Joonis 4. Liivvaluvorm koos valukanalite süsteemiga Valuviiside võrdlus 1. Kordkasutusega vormid Liivvormvalu Eelised · Suurte mõõtmetega valandid · Odavad seadmed, tööjõud · Tootmispartii suurus piiramatu Puudused · Ei saa valmistada väga väikeseid ja keerulise konfiguratsiooniga valandeid · Suur töötlusvaru · Suur pinnakaredus · Palju defekte · Suur poorsus Koorikvormvalu Eelised · Suhteliselt suurte mõõtmetega valandid · Väiksem minimaalne seinapaksus (1,5 mm) · Odav tööjõud · Hea metalli väljatulek · Võimalik valmistada keskmise keerukusega valandeid Puudused · Kallid seadmed
Started on Wednesday, 20 March 2013, 6:52 PM State Finished Completed on Wednesday, 20 March 2013, 7:00 PM Time taken 8 mins 11 secs Grade 28.50 out of a maximum of 30.00 (95%) Question 1 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Mis on töötlemisvaru? Select one: a. Töötlusvaru on vaid puhastöötlemist kindlustav materjali kiht b. Töötlemisvaru on toorikult eemaldatav materjali osa, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast (valu- ja stantsimiskalded, hammaste vahed, mittevalatavad avad jm) c. Töötlusvaru on toorikult eemaldatav materjali osa, mis on vajalik detaili täpsuse ja pinna kvaliteedi tagamiseks Feedback The correct answer is: Töötlusvaru on toorikult eemaldatav materjali osa, mis on vajalik detaili täpsuse
Detaili materjaliks on hallmalm. Detaili joonis on toodud all. Valandi joonis Kõigepealt otsustame detaili asendit vormis. Kuna detail on tsilindrilise kujuga, asetame see vormis vertikaalselt. Lahutuspinda asetame selliselt, et detaili oleks mugav vormist välja võtta. Suurema osa detailis paigutame vormi alumisel poolel, et tagada selle paremat täitumist. Kõkidel pindadel, kuhu on ettenähtud täiendav lõiketöötlus, lisame töötlusvaru. Selleks et teha keskmise ava (läbimõõt 80), kasutame kärni. Kuus ava läbimõõduga 10 on liiga väikesed, et neid teha valuvormis, nii et neid peab puurima hiljem. Suurem ava läbimõõduga 30 mm on sellises asendis, et seda on raske teha valuvormis. Seda on võimalik teha, kui kasutada keerulisema kujuga kärni, aga siis peab veel olema väga ettevaatlik kärni asetamisel vormisse. Palju lihtsam on seda
Hõõritsemine. Hõõritsemine on aukude puhastöötlemise operatsioon, mis tagab mõõtmete kõrge täpsuse (7...8 tolerantsijärk) ja sileda pinna (Ra =1,25...0,32 m). Augu mõõtmetest ja temale esitatavatest nõuetest olenevalt on töõtlusvaru hõõritsemisel 0,1...0,3 mm. Et töötlemise täpsus oleks suurem, eemaldatakse töötlusvaru järjestikku kahe hõõritsaga. Esimene - jämehõõrits võtab maha umbes 2/3 töötlusvaru, teine siluvhõõrits - ülejäänu. Hõõritsetakse metallilõikepinkides või käsitsi, kasutades seejuures vastavalt kas masin- või käsihõõritsaid. Käsihõõritsaid pööratakse nelikantsaba otsa pandava pööraga. Masinhõõritsad kinnitatakse padrunisse pandavasse heidikusse või otse pingi spindlisse. Töödeldava augu kuju järgi jagatakse hõõritsad silindrilisteks ja koonilisteks. Koonilisi hõõritsaid kasutatakse aukude töötlemiseks koonilise keerme 1/16"...
Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne Töö nr: vormimine) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö F. Sergejev 23.04.2013 arvestatud: Töö ülesanded: Teha stantsise joonis(lahutuspind, töötlusvaru, stantsimiskalded) Deformeerimisskeem(lahutuspind, deformeerimissuund) Lõppvao eskiis.(kraadisoon, ümardusraadiused) Valida stantsimiseviis, tööriistad ja seadmed. Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline survetöötlemise protsess. Töö teostaja valib kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks, lähtudes detailist, mille põhjal valitakse sobiv stantsimisviis, tööriistad ja seadmed. Detail Stantsimisviis
1. joonestada variandile vastava detaili joonis 2. joonestada valandi joonis, millel näidata ära tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn 3. joonestada mudeli joonis (mudelplaadi) 4. joonestada koostatud vormi joonis koos vormikasti, kärni ja valu kanalite süsteemi elementidega 5. anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. + skeem Töö Hinne 85 punkti 100st Hinde viis alla: töötlusvaru (-5%); mudelplaadid (-5%); koostatud valuvorm (-5%) Detaili joonis. v. 18 Masinvormimine Kasutatakse valuvormide sari- ja masstootmisel. Vormitakse kahte vormikasti ning kasutatakse mudeli asemel mudelplaate. (Vormitakse ka vormikastita või virnvormimise, kärnvormimise, põrand- või vaakumvormimise meetodi teel.) Põhioperatsioonid, seguga täitmine, tihendamine ning mudelplaatide eemaldamine
Freesimine: kooriv Zmin = 300 µm 6 puhas Zmin = 100 µm Puurimine: Zmin = 200 µm Avardamine: eelnev Zmin = 200 µm puhas Zmin = 100 µm Lihvimine: eelnev Zmin = 100 µm puhas Zmin = 80 µm peen Zmin = 50 µm Sele 1. Avade nr 1 jaoks tuleb jätta töötlusvaru pärast avardamist: 100 µm(eelnev lihvimine) + 50 µm(peen lihvimine) = 150 µm. Avardi mõõt(avardatud ava) peab olema 24,65±0,1 mm. Valmis detaili ava mõõt on 24,8±0,1 mm. Pärast pinna nr 2 freesimist peab mõõt t=60±0,04 mm. Pärast pinna nr 2 lihvimist peab mõõt t=60,1±0,04 mm, sest pinna nr 5 lihvimise(eelnev) jaoks peab jätma töötlusvaru 100 µm. Valmis detaili mõõt t=60±0,04 mm.
Keskkonna ohutuse mõttes pole valu tootmine soositud ,sest selle käigus eraldub väga suur kogus ebameeldivat lõhna ning mürgiseid gaase ning kui see tootmine toimub asustatud kohas siis on see seal elavatele inimestele väga ebameeldiv. Jääkprodukte tekiv suhteliselt vähe ,sest vormisegu on võimalik taaskasutada ning ka üleliigsed metallid saab taas sulatada ning uuesti vormi valada. Analoogsed protsessid tooriku saamiseks. Valu liik Mõõtmete Pinnakar Töötlusvaru Defektiva Hind Tootlikus tolerants edus (mm) ba (*Liivvorm (tk/t (mm) (µm) (%) valu hind) Kokillvalu 0,5-10 4-40 0,3-1 40-60 1,2-1,5 <60 Koorikvalu 1,0-1,6 6,3-80 0,4-2 50-60 1,5-2 <50 Valu 0,24-5,0 3,2-30 0,1-0,6 30-60 2,5-3 <1000 väljasulatatu d mudelitega
lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. Treimise põhioperatsioonid ja treilõikurid: Treimistööd liigitatakse musttöötlemiseks ehk koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk silumiseks ja puhastöötlemiseks ning peentöötlemiseks, mis annab tootele lõpliku kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Koonuspinna treimine toimub neljal viisil: 1) lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel 2) supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega 3) tsentrite nihkumisega, kus vajalik tsentripuki nihkutuse suurus h=l*sin alfa 4) treimine kopeerjoonlauaga.
Freesitaval toorikul eristatakse töödeldavat pinda ja lõikepinda. Kõigi freesimisviiside puhul eristatakse lõikesügavust ja freesimislaiust. Lõikesügavus- See on töödeldud ja töödeldava pinna vaheline kaugus. Freesimislaius - See on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius. Harilikult tähistatakse lõikesügavust tähega t, freesimislaiust aga tähega B. Materjali kihti, mis freesimisel lõigatakse toorikult maha, nimetatakse töötlusvaruks. Töötlusvaru on võimalik eemaldada olenevalt selle paksusest kas ühe või mitme läbimiga. Eristatakse siluv ja koorivfreesimist. Koorivfreesimisel kasutatakse võimalikult suurt lõikesügavust ja ettenihet. Siluvfreesimisel saadakse lõplik mõõtmete ja sileda pinnaga detail. Vastu ja pärifreesimine. Silinder - ja ketasfreesidega freesimisel eristatakse vastu - ja pärifreesimist. Vastufreesimisel on freesi ja tooriku kontaktikohas freesi pöörlemine ja tooriku
töötsükleid ¨ võimaldab näiteks treimisel kasutada programmeeritud laastumurdmist (ettenihke tsüklilise muutmise teel) ¨ · võimaldab keeruka kujuga treimisel hoida konstantset lõikekiirust v (v=PI()dn, kus d - töödeldav läbimõõt, n-pöörlemissagedus) ¨ · võimaldab kasutada alalisi tsükleid soonte ning sfääriliste pindade treimise ja keermestamise kohta · kui ette anda töötlusvaru, siirde maksimaalne lubatav lõikesügavus ja töötlusrežiimid, annab arvuti automaatselt käsu kogu töötlusvaru eemaldamiseks järgnevate siiretega · võimaldab automaatset instrumendivahetust: instrumendivahetuse ajakulu on minimaalne · võimaldab eelhäälestusega instrumentide kasutamist: häälestamise ajakulu on minimaalne · minimiseerib nõudeid pingioperaatori käelisele osavusele, mille
0,89, viimistleval lihvimisel K=0,2...0,5. K väiksemad väärtused on kasutamiseks vähejäikade toorikute töötlemisel. Kuna tööpingile ei ole võimalik ettenihet tooriku pöördel vahetult rakendada, tuleb leida pikiettenihkest sõltuv töölaua kiirus vf=10-3 ( nt x KB ) m/min. Käia radiaalne katkendlik liikumine tooriku iga käigu või kaksikkäigu eel tegemist on radiaalettenihke liikumisega. Käia poolt ühe läbimiga eemaldatav materjalikiht on väike, see ei võimalda lihvimise töötlusvaru korraga eemaldada. Töötlusvaru eemaldatakse mitme korraga, kusjuures radiaalne ettenihe kujutab endast lõikesügavust läbimile a p. Eellihvimisel ap=0,01...0,08 mm/kk, viimistleval lihvimisel ap=0,0025...001 mm/kk. Radiaalettenihet iga töölaua käigu korral kasutatakse jäikade detailide eellihvimisel. 14.Kirjeldage tasapinna lihvimist tasalihvpingis nii käia silinder- kui otspinnaga. Millistes oludes on otstarbekas kasutada üht või teist meetodit.
vedeldub ja määrib tsentri koonust. Tsentriavad on standardiseeritud! A tüüpi tsentriavasid kasutatakse siis, kui pärast tooriku treimist vajadus tsentriava järele puudub. B - tüüpi tsentriavasid kasutatakse ka tooriku edasisel töötlemisel. R - tüüpi tsentriavasid kasutatakse täpsete detailide töötlemisel. Selliste tsentriavade korral on tooriku ja tsentri pinnad kindlas ringkontaktis ka teatud nurgaasetuse puhul. Lõikeprotsessi põhimõisted. Töötlusvaru: Töötlusvaruks (üldiseks) nimetatakse metallikihti, mis tuleb toorikult tingimata eemaldada lõplikult töödeldud detaili saamiseks. Paljusid detaile töödeldakse järjest mitmetel pinkidel, igaühel eraldatakse vaid osa üldisest töötlusvarust. Treipingis eemaldatavat metallikihti nimetatakse
8 Ava Puurimine 9 Ava Puurimine 10 Ava Puurimine 2 Tabel 2.2 Baaside valik 2.3 Marsruuttehnoloogia kavandamine Tooriku valmistamine Toorik valmistatakse teras 45-st kokillvalu abil vastavate mõõtudega. Kooriv treimine Eemaldatakse välispinnalt töötlusvaru. Treitakse astmeteraga silindrilised välispinnad mõõtu Ø90 mm pikkusmõõduni 3 mm ja Ø76 mm pikkusmõõduni 12 mm. Painutatud välistreiteraga treitakse ümar faas raadiusega 5 mm. Freesimine horisontaalfreespingil Kinnitussoonte freesimine välispinnal. Soone sügavus 12mm; soone laius 8,2mm. Raadiuste freesimine välispinnal R208 mm. Puurimine vertikaalpuuriga Kinnitusavade puurimine. Ava sügavus 6mm; ava läbimõõt 10,2mm; ava tsentri kaugus muhvi tsentrist
küljega. Tagab tera ühtlase kulumise ja suurema püsivusaja. Tera plaadid o Tervikprofiil teraplaat – Kõige laialdaselt levinud teraplaadid: Erinevatele profiilidele ja sammudele erisugused plaadid; Õige keerme sügavus, tipu ja põhjaraadius tagavad tugevama keerme; Toorikut pole vaja töödelda õigesse läbimõõtu ning ei ole vaja “tipu” puhastöötlust; Töötlusvaru silinderpinnale 0,03...0,07mm; Läbimite arv väiksem o V –profiil teraplaat – Vajab täpset keerme välisläbimõõtu. Sama teraplaati saab kasutada sama sammu keerme töötlusel. Teraplaadi tipuraadius on valitud väiksema keermeprofiili järgi, mis vähendab plaadi tööiga. o Mitme lõikeservaga teraplaat - Sarnaneb tervikprofiil teraplaadiga. Suure efektiivsusega kuna vähem läbimeid on vaja keerme töötluseks. Töörada peab
Tervikmudel (lihtne valmistada, kuid vormi keeruline teha) Poolitatavmudel (keerukad detailed) Mudelplaat (koosneb valandimudelist ja valukanalite süsteemist) Kahepoolne mudel (plaadid on kohakuti, hea automatiseeritud tootmisel) Detaili tegemise joonised 1.1 Valuvormi koostamisel on tähtis mudeli eemaldamise lihtsus vormist, selleks tuleb arvestada järgmiste punktidega: Vormi ja mudeli lahutuspind Töötlusvaru Valukalded Siseümarused 4 Valukanaleid liigitatakse üleminevalukanali süsteem (harisüsteem) ja aluminevalukanalite süsteem (sifoonsüsteem). Nagu ka nimest väljendub on peamine erinevus kust juhitakse vedelmetall vormi. Üleminevalukanali süsteem - Lihtsaim, kuid põhjustab räbu sattumist valandisse. Valukanalite lahutuspinna süsteem e
Revolvertreipinkide kasutamine on otstarbekas suurema detailipartii valmistamiseks paljude lõikurite järjestikulise kasutamisega. 25 Joonis 21. Revolvertreipink 35. Kamm ja hambalõikamine Kammlõikamine on avade ja välispindade töötlemise kõrgtootlik meetod, mis tagab suure täpsuse ja minimaalse pinnakareduse. Tööriistaks on lõikehammastega varustatud kammlõikur, mis saab sirgjoonelise pealiikumise ja eraldab kogu töötlusvaru ühe töökäiguga. Joonis 22. Kammlõikamine a – kammlõikur, b - lõikehambad Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit – kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumistega. 26 36. Lihvimine
Terast ja teisi kõvu metalle viilitakse kahekordse raidega viilidega, pehmeid metalle ja mittemetalseid materjale töödeldakse ühekordselt raiutud viilidega. Alljärgnevas tabelis (tab. 2.13) antud orienteeruv töötlemistäpsus ja pinnakaredus viilimisel sõltuvalt raide nmmbrist. Tabel 2.13. Töötluse liik Viili liik Raide nr Töötlusvaru Töötlustäpsus Pinna- mm mm karedus Ra µm Jämeviilimine Jämeviil 0 ja 1 0,5 1,0 0,05 0,1 80 20 Puhasviilimine Peenviil 2 ja 5 0,15 0,30 0,02 0,06 10 2,5 Viimistlus Sametviil 4 ja 5 0,05 0,10 0,01 0,03 1,25 ja
või ühe minuti jooksul on punkti A teekond pikem kui punkti B teekond (läbimõõt D on suurem kui läbimõõt d) . (vt.joon. a). Joon. a. Lõikekiiruse määramine Joon. b. Tera tootlikkuse määramine 18 Tera tootlikkus on lõiketeraga ajaühikus eraldatud laastu maht. Tooriku ühe pöörde jooksul eemaldatakse temalt rõngakujuline kiht (vt.joon. b), Selleks, et saada vajalike mõõtmete ja kujuga detaili, peab sellel toorikul olema küllaldane töötlusvaru. Liiga väike varu võib põhjustada praaki (detaili pinnale jäävad töötlemata kohad), liiga suur aga suurendada töö mahtu ja metallikulu. Töötlusvarud valitakse käsiraamatutest. Kui on teada lõikekiirus, mille määravad riista lõikeomadused, ja tooriku läbimõõt, siis saab arvutada vajaliku pöörlemissageduse n ja häälestada spindli sellele sagedusele (p/min): n = 1000v πD p/min SI ühikutes (p/s):
töötlemise kõrgtootlik meetod, mis tagab suure tooriku ja lõikuri vastastikusel liikumisel. Hamba- täpsuse ja minimaalse pinnakareduse. Tööriistaks lõikamine rullumismeetodil on universaalsem, kuna on lõikehammastega varustatud kammlõikur, mis võimaldab lõigata antud lõikuriga erineva hammaste saab sirgjoonelise pealiikumise ja eraldab kogu arvuga rattaid. Rullumismeetodil hambalõikamisel töötlusvaru ühe töökäiguga. Lõikeprotsessis lõika- kasutatakse spetsiaalseid hambalõikepinke vad kõik hambad laaste, kusjuures iga järgmine hambafreespinke ja hambatõukepinke. hammas on eelmisest kõrgem (sele 2.44). Kammlõikuri kinnitusosa ühendatakse kammlõike- pingi padruniga, mis tõmbab lõikuri läbi töödeldava ava või välispinna. Kammlõikamist kasutatakse sari- ja masstootmisel. Sele 2.46
annaabi.ee 
