Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale. Fukushima I AEJ tuumaõnnetus Fukushima I AEJ tuumaõnnetus on Fukushima I tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärel purunenud jaamas juhtunud avarii.Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus, mis peamiselt kahjustas mereala. Radioaktiivselt tugevasti saastatud vee leke, peamiselt reaktori 2 juurest, kestis vähemalt 6. aprillini.12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks
Tuumaenergia vastu Mina pooldan seisukohta, et tuumaenergia on inimkonnale rohkem kahjulik kui kasulik. Aga miks ma nii arvan? On olemas mitmeid suuri argumente, mis panevad mind nii mõtlema. Esiteks tekivad tuumajaamades tuumaenergia tootmise tagajärjel radioaktiivsed jäägid. Kuigi tuumajaamad ei paiska õhku massiliselt süsinikdioksiidi, on minu arvates radioaktiivsed jäägid ehk isegi hullemad. Radioaktiivsed jäägid sisaldavad radioaktiivseid aineid või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Nad on ohtlikud kõikidele elusorganismidele - inimesetele, loomadele, taimedele ja nii edasi. Põhjus selles, et radioaktiivsed ained on mürgised. Suuremate kiirgusdooside korral võib tekkida kiiritushaigus. Halb on see, et radioaktiivne kiirgus on meeltele tajumatu, mistõttu puudub ohutunne. Radioaktiivsed jäägid saastavad ka õhku. Ja nad lagunevad tuhandete aastatega ning on ter...
piiririkkumisest, rünnakust objektile, objekti hõivamisest või muust politsei pädevusse kuuluvast sündmusest tekkinud olukord maismaal, merel või piiriveekogul,mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 3) küberintsident arvutivõrgus toimuv turvaintsident, mis põhjustab kõrvalekaldeid küberruumi ettenähtud toimimisest või elutähtsate teenuste toimepidevusest või mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda 4) kiirgus- või tuumaõnnetus kiirgus- või tuumaavarii tagajärjel kujunenud avariikiirituse olukord, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 5) tervishoiusündmus sündmus, mis on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse; 6) loomataud bioloogilise haigustekitaja põhjustatud loomahaigus, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused
pikaks ajaks. Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Lisaks on veel oht, et need elekrtijaamad võivad plahvatada, mis põhjustaks suure hulga radioaktiivsuse lahti pääsemistja see võib omakorda põhjustada väärarengut nii ümbitsevas, kui looduses. Sellised juhtumid on näiteks Tšornobõli katastroof ja uuem on Fukushima tuumaõnnetus, mille tagajärgi on siiamaani tunda. 3.1.2.2.1. Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse
Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Eesti ökoloogiline jalajälg Inimeste ökoloogiline jalajälg Keemiline energia Tuumaelektrijaam Tšornobõli katastroof Fukushima tuumaõnnetus Tuumapommid ja - relvad Hiroshima Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et
kasutusele, seda hakati kiiresti realiseerima. Tänapäeva maailmas on tuumaenergia väga levinud. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse lausa 17% kogu maailma elektrist. Kolmekümnes maailma riigis on elektritootmisel käigus 439 tuumareaktorit ning see hulk aina kasvab. Kuid mida on selle tohutu energia kasutus inimkonnale kaasa toonud? Kas inimesed teadvustavad endale sellega kaasnevaid ohte? 2011 aastal maavärinast põhjustatud Fukushima tuumaõnnetus tõstatas taaskord küsimusi tuumajaamade ohutuse kohta, arvati et nii mastaapset tuumakatastroofi kui leidis aset Tsernobõlis 26. aprillil 1986, enam ei tule. Õnneks suudeti Fukushima puhul tänapäeva arenenud tehnoloogiate ning kiire teavitustöö abil hullem ära hoida. Tsernobõli tuumakatastroof vaikiti NSV Liidu meedias esialgu maha, seetõttu olid ka tagajärjed nii laialdased. Tegelikult sai maailma üldsus ulatusliku tuumaintsidendi toimumisest teada
tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks. Tuumaõnnetusi hinnatakse rahvusvaheliselt INES skaalal, millel on seitse astet. 1-3 loetakse intsidendiks, 4-7 avariiks. Viienda kategooria õnnetust defineeritakse kui laialdase ulatusega õnnetust, kuuenda kategooria õnnetus on tõsine avarii ja seitsmenda kategooria õnnetus on ränk avarii. Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tšernobõli katastroof. Ulatuslik radioaktiivne reostus tugeva radiatsiooniga , mis kahjustas laialdlaselt Vaikset Ookeani. Meretoit oli radioaktiivsuse tõttu kõlbmatu. TEPCO sõnul on lekkinud Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamast 100 tonni radioaktiivset vett. Aitäh kuulamast! Kasutatud allikad http:// forte.delfi.ee/news/teadus/fukushima-avarii-ki irgusdoosid-on-kardetust-vaiksemad?id=61740076 http:// et.wikipedia
❏ Hiljem suri kiiritushaigusesse üle 140 000 inimese ❏ Tänapäeval lennuki- ja tekstiilitööstuse keskus Enne Pärast Kõštõmi plahvatus ❏ 29. september 1957 ❏ Venemaa keemiakombinaadi radioaktiivsete jäätmete hoidla plahvatus ❏ 6. astme õnnetus ❏ Kahe nädalaga evakueeriti u. 600 elanikku, hiljem 10 000 inimest ❏ Hävitati kõik ehitised, vara, vili ja karjad ❏ Alates 1968. aastast Ida-Uurali looduskaitseala Enne Pärast Windscale tuumaõnnetus ❏ 10. oktoober 1957 ❏ Cumbrias Briti tuumareaktori grafiitsüdamiku süttimine ❏ 5. astme õnnetus ❏ Radioaktiivse pilve levimine üle Suurbritannia, natuke ka mujal Euroopas ❏ Ümbruskonnast minema ei evakueeritud ❏ Radioaktiivne isotoop I-131 (radioaktiivne jood) põhjustas kilpnäärmevähki ❏ 500 km raadiuses hävitati piimasaadused Enne Pärast Three Mile Island’i õnnnetus ❏ 28. märts 1979
Castro teatab, et on kommunist. b.ii. Põhjus: NSVL paigutab Kuubale tuumaraketid (USA viis seejärel oma raketid Türki). 1962 okt. Kuuba blokaad (USA blokeeris Kuuba nädalaks) b.iii. Tulemus: b.iii.1. NSVL viis tuumaraketid minema b.iii.2. USA leppis Castro võimuga b.iii.3. Otseside liin Moskva ja Washingtoni vahel juhuks kui juhtub tuumaõnnetus c. Vietnami sõda 1964 c.i. Eellugu: Põhja-Vietnam kommunistlik, toetab NSVL; Lõuna-Vietnam mittekommunistlik, toetab USA c.ii. Põhjus: 1964 lavastas USA, et Põhja-Vietnam ründas neid. USA viis oma väed Lõuna Vietnami. c.ii.1. Vietkongid- Lõuna-Vietnami kommunistlik partisian c.ii.2. Song My küla hävitamine USA poolt, jäädvustatud c.iii. Tulemus:
Kriitilised tuuma- uurijad, teadlased ja tootmisspetsialistid omavad sarnast väljaõpet arenenud tööstuslike tuumajaamade juhtidega. Hiina uhkustab 5'000 elukutselise tuumajaama töötajaga insenerid, disainerid, uurijad jne. Umbes 80% neist omab prestiizhset lääne akadeemilist haridust. Tuumaõnnetuse võimalus Tuumaõnnetuse hirm Daya Bay tuumajaamas tuleneb suuresti Tsernobõli katastroofist. Keskkonnakatastroof, mille päästis valla Tsernobõli tuumaõnnetus, on osaliselt reaktori jahutuskambri puudumine. Daya Bay tuumajaam on aga varustatud kaitsvate tasemetega. 6 Tuumaõnnetuse põhjuseks võib aga olla ka selle maa-ala geoloogiline stabiilsus, kuhu tuumajaam on konstrueeritud. Daya Bays ei ole 1000 aasta jooksul olnud üle 7 pallist maavärinat Richteri skaala järgi. Seega kavandati ja konstrueeriti Daya Bay tuumajaam
eriolukorra väljakuulutamist; ettepanek hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu, sealhulgas tegevusvaru suuruse kohta Riskiankeet koostatakse iga hädaolukorrani viiva sündmuse kohta välja arvatud juhul, kui riskianalüüs sisaldab riigisaladust! 10. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused. 1) päästesündmus – Päästeamet; 2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet; 3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet; 4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet; 5) tervishoiusündmus – Terviseamet; 6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet. 11. Hädaolukordi põhjustada võivad päästesündmused. Päästesündmus – tulekahjust, plahvatusest, varingust, transpordiõnnetusest, keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud olukord maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 12
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond „TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID” REFERAAT Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................3 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG....................................................3 1.1.Põlevkivi.................................................................................................. 4 1.2.Vabaturg.................................................................................................. 4 1.3.Euroopa energiapoliitika...........................................................................6 2. PERSPEKTIIVID......................................................................7 2.1.Hind................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
