ettevõtlustuluks. Töötuskindlustu Töötuskindlustusmaksed peetakse Kindlustatud isik, kelle eest Kindlustatud isik, kelle eest s kinni ja makstakse töötajale makstud sotsiaalmaksu maksja on sotsiaalmaksu maksja on töötasult ja muudelt tasudelt. kohustatud maksma kohustatud maksma sotsiaalmaksu,
rahalised tasud. teenustasu. palgatulu puhul. -Sotsiaalmaksu makstakse -Sotsiaalmaksu Töövõtu puhul peab töötajale rahas makstud makstakse füüsilisele arvestama, et töötasult ja muudelt isikule (v.a FIE) KL sotsiaalmaksu tasudelt. alusel makstud maksmisel ei ole mingit -Töötuskindlustusmaksed tasudelt. Alla 3-kuulise miinimummäära. peetakse kinni ja tähtajaga lepingu makstakse töötajale puhul ei pea makstud töötasult ja käsundiandja muudelt tasudelt. sotsiaalmaksu maksma. -Töötuskindlustusmaksed peetakse kinni ja makstakse KL alusel
maksustatava tulu alusel ning väljastab FIE-le hiljemalt 30 päeva enne makse tasumise tähtpäeva (1. oktoobrit) maksuteate tasumisele kuuluva summa kohta . FIE on kohustatud maksuteatel märgitud tasumisele kuuluva summa kandma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt 1. Oktoobriks . FIE enda eest tasutud kohustusliku kogumispensioni makset ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata ja seda ei näidata vormil E ettevõtluse kuluna, vaid kajastatakse vormi A tabelis 9.8 (,,Töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensioni maksed") (FIE kohustusliku kogumispensioni makse, 2010). Abikaasa sotsiaalmaks Alates 2012. aasta 1. augustist on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjal (edaspidi FIE) õigus registreerida Maksu- ja Tolliametis oma abikaasa, kes osaleb FIE tegevuses, olemata temaga töösuhetes, ning maksta abikaasa eest sotsiaalmaksu, tagades sellega FIE tegevuses osalevale abikaasale sotsiaalkindlustuskaitse (riikliku
Lisa 14 „Tulud kaupade müügist ja teenuste osutamisest“ Lisa 15 „Muud tulud“ Lisa 16 „Antud toetused“ – sotsiaaltoetused, toetused tegevuskuludeks, toetused põhivara soetuseks, mittesihtotstarbelised toetused (nt. Linna spordiklubid spordiüritusteks, seltsitegevuseks toetused, volikogu haridus ja spordikomisjoni eraldatud toetused) ja liikmemaksud. Lisa 17 „Tööjõukulud“ – siin on sellised kirjed nagu palgakulu, sotsiaalmaksud, töötuskindlustusmaksed, töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale. Antud tulemusi võimalik vaadata ka tulemiaruandes. Tööjõukulud on kajastatud ka tegevusalade lõikes. Lisa 18 „Majandamiskulud“ Lisa 19 „Muud tegevuskulud“ – Antud lisas avatakse muude tegevuskulud majandusliku sisu järgi. Lisa 20 „Eraldised ja tingimuslikud kohustused“ Lisa 21 „Bilansipäevajärgsed sündmused“ – Antud lisas avalikustatakse sellised sündmused,
rahalised tasud. teenustasu. palgatulu puhul. Sotsiaalmaksu makstakse Sotsiaalmaksu Töövõtu puhul peab töötajale rahas makstud makstakse füüsilisele arvestama, et töötasult ja muudelt isikule (v.a FIE) KL sotsiaalmaksu tasudelt. alusel makstud maksmisel ei ole mingit Töötuskindlustusmaksed tasudelt. Alla 3-kuulise miinimummäära. peetakse kinni ja tähtajaga lepingu makstakse töötajale puhul ei pea makstud töötasult ja käsundiandja muudelt tasudelt. sotsiaalmaksu maksma. Töötuskindlustusmakse d peetakse kinni ja makstakse KL alusel
Saldo-väljamaksmata töötasu Palga analüütilist ehk isikulist arvestust peetakse isikukonto kaartidel. Ülesanne Arvestati palka puidutöökoja töölisele 6 730.- tsehhi meistrile 8 200.- firmajuhile 12 000.- finantsistile 9 000.- Arvestati sotsiaalmaksu 33% palgalt ja töötuskindlustusmaksed. Palkadelt peeti kinni üksikisiku tulumaksud. Kõikide töötajate maksuvaba tulu 2000.- Arveldusarvelt kanti üle sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks ja TKM. Arveldusarvelt kanti üle töötajate palgad järgmise kuu algul. Koostada lausendid ja konto "võlad töövõtjale". tulumaksud. Kõikide töötajate maksuvaba tulu 2000.- Arveldusarvelt kanti üle sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks ja TKM. Arveldusarvelt kanti üle töötajate palgad järgmise kuu algul. Koostada lausendid ja konto
Erisoodustuse tulumaks 0 68 0 93 Sotsiaalmaks 0 55 605 0 65 491 Kohustuslik kogumispension 0 1 829 0 1 209 Töötuskindlustusmaksed 0 6 568 0 7 706 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 317 93 284 4 334 107 917 Informatsioon maksusaldode kohta on toodud ka lisades 2,10. Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustused Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning
Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval; 2) maksma käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud summadelt tööandja töötuskindlustusmakseid; 3) üle kandma käesoleva lõike punkti 1 alusel kinni peetud ja käesoleva lõike punkti 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni; Kogumispensionide seadus (KoPS) 71. Millised on kogumispensionide liigid? §2 Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. 72. Mis on pensionifond? §3
Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 50% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust. 2017. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeval maksimaalselt 43,47 eurot päevas, alates 101. päevast 34,78 eurot päevas (brutosumma). 70. Millal tuleb töötuskindlustusmakset deklareerida ja tasuda? Tööandja on kohustatud üle kandma maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni. Kogumispensionide seadus (KoPS) 71. Millised on kogumispensionide liigid? Kogumispensioni liigid on: 1) kohustuslik kogumispension; 2) täiendav kogumispension. 72. Mis on pensionifond? Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on
peab olema makstud kohtuotsuse, kohtumäärusega või notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel · vabatahtlikku elatist ei deklareerita ega maksustata (käsitletakse kingitusena ühelt füüsiliselt isikult teisele) · saadud elatisest postikulu ega pangakulu maha arvata ei saa 2.4.6 MUUD MAHAARVAMISED Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksed. Vastavalt TMS§ 61 lg 15 on residendist füüsilisel isikul õigus arvata oma maksustamisperioodi tulust maha täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine surmajuhtumi hüvitisena, alates 2001 aasta algusest tasutud kindlustusmaksete osadele. Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata ka tulumaksusoodustusega
Kokku äritulud 601 511 185 532 Ärikulud Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutus 0 0 Kaubad, toore, materjal ja teenused 10 447 914 96 495 Mitmesugused tegevuskulud 10 84 497 72 444 Tööjõukulud sh palgakulu 43 598 16 354 sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksed 16 068 5 446 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 37 175 39 582 Muud ärikulud 2 174 0 Kokku ärikulud 631 426 230 321 Ärikasum (kahjum) -29 915 -44 789 Finantstulud ja kulud 11 27 0
Käibemaks 34 288 34 158 Üksikisiku tulumaks 6 537 6 878 Erisoodustuse tulumaks 90 Sotsiaalmaks 14 528 15125 Kohustuslik kogumispension 679 Töötuskindlustusmaksed 1 831 404 Ettemaksukonto jääk 4 273 4 528 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 4 273 57 274 4 528 70 720 Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (antud laenud ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu · sotsiaalmaksed 2. Ärikulud · töötuskindlustusmaksed Põhivara amortisatsioon Muud ärikulud ÄRIKASUM = Äritulud Ärikulud (1 2) (EBIT) Finantstulud + Finantskulud - 3. Finants- Kasum sidusettevõttest + tegevus KASUM ENNE MAKSUSTAMIST (1 2 3) (EBT) Maksud ettevõtlusest MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM) Kasumiaruande kulukirjetes on oluline müügitulu kajastamine. Müügitulu on vajalik
33 vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval; (TkindlS § 42 lg 1 p 1) - maksma TkindlS § 40 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud summadelt tööandja töötuskindlustusmakseid; (TkindlS § 42 lg 1 p 2) - üle kandma TkindlS § 42 lg 1 p 1 alusel kinni peetud ja TkindlS § 42 lg 1 p 2 alusel maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni; (TkindlS § 42 lg 1 p 3) Kogumispensionide seadus (KoPS) 71. Millised on kogumispensionide liigid? Kogumispensioni liigid on: (KoPS § 2 lg 1) - kohustuslik kogumispension; (KoPS § 2 lg 1 p 1) - täiendav kogumispension. (KoPS § 2 lg 1 p 2)
Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu · sotsiaalmaksed 2. Ärikulud · töötuskindlustusmaksed Põhivara amortisatsioon Muud ärikulud ÄRIKASUM = Äritulud Ärikulud (1 2) Finantstulud + Finantskulud - 3. Finants- Kasum sidusettevõttest + tegevus KASUM (1 2 3) Maksud ettevõtlusest MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM) Kasumiaruande kulukirjetes on oluline müügitulu kajastamine. Müügitulu on vajalik kajastada saadud tasu õiglases väärtuses
Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu · sotsiaalmaksed 2. Ärikulud · töötuskindlustusmaksed Põhivara amortisatsioon Muud ärikulud ÄRIKASUM = Äritulud Ärikulud (1 2) Finantstulud + Finantskulud - 3. Finants- Kasum sidusettevõttest + tegevus KASUM (1 2 3) Maksud ettevõtlusest MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM) Kasumiaruande kulukirjetes on oluline müügitulu kajastamine. Müügitulu on vajalik kajastada saadud tasu õiglases väärtuses
Kasumiaruande skeem 2 kulukirjete loetelu. (Kulud klassifitseeritakse iseloomu järgi). Müügitulu Muud äritulud 1. Äri tulud Valmistoodangu- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel Kasutatud materjal ja teenused Tööjõu kulud · töötasu · sotsiaalmaksed 2. Ärikulud · töötuskindlustusmaksed Põhivara amortisatsioon Muud ärikulud ÄRIKASUM = Äritulud Ärikulud (1 2) Finantstulud + Finantskulud - 3. Finants- Kasum sidusettevõttest + tegevus KASUM (1 2 3) Maksud ettevõtlusest MAKSUJÄRGNE KASUM ( PUHASKASUM) Kasumiaruande kulukirjetes on oluline müügitulu kajastamine. Müügitulu on vajalik kajastada saadud tasu õiglases väärtuses
Lepingu sõlmimisel saab aluseks võtta käesolevas kogumikus oleva töövõtulepingu näidisvormi, vajadusel täiustades seda konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Kuid keerukamatel juhtudel soovitame siiski abi otsida spetsialistilt. Kui töövõtuleping sõlmitakse firma või füüsilisest isikust ettevõtjaga, ei teki maksudega seotud kohustusi. On aga lepingupartneriks eraisik, tekib kohustus sotsiaalmaksu ja tulumaksu tasumiseks. Samuti tuleb maksta töötuskindlustusmaksed ja pensionikindlustus, deklareerida väljamakse ja vormistada õiend tulude kohta. Sageli vormistatakse töövõtuleping töölepingu asemel, et vältida tööseadusandluses fikseeritud kohustuste võtmist puhkuste, tööaja ja ületundide arvestus, töölepingu lõpetamisega seotud kohustused ja muud garantiid. See on küll mugav tööandjale, kuid ei ole kõigil juhtudel õiguslikult korrektne, kuna on teatud tunnused, mis eristavad töövõtulepingut töölepingust. Põhitunnused
annaabi.ee 
