a pankrotimenetluses aruande, milles palus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pärnu Maakohus lõpetas 27. aprilli 2004. a määrusega pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus luges ajutise pankrotihalduri aruande põhjal tuvastatuks, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. juuni 2004. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei olnud raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõistes. Nii osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri kui pankrotiavalduse esitamisega
ärakuulamise kohustusest. 4. Lahenduskäik tuleb esitada ekspertstiilis (või esseestiilis, kui juhend seda võimaldab). See tähendab, et lahenduskäik esitatakse versiooni püstitades ja siis seda kontrollides. 5. Hinnatakse lahendaja oskust näha ja sõnastada õiguslikke probleeme ning neid argumenteeritult lahendada. Lahendit hinnatakse järgmiste kriteeriumide järgi: 1. Lahendamisel oluliste asjaolude (faktide) kirjeldus on esitatud selgelt ning eristatud on poolte väited ning tuvastatuks loetud asjaolud. Faktijärelduste põhjendamiseks on analüüsinud tõendeid ja märkinud, millistele tõenditele tuginedes ta mingid asjaolud tuvastatuks loeb. Kui osa tõendeid on lubamatuks või mitteveenvaks tunnistatud, on kandidaat selgitanud, millisel põhjusel. 2. Õigusnorm või -normid, mille põhjal arvamus esitatakse, on esitatud ja viidatud. On selgitatud, kuidas lahendaja normi tõlgendab ja miks. 3
Äripäev 2010, lk 13-14 2 Riigikohus on 25.01.2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-160-09, rõhutanud, et juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Sõltumata poolte väidetest loeb kohus tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut, üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping. 2 TLS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Kirjalik leping loetakse sõlmituks hetkest, kui lepingupooled on
Kui on teada, kes kasutaja väidab end olevat, siis seejärel tuleb kuidagi kontrollida, kas kasutaja tegelikult on ka see, kes ta väidab end olevat. Sellist tegevust nimetatakse autentimiseks. Autentimiseks nimetatakse väidetava identiteedi tõesuse kontrollimist Sellise kontrolli teostamiseks on kõige tavapärasemal juhul kasutusel kasutajaga seotud salasõna (password). Kui kasutajanimi ja selle kasutajanimega seotud salasõna langevad kokku, siis loetakse kasutaja tuvastatuks. Ka autentimisel on kasutusel mitmeid erinevaid võimalusi: kaasajal on hakanud levima biomeetriliste (näpujäljed, silma võrkkest jne) andmete kontrollimine vastavate seadmete abil. 22 23
06.2011 otsus 3-2-1-41-11 • Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9- Lepingute eristamiseks ja õigussuhte tuvastamiseks tuleb kontrollida alljärgnevaid asjaolusid: ■ kes korraldab ja juhib tööprotsessi; ■ kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi; ■ kellele kuuluvad töövahendid; ■ kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk; ■ kes saab tehtud tööst tulu või kasumi;
Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. KOHTULAHEND: 3-2-1-41-11; 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2- 1-9-05 (p 15) Üksnes juhul, kui on ilmnes, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9-05 (p 18), 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-10 (p 11)). Lepingute eristamiseks ja õigussuhte tuvastamiseks tuleb kontrollida alljärgnevaid asjaolusid: kes korraldab ja juhib tööprotsessi; kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi; kellele kuuluvad töövahendid; kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk; kes saab tehtud tööst tulu või kasumi;
A-l ja B-l tekib lahkarvamus poliitilistel küsimustel, mille tulemusena A lööb B-d. Ta ei tea, et B käis hiljuti ajuoperatsioonil, mille tõttu on ta vastuvõtlik põrutustele. Löögi tulemusena B sureb. Kas A peab vastutama B surma eest, kui tavaliselt oleks sellises olukorras saanud B ainult sinika? Paljudes riikidest lähtutakse põhimõttest, et kahju tekitaja peab võtma kannatanut sellisena, nagu ta on. Põhjuslik seos loetakse tuvastatuks, kui vähemalt mingisugune kahjustus oli teo tagajärjena ette näha. Kui tulemus saab kahju tekitaja jaoks lõppastmes väga ebaõiglane, on võimalik abi saada §-st 140 ja kahju hüvitist õiglase suuruseni vähendada. 25. Mis on kahju adekvaatse põhjuse (adekvaatsuse) teooria põhiseisukohad? A sööb banaani ja viskab koore maha. B ei märka seda ja komistab selle koore otsa, koperdab sõiduteele, C peab B-le otsasõitmise vältimiseks sõitma maha D aia
Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. KOHTULAHEND: 3-2-1-41-11; 3-2-1-3-05 (p 15) ja nr 3-2- 1-9-05 (p 15) Üksnes juhul, kui on ilmnes, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. nr 3-2-1-3-05 (p 18) ja nr 3-2-1-9-05 (p 18), 19. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-10 (p 11)). Lepingute eristamiseks ja õigussuhte tuvastamiseks tuleb kontrollida alljärgnevaid asjaolusid: kes korraldab ja juhib tööprotsessi; kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi; kellele kuuluvad töövahendid; kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk;
3-2-1-153-09, p 25; Hageja esitas 13. mail 2005 Tallinna Linnakohtule hagi kostja vastu, milles palus kustutada Tallinna Linnakohtu kinnistusjaoskonna Tallinna kinnistusregistri registriosa nr xxxxx (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr xxxxxxx) neljandasse jakku kande nr 3 all kostja kasuks kantud 900 000 krooni suuruse summaga hüpoteegi. 13. septembril 2006 täpsustas hageja oma nõuet ja palus lugeda tuvastatuks, et kostja on kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Riigikohus on 31. jaanuari 2008. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 p-s 11 tunnustanud võlgniku õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka juhul, kui võlgniku vastuväide (käendajana) seisnes selles, et laenuandja ei olnud laenusaajale laenusummat andnud. Sellisele väitele on hagiavalduses tuginenud ka hageja (vähemalt L. Väljataga suhtes), kohtud ei ole
See tähendab, et lahenduskäik esitatakse versiooni püstitades ja siis seda kontrollides. 5. Hinnatakse lahendaja oskust näha ja sõnastada õiguslikke probleeme ning neid argumenteeritult lahendada. Lahendit hinnatakse järgmiste kriteeriumide järgi: 254 1. Lahendamisel oluliste asjaolude (faktide) kirjeldus on esitatud selgelt ning eristatud on poolte väited ning tuvastatuks loetud asjaolud. Faktijärelduste põhjendamiseks on analüüsinud tõendeid ja märkinud, millistele tõenditele tuginedes ta mingid asjaolud tuvastatuks loeb. Kui osa tõendeid on lubamatuks või mitteveenvaks tunnistatud, on kandidaat selgitanud, millisel põhjusel. 2. Õigusnorm või -normid, mille põhjal arvamus esitatakse, on esitatud ja viidatud. On selgitatud, kuidas lahendaja normi tõlgendab ja miks. 3
3. Tuleb lähtuda poolte tahtest: 1. poolte tahed, mis on tuvastatud läbi nende käitumist 2. poolte tahed, mis tulenevad nende käitumisest ❏ Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga. ❏ Riigikohus seletab, et juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. ❏ Juhul, kui lepingul on nii töölepingu kui ka mõne muu võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu. ❏ Tuvastamaks vaidlusaluse lepingulise suhte olemust, tuleb võrrelda erinevate lepingute iseloomustavaid tunnuseid. Töölepingu peamiseks
oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga (TLS § 1 lg 2) - kui lepingulise suhte olemust ei ole selle tunnuste alusel võimalik üheselt määrata ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks (2-18-6908 (2020)) - üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (2-18-6908 (2020)) 1.2.2 TL eristamine muudest teenuste osutamise lepingutest 1.2.2.1 üldpõhimõtted - teenuste osutamise lepinguid reguleerib VÕS-I 8. Osatulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest võib sõlmida ka muid lepinguid, mille sisuks on töö tegemine - VÕS-is sätestatud lepingutest on töölepinguga kõige sarnasemad käsundusleping (§§ 619- 634) ja töövõtuleping (§§ 635-657) 1.2.2
selles, kui uurimisasutused ja prokuratuur kontrollivad eriti põhjalikult vihjeid varasemalt politseiasutuste huviorbiiti sattunud isikute väidetavate õiguserikkumiste kohta ja kui kontrollimise tulemina jõutakse KrMS § 197 lg-s 2 ettenähtud kriminaalmenetluse ajendini. 9. Kolleegium nõustub kassaatoriga ka selles, et käsitletaval juhul võimaldas kriminaalmenetluse alustamise eelselt uurimisasutuste ja prokuratuuri kogutud teave lugeda tuvastatuks kriminaalmenetluse aluse (kuriteotunnuste) olemasolu KrMS § 194 lg 2 kohaselt. Esinesid tõepärased andmed, et üks isik on teist löönud ning teada oli ka konflikti pealt näinud politseitöötaja, kes oli kirjalikult fikseerinud konflikti osapoolte andmed ja kes võis tunnistajana toimunut kirjeldada. Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava
Kohus on öelnud, et olukorras, kus pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut.5 3 Riigikohtu 8. aprilli 2004. a otsus nr 3-2-1-134; 26. novembri 2002. a otsus nr 3-2-1-134-02; 24. novembri 2005. a otsus nr 3-2-1-108-05. 4 Riigikohtu 8. aprilli 2004. a otsus nr 3-2-1-134; 26. novembri 2002. a otsus nr 3-2-1-134-02; 24. novembri 2005. a otsus nr 3-2-1-108-05. 5 Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus nr 3-2-1-3-05; 14. juuni 2005. a otsus nr 3-2-1-9-05; 31. märtsi 2008. a otsus nr 3-2-1-13-08; 13. märtsi 2009
annaabi.ee 
