skolastika vastu vaja oli uusi teadmisi. · Bacon rõhutas, et tarkuse allikas peab olema loodus ise, mitte selle kohta kirjutatud raamatud J.A. Comenius (1592-1670) · Tehhi kasvatusteadlane (=Komensky) pidas inimest sooduse osaks, kes allub selle üldistele seaduspäradele. · Kool peab töökorralduse alused võtma looduselt ning NB meeleline tunnetus: kõik, mis mõistuses, on varem tajutud meelte poolt. · Õppimine olgu meeldiv ja huvitav tuupimist tuleks vältida. Tema 6 käsku Ehk toimeka inimese moraalikoodeks: 1) Põlga rahulolu ja huvideta olesklemist, 2) Räägi, tee, algata alati midagi head, 3) Oma ülesandeid ära veereta teistele, 4) Tänaseid töid ära jäta homseks, 5) Vii töö lõpuni, mitte ära paranda pidevalt, 6) Alustatut ära jäta pooleli. J. Locke (1632-1704) Inglise filosoof: õpetada tuleb vaid eluks vajalikku.
Vajalik oleks tihedam infovahetus erinevate institutsioonide vahel ja andmebaaside loomine, et vajadusi ja vimalusi kokku viia. Huviringides osalemine peaks olema vimalik igal lapsel, kes seda soovib. Mistahes vgivald hiskonnas, eriti aga haridusasutuses peaks olema rangelt vlistatud. Talguliste ja meie arvates saaks koolivgivalda ja kiusamist vltida/vhendada, muutes koolissteemi laste jaoks huvitavamaks ja loovamaks, et oleks rohkem praktilist td ning suhtlemist ja vhem faktikeskset tuupimist. pilased on siis rohkem motiveeritud ppima, nad saavad thelepanu, nendega arvestatakse. Oluline on ka petaja roll pilaste suunamisel, petaja positiivne suhtumine lapsesse. Lugedes talguliste mtteid hariduse kohta, tekkis mulje, et enamus talgulisi ei olnud petajad. Seda seetttu, et enamus vljapakutud lahendusi on seotud petajatega, petaja tegevustega, sooviga, et petajad muudaks hariduse omandamise atraktiivsemaks. Oma kogemuse phjal usume, et petajad teevad vga
inimesed armastavad õppimist nii väga ja õpivad nii hästi, et on võimelised õppima kõike, mida neil on vaja õppida.". Praeguse koolisüsteemi ja õppekava koosluse tulemusena on tekkinud õpilaste seas nö ,,tuim tuupimine", õpitakse mitokondrite ehitust, tuumafüüsikat kui ka sinusoidide joonestamist ning keemilisi reaktsioone, ja kõike seda niivõrd detailse infona, et õppimises ei nähtagi mitte mingisugust võlu, vaid kui tüütut ühekordset tuupimist. Selle asemel võiks keskenduda õppimise õpetamisele, tehes õpilastele selgeks, et teadmised on vajalikud ning aitavad meid tulevikus kaugele. Kui õpitu maht oleks väiksem ja temaatika üldisem ning rohkem kokkuvõetud, tekitaks see õpilastele mingisuguse suurema loogilise pildi silme ette. See paneks võib-olla tahtma õppida, sest tulemused on silmaga nähtavad ja ei tunta, et õpitakse midagi väga keerulist. Ühe lahendusena võib tuua esile e-õpikud, mille
Stressi leevendamiseks tuleb otsida probleemile lahendust või sisendada endale positiivseid mõtteid. Pingeid aitab vähendada ka aja läbimõeldum kasutamine. Kasulikum on hakata kontrolltööks õppima nädal enne tööd, kui päev enne tööd. Tulles väsinuna koolist ja hakates homseks tähtsaks tööks õppima, tekib tihti tunne, et ma ei suuda, ei taha, ei oska. Õppimine tähendab minu jaoks midagi enamat kui ainult koolitarkuse pähe tuupimist. Nagu ütleb vanasõna "Inimene õpib kogu elu, sureb ikka lollina" siis inimene õpib kogu oma elu jooksul, kuid täiesti targaks ja eksimatuks ei saa keegi iial. Minu jaoks ongi olemas kahte sorti tarkust: koolitarkus ja elutarkus. Esimest saabki koguda ainult koolis ja üldiselt seda tarkust enne ellu astumist rakendada ei pruugigi. Osa koolis kogutud tarkusest salvestub inimese primaarsesse ehk lühiajalisse mällu kuid osa sellest ka sekundaarsesse ehk pikaajalisse mällu
tõesti vedi rohkem keskenduda pakuvad nad laste suhtes meelsasti oma abi. Kuid kõige selle juures püüan siiski toime tulla ja raskel hetkel esitan endale küsimuse, milleks ma seda kõike õpin. Kui sellele vastata oskan siis järelikult ei ole ma veel päris plindris ja suudan edasi minna. Pragusel kooliajal on mulle eriti raske õppeaine vene keel, sest seda ma kahjuks ei valda ning nõuab see minult tohutult suurt tähelepanu ja vahest isegi tõsist tuupimist. Ka nüüd enne kooli tulemist tegelesin ma vene keele tõlkimisega ja sõnade õppimisega ma tegin kõigepealt nii palju kui ma oskasin ,kui aga jõud enam üle ei käinud võtsin appi sõnaraamatu ja hiljem lasin mehel üle kontrollida. Selgus tegelikult, et ma väga mööda ei pannudki. Ma pole tegelikult kunagi loobuja tüüpi inimene olnud. Ma ei anna oma tegemistes kiiresti alla vaid pusin nii kaua kui tõesti võhm väljas ja kuidagi teisiti ei saa
Inimest eristab loomast, et on vaba tahe ja täiuslikuma elu püüe (täiustusvõime) see on hädade algpõhjus. Tahame pahad maha lüüa. Mõtisklev inimene on rikutud loom. Kõik halb, aga mida ette võtta? Väga suur roll on kasvatusel. ,,Emile" pedagoogika ajaloos oluline. Samas enda lapsed andis lastekodusse. Kasvatusteooria: tuleb kaitsta lapse loomupärast õigust olla laps. Lapseiga omaette nähtus. Õppimisel tuleks vältida pähe tuupimist, vaid saada teadmisi kogemuse kaudu. Lapse kasvatamisel tuleb lähtuda lapse tingimustest: milline, mis talle meeldib/ei meeldi. Tähtis anda emarinda turvatunne jne. Laps peab ise kogemusi koguma esimeses faasis ja arenema sõltumatult ning noorukieas kunstis, religioonis, kirjanduses harima+ tagada tervislik keskkond, kus ka füüsiline areng. Tuleb selgeks õpetada praktiline oskus nt puutöö. Lugemiseks Piibel ning ,,Robinson Crusoe".
Ta tahtis endast halba muljet jätta. Põdes 2 korda kopsupõletikku ja köhis pidevalt. Vaatamata sellele tegeles energiliselt spordiga – ujumine, aerutamine, jalgpall. Eric saab 18aastaselt omavanuste poiste käest peksa, ettekäändeks palvusele hilinemine. Pärast Eltoni lõpetamist läks 57% Oxfordi ja Cambridge’i, 20% armeesse, ülejäänud ärisse. Eric Blaire suundus Birmasse politseisse. Birmas seaduskorda hoidmas 1922 – 1927 Pärast 6kuulist tuupimist tegi 8 päevaga eksami kreeka, ladina, inglise ja prantsuse keeles, ajaloos, geograafias, matemaatikas ja joonestamises. Sooritas ka ratsutamiskatsed! 19aastaselt 30päevasele teekonnale Birmasse. Kuude viisi tuli õppida kohalikke seadusi, birma ja hindustani keelt. See oli talle kerge. Ta hoidis omaette, lähedasi sõpru tal polnud. Tegi oma tööd hästi, kuid suhted inglastest ülemustega viisid konfliktideni. Leidis ise, et on sobimatu koloniaalpolitseinik
Ta tahtis endast halba muljet jätta. Põdes 2 korda kopsupõletikku ja köhis pidevalt. Vaatamata sellele tegeles energiliselt spordiga ujumine, aerutamine, jalgpall. Eric saab 18aastaselt omavanuste poiste käest peksa, ettekäändeks palvusele hilinemine. Pärast Eltoni lõpetamist läks 57% Oxfordi ja Cambridge'i, 20% armeesse, ülejäänud ärisse. Eric Blaire suundus Birmasse politseisse. Birmas seaduskorda hoidmas 1922 1927 Pärast 6kuulist tuupimist tegi 8 päevaga eksami kreeka, ladina, inglise ja prantsuse keeles, ajaloos, geograafias, matemaatikas ja joonestamises. Sooritas ka ratsutamiskatsed! 19aastaselt 30päevasele teekonnale Birmasse. Kuude viisi tuli õppida kohalikke seadusi, birma ja hindustani keelt. See oli talle kerge. Ta hoidis omaette, lähedasi sõpru tal polnud. Tegi oma tööd hästi, kuid suhted inglastest ülemustega viisid konfliktideni. Leidis ise, et on sobimatu koloniaalpolitseinik
saamise keerulisel teel. Nooruki klassi kordama jätmine ei ole lahendus, see võib tekitada püsivaid probleeme, mis mürgitavad nii tema oleviku kui ka tuleviku. Hoopis arukam väljapääs on motivatsiooni tekitamine ja ühine lahendusteede otsimine. Paraku ei pöörata Eesti koolides poiste soolistele iseärasustele piisavat tähelepanu. Koolis rakendatavad normid lähtuvad üldjuhul tüdrukust, näiteks hindab meie eksamikorraldus pigem püsivat tuupimist kui nutikust. Kuna ka igast kaheksast õpetajast seitse on naised, viibib poiss koolis naiselikus vaimses keskkonnas, kus tema füsioloogiast tingitud taltsutamatus saab kaudselt karistatud, kuna kiputakse eelistama tüdrukuid. Tänu sellele ei saa poiss koolist sageli piisavat positiivset kinnitust oma saavutusvajadusele, mis tal on üldjuhul suurem kui tüdrukul. Paljudel kujuneb koolistress, seda mõnikord juba alates kolmandastneljandast klassist. Stressi
sanktsioonidega. Kolmandana jaguneb üldosaks ja eriosaks. Pärineb u 18. Sajandist. Üldosa näeb ette kriminaalvastususe alused ja piirid, eriosa seob konkreetse teo karistusega. Eriosa ei tohi laiendada vastutuse piire. 1.6. Karistusõigusteadus Skeemikogumik lk 10. Karistusõigusdogmaatika – tegeleb karistusõiguse mõistelise struktuurse sisuga. Kõigel on oma kindel koht. Ühes riigis saab olla ainult üks dogmaatika. Dogmaatika õppimine tähendab tuupimist. Dogmaatikas ei vaielda asjade üle, on nagu on! Dogmaatikas pole kohta õiglusel. Kriminaalpoliitika – vastupidiselt dogmaatikale hinnanguline teadus. Kriminaalpoliitikas toimuvad pidevad vaidlused ja põhjendatakse maailmavaateliste arusaamadega. Kriminaalpoliitikas on arvestatav argument, et kuriteo ettevalmistamine peaks olema karistatav. Kriminaalpoliitikas võib kasutada põhjendusena õiglust. Maailmavaateliste vaidluste tallermaa.
täita). 5. Loovuse neli tingimust. Produkt Persoon Protsess Possibility(võimalikus) 1. Produkt 8uus ja seniolematu) 2. Persoon- milline? Kui inimene on intelligentne, on ta loov? Jah. Kui inimene on loov, on ta intelligentne? Ei. Need on kaks eri asja 8intelligentsus ja loovus). Loovus ei olene soost, vanusest, haridusastmest. Oluline kui eredalt see aspekt peegeldub seoses vanusega. Loovus oleneb kasvatusest. Loovuse alged surutakse maha, kui nõutakse vaid tuupimist jne. Loov isiksus on vastuoluline (iseloomus on vastuolulisi jooni). Isiksuse karakteristikud, mis on seotud loovusega (Torrance). Neid on väga palju (slaidil 45 tk). Eneseusaldus ja avatus. Tolerantsus Kujutlusvõime Uudishimu Aktiivsus. Daniel Perkins- loomingulise ..................... kujuline mudel. 3. Protsess. (Loov protsess hakkab segadusega). Segadus 1. Teadlik ettevalmistus (ma ei tea seda, mida ma ei tea). 2. Inkubatsioon (ma tean seda, mida ma ei tea). 3
• leiab probleemidele palju lahendusi või vastuseid • on eneseväljenduses pidurdamatu, mõnikord radikaalne • on vaimselt mänguline, rikka fantaasia ja kujutlusvõimega • tavaliselt püüab asju kohandada või parendada • hea huumorisoon, näeb naljakat ka situatsioonides, kus teised tavaliselt ei näe • ei karda olla teistsugune • ei tunnusta autoriteete automaatselt, vaid ainult teenitult • intrigeerib nii kodus kui ka koolis • ei salli tuupimist ega peast ülesütlemist • energiline, mõnikord häirivalt • annab ebatavalisi, mõnikord “rumalaid” vastuseid • mõned peavad teda “friigiks” • ilmutab erakordset originaalsust, kontsentratsiooni ja järjekindlust projektides, mis haaravad tema huvi ja kujutlusvõimet Liidrivõimed • suudab stimuleerida ja innustada teisi • organiseerimisvõime • tunneb ja oskab hinnata teiste võimeid ja oskusi • hea suhtleja
101 SPORDIPSÜHHOLOOGIA NB! Põhjused ja vajadus uueks juhtimisstiiliks: 1. Sotsiaalse praktika kontseptsioon defineerib õppimist kui spetsiifilises konteks- tis, n-ö sotsiaalse tegevuse protsessis tekkivat vajadust ennast arendada, mitte kui tuupimist õpetajate, juhtide, liidrite jt käskudest tulenevalt. 2. Õppimise sisu seisneb nn kohal tekkivas aktiivsuses (situated activity). COACHING Coaching'u juhtimisstiili põhimõtteid illustreerib joonis 3. Liider/treener on õppekeskkonnast osavõtja, mitte selle ainuvalitseja. Õpilane/sportlane on aktiivne ja teadlik osaleja protsessis, mis on suunatud are-
annaabi.ee 
