*Süsteemil on kaks serverit, millest üks võetakse kasutusele, kui tehakse parandusi või uuendusi, sellepärast on süsteem maas ainult serverite vahetamise ajal. Turvaklass: Teabe hilinemise tagajärgede lubatav kaalukus (R): R2 - teabe saamatajäämisega toob kaasa olulise takistuse funktsiooni täitmisele. Aegkriitilise teabe käideldavus (K): K1 - teabe saamisele on seatud tähtaeg päevades. Teabe terviklus (T): T3 - teabel on tõestusväärtus. Teabe konfidentsiaalsus (S): S3 - teave on seaduse alusel tunnistatud juurdepääsupiiranguga teabeks. R2-K1-T3-S3 Turvaklass on H (Kõrge) Levitusskeem Komponentskeem
õhuniiskus 3050 %. Kõige tähtsam on siiski, et nii temperatuur kui ka õhuniiskus püsiksid stabiilsed ja kõiguksid võimalikult vähe. Arhiiviruum peab olema kaitstud ka sissetungide, tule-, vee- jt õnnetuste vastu. Arhivaalide hindamise ehk nende korrastamisega tegeleb ainult avalik arhiiv. Kriteeriumid on : · Kasutatavus avaliku võimu teostamisel või isikute õiguste ja kohustuste tagamisel · Teabe- ja tõestusväärtus · Arhivaalide ajalooline ja kultuuriline väärtus · Arhivaalide välistunnused, seisukord, korrastamine · Teiste arhivaalidega olemasolevad seosed · Dokumendi säilitustähtaeg Olenevalt arhivaalide säilitustähtajast võib asutus hoida arhivaale erinevates hoiutingimustes. Arhiiviväärtusega arhivaale ja neid, mille säilitustähtaeg ületab 10 aastat, tuleb säilitada selleks ehitatud või kohandatud spetsiaalses arhiiviruumis ehk hoidlas. Alla 10 aastase
PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel ja kirjeldamisel peab lähtuma arhivaalide ladestumisest ja kinnistama nende tekkekonteksti. Mida vähem on toimunud muudatusi dokumentide asjaajamises ladestumise ja arhivaalide avalikku arhiivi üleandmise vahel, seda selgema ülevaate annab arhiiv asutuse tegevusest ja seda kergemini on ta
informatsioon – tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks metaandmed – olemasolevate andmete sisu, kvaliteeti, seisundit, päritolu ja muid omadusi kirjeldavad andmed arhivaal – osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. digitaalne dokument - Masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument. 1. Mis on dokumendi tõestusväärtus? st dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist 2. Mis on dokumendi teabeväärtus? st dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta 3. Nimeta, millisteks osadeks (7-osaline skeem) jaguneb dokumendi elukaar. Loomine, saamine, registreerimine, hoidmine ja kasutamine, eraldamine, hävitamine, üleandmine 4. Millised on dokumendi elukaare 3 etappi aktiivsuse seisukohalt ning mida need
10. Mis moodustab organisatsiooni dokumendisüsteemi Süsteemi kasutajad, dokumendid, dokumendihalduse toimingud, elektrooniline dokumendihaldussüsteem 11. Nimeta kirja esitlusvormi on väljad (EVS 882-1:2013): Tekstiväli, kirjapeaväli, adressaadiväli 12. Mitmendal sajandil arenes välja dokumendihaldus kui distsipliin ja millisest distsipliinist 20. saj, arhiivindus 13. Milliste kriteeriumite alusel hinnatakse dokumentide väärtust (kaks peamist) Tõestusväärtus, teabeväärtus 14. Millised on dokumendi kohustuslikud elemendid (TKTA) Autor, kuupäev, tekst, allkirjastaja 15. Mis on dokumendisüsteem (EVS-ISO 15489-1:2017) Infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs 16. Mida reguleerib kirjastandard EVS 882:1-2013 Kirja elementide loetelu, elementide määratluse ja selgitused, nende vormistamise nõuded ja asukoha dokumendil 17
EKSAMIKS 1. ORGANISATSIOONI DOKUMENDIHALDUSE KORRALDAMINE Põhimõisted Dokument – on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on saadud või loodud asutuse või isku käigus. Tõestusväärtus – võime kajastada funktsioonide täitmist või tehingute läbiviimist, dokument on autentne või usaldusväärne. Teabeväärtus – dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, isikute jms kohta. Dokumendiga seotud isikud – autor (organisatsioon), adressaat/saaja, koostaja(annab sisu), vormistaja, allkirjastaja, dokumendisüsteemi haldur. Metaandmed – dok. kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendi süsteemis. Andmed dok registreerimise ja haldamise ajaloo kohta.
11. Metaandmed Dokumenti kirjeldavad andmed (sisu, kvaliteet, seisund, päritolu ja muud omadused), mis luuakse ja mida hallatakse dokumendisüsteemis 12. Arhivaal Dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. 13. Digitaalne dokument Masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument 14. Mis on dokumendi tõestusväärtus? St dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist 15. Mis on dokumendi teabeväärtus? St dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta. 16. Nimeta, millisteks osadeks (7-osaline skeem) jaguneb dokumendi elukaar 17. Millised on dokumendi elukaare 3 etappi aktiivsuse seisukohalt ning mida need sisuliselt tähendavad? 18. Millised on digitaaldokumendi erinevused paberdokumendist?
paberdokumendist. Rahvusarhiiv defineerib digitaalarhiivinduse strateegias digitaaldokumenti kui elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokumenti, mis erineb paber- või analoogkandjal dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks: 1. bitijada andmekandjal; 2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist; 3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus: sisu tõestab fakte ja tegevust; kontekst seostab dokumenti looja tegevuse, asjaajamistoimingute, metaandmete ning teiste dokumentidega. Kõik dokumendid, mida saab iseloomustada nende tunnuste abil, on digitaaldokumendid. 43. Milleks on UAM? UAMi eesmärk on lihtsustada tarkvaralise vahendina dokumentide ja nende kirjelduste hõlmamist asutuse elektroonilisest dokumendihaldussüsteemist (EDHS), nende viimist
taotlusel. ● Haldusorgani selgitamiskohustust on tihti nimetatud ka nõustamiskohustuseks ning hoolitsuskohustuseks ning oma olemuselt on selle põhieesmärgiks tagada menetluse läbipaistvus, menetluses osalevate isikute õiguste piisav ning ulatuslik kaitse ning menetluses osalevate poolte teabealane võrdsus menetlust puudutavates küsimustes. ‘ ● Tõendid - Haldusmenetluses kogutud tõendite tõestusväärtus ei ole põhimõtteliselt kvalitatiivselt erinev – ükski tõendiliik ei ole iseenesest usaldusväärsem kui teised. Kui tuvastatud tõendid on teineteisele vastukäivad, siis ei tohi haldusorgan eelistada üht omavahel vastukäivat tõendit meelevaldselt teisele. ● Ekspert - Ekspert on eriteadmistega isik, kelle eriteadmistel baseeruv arvamus aitab välja selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
digitaalallkirjale samad õiguslikud tagajärjed nagu isikuandmete töötlemise tingimused ja korra; omakäelisel allkirjal riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel; digitaalselt allkirjastatud dokumentidele paberdokumentidega vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. võrdne tõestusväärtus ! Isikukoodide töötlemine Seadus toob üldised nõuded digitaalallkirja andmise ja Isikukoodi töötlemine on lubatud ilma isiku nõusolekuta, kui selle kasutamise infrastruktuurile. töötlemine on ette nähtud seaduses või määruses. Muudel juhtudel peab isik andma nõusoleku, mis peab olema selge ja Avalik-õiguslikes suhetes kasutatakse digitaalallkirja vastavalt
ANDMED- inimesele või masinale arusaadaval kujul vormindatud info esitusviis, mida saab kasutada suhtlemiseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötlemiseks. (Info esitamise viis inimesele arusaadaval kujul) INFORMATSIOON- fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teetud kontekstis eritähendus. (Andmed millel on teatud kontekstis tähendus minule. Inf. On tavaliselt kodeeritud kujul, kokkulepe saaja ja saatja vahel. Inf. on edasi antud teadmus.) TEADMUS- informatsioon ja oskused, mis on omandatud läbi kogemuse või hariduse. (Andmed>Informatsioon>Teadmus) DOKUMENT- on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (dok. On registreeritud teavik) DOKUMENT (record) organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äri...
arhiiviteooria arendamine arhiivistandardite arendamine ja levitamine arhiivitöö edendamine arengumaades Theodore R. Schellenberg i teooria. Klassikalised hindamiskriteeriumid - dokumentidel on loomupäraselt kahetine väärtus Primaarne väärtus - dokumendilooja jaoks Sekundaarne väärtus - hilisema kasutaja jaoks Tõestusväärtus (evidential value): arhiivimoodustaja funktsioonid, struktuur, tegevusprogrammid, poliitika, otsustamise mehhanism Teabeväärtus (informational value): dokumendi sisu, mis on arhiivimoodustaja põhitegevuse aspektist ebaoluline Juurdepääsu liberaliseerimine arhiividokumentidele. Eric Ketelaar: informatsioonivabadus on sotsiaalne privileeg, mis annab vabaduse
See arhiiviseaduses toodud dokumendi määratlus hõlmab mis tahes tüüpi ja vormingus nii paber- kui digitaalkandjal dokumente. Dokument erineb muudest andmete kogumitest eelkõige selle poolest, et on koos- tatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Lisaks sisule sisaldab dokument ka informatsiooni konteksti kohta, mis esitatakse metaandmete kujul. Dokumendil on: tõestusväärtus – st dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist; teabeväärtus – st dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta. 20 Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokumendid on asutuse oluline teaberessurss, mis võimaldab asutusel kaitsta iseenda ja ühiskonna huve, tõendada ja põhjendada langetatud otsustusi ning toetada tööprotsesside ladusat kulgemist.
vms) · K2 -- töökindlus 99% (seisak kuni 2h nädalas), lubatav reaktsiooniaja kasv tippkoormusel minutites (1-10) · K1 -- töökindlus 90% (seisak kuni ligi ööpäev nädalas - 16,8h), lubatav reaktsiooniaja kasv tippkoormusel tundides (1-10) · K0 -- töökindlus pole oluline, jõudlus pole oluline Eesti turvaklassid -- terviklus · T3 -- info allikal, selle muutmise ja hävitamise faktil peab olema tõestusväärtus; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll reaalajas - me ei puhverda koopiat, võtame alati allikast; õigsuse kontroll digiallkirjaga; · T2 -- info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad (krüpto- räsiga võrdlemine); vajalikud on perioodilised info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontrollid · T1 -- info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad (piisab
turvajuhi vastutusalas seifis või spetsiaalses lukustatavas ruumis teisaldataval andmekandjal või paberkujul pitseeritud ümbrikus. Võtmehalduse kinnitab turvajuht (kas eraldiseiseva dokumendina või olemasoleva(te) dokumendi(-tide) osana). HT.49 Lisanõuded arhiveeritud andmete krüptoatribuutide regenereerimisele M 2.264 parametriseering Kui arhiveeritud andmete tõestusväärtus on kaitstud looja/esitaja digiallkirja või -signatuuriga, tuleb lisaks M 2.264 nõuetele arvestada sellega, et digiallkirja aluseks olevad krüptovahendid aja möödudes nõrgenevad ning ühel hetkel tuleb hakata arhiveeritud andmeid tõestusväärtuse taastamiseks arhiveeriva instantsi poolt ülesigneerima. Probleem tõstatub tõenäoliselt siis, kui andmeid on tõestusväärtuslikuna (turvaosaklassi
Tänapäeval enamik dokumentidest luuakse elektrooniliselt ja seega võime rääkida digitaalsest dokumendist. Digitaaldokument (digidokument) elektrooniliste seadmete abil loodud ning andmekandjale talletatud dokument, mis erineb paber- või analoogkandjal olevast dokumendist selle poolest, et seda saab jaotada kolmeks iseseisvaks osaks: 1. bitijada andmekandjal 2. vorming, mis moodustub bitijada esitus-, struktureerimis- ja paigutusviisist 3. teave, millel on teabe- ja tõestusväärtus Rääkides digidokumendist tuleb uurida ka dokumendi tunnuseid. Digitaalallkiri1 olemasolu veel ei tähenda, et tegemist on digitaaldokumendiga. 2.1 Dokumendi tunnused Dokumendi peamisteks tunnusteks on (tähestikuliselt järjestatud): andmekandja kandja, mille peale kantakse teave käsitsi, mehaaniliselt, valguskiire abil või muul viisil; andmekandjaks võib olla paber, CD jt.;
annaabi.ee 
