jaotatakse mitme objekti vahel ehk moodustatakse mitut investeerimisobjekti sisaldav investeerimisportfell. Kui hajutatuid investeerimisportfell sisaldab aktsiaid, võlakirju, kinnisvara ja panga hoiuseid, siis on see portfell riski eest hästi kaitstud, sest nende investeeringute väärtus ei muutu üheaegselt ühel ja samal määral. Samuti on selline hajutatud portfell kaitstud erinevate majandusharude riskide eest,m sest erinevate majandusharude turutingimused ja poliitilised asjaolud ei muutu kunagi üheaegselt ega ühtemoodi. Investeerimisportfelli eeldatav kasuminorm: Investeerimisportfelli teooriasse kuulub efektiiseima portfelli moodustamine, st antud riskitaseme juures maksimaalselt kasumit andva või antud tasuvustaseme juures minimaalset riski omava portfelli moodustamine. Investeeruimisportfelli eeldatav kasuminorm (r (katusega)p ) kujutab endast portfelli
Põhjamaade pangagruppide rahastamine sõltub turupõhisest finantseerimisest. Samas on osade pangagruppide hoiuste maht kasvanud. Rahastamisvajadust on vähendanud varem väljastatud laenude kiirem amortisatsioon. Investorite riskihinnangud Põhjamaade pankade suhtes on jätkuvalt madalad. Põhjamaade pankade krediidiriski vastu kindlustamise riskipreemiad (CDS) on olnud teiste Euroopa pankadega võrreldes ligi 40 baaspunkti võrra väiksemad. Soodsad turutingimused võimaldasid Põhjamaade pankadel 2010. aastal pikendadakohustuste kestust. Pankade võlakirjade riskipreemiad püsisid 2010. aatsa IV kvartalis peaaegu muutumatud, mis peegeldab turuosaliste hinnangut ning valmisolekut pankade rahavajadusi finantseerida. Keskpanga suhteliselt kõrgema intressimääraga laenude asemel on pangad hakanud üha rohkem eelistama turupõhist finantseerimist, peamiselt tagatud võlakirju. Pankade finantseerimisele võib
Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele üldreeglina kõrgema riski. Liising, kapitalirent vara soetamine tasumistähtajaga üle ühe aasta. Kapitali hinda määravad tegurid: 1. Üldised majanduslikud tingimused. Määravad kapitali nõudluse ja pakkumise ning ka oodatava inflatsioonitaseme. Riskivaba tulunorm - tulunorm riskivabade investeeringute jaoks (USA valitsuse obligatsioonid). 2. Turutingimused. Riski tõustes nõuab investeerija kõrgemat tulunormi e. riskilisa, mis toob kaasa tulunormi tõusu 3. Firma tegutsemis- ja finantseerimisotsused. Risk jaotatakse kaheks: äririsk (vahenditest saadava tulu varieeruvus ja seda mõjutavad investeerimisotsused) ja finantsriskiks (lihtaktsialt saadava tulu varieerumise suurenemine võlgnevuse ja eelisaktsiate kasutamise tõttu, pankrotiohuga seotud). Neist kahest riskist sõltuvalt suureneb või väheneb ka tulunorm
· WACC kapitali kaalutud keskmine hind · IRR investeeringuprojekti nõutav tulunorm 35. Kapitali struktuur Kapitali struktuur kujutab endast firma käsutuses oleva omakapitali ja pikaajalise laenukapitali suhet. Reeglina on kapitali püsivateks finantseerimisallikateks pikaajalised kohustused. Kapitali optimaalne struktuur selline omakapitali ja laenukapitali suhe, mille juures firma turuväärtus (ka omanike tulu) on maksimaalne. Kapitali struktuuri mõjutavad: rahavood, turutingimused, tasuvus ja stabiilsus, sisemine kontroll, finantsiline paindlikkus, risk. Kapilitali struktuuri juhtimise ülesandeks on kujundada välja opitmaalne kapital struktuur firma jaoks. Finantsvõimendus (financial leverage) ehk ettevõtte finantseerimise struktuur on ettevõtte kapitali sihtstruktuuri funktsiooniks. Kapitali sihtstruktuur on pikaajaline soovitud finantseerimisallikate struktuur (segu), mille kaudu on võimalik rahuldada ettevõtte kogu finantseerimisvajadus
sajandil, mujal Euroopas USAs 19 saj algusest. · kiire tehnoloogia areng ja kaubavahetuse mahu kasv · tööjõu vajaduse kasv linnade kiire kasv · raudtee ajastu linnakasvu mootor · meretransport asendus maismaatranspordiga (peamiselt raudtee esialgu) · uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid · üliliberaalne vabaturumajandus vana traditsionaalsus (ka linnaplaneerimises) heidetakse kõrvale · kontrollimatu "varaliberaalne" linnaehituse periood 1780 1830 · turutingimused tingisid elamute ja tööstushoonestuse segunemise linna siseselt 16. I, II ja III keskkonnakriisi tekkimise põhjused, olemus ja lahenduste mõju linnakeskkonna arengule I keskkonnakriis lokaalne reostatus ja puudulik planeerimine · Liberalistliku linnaehituse eesmärk: maksimaalselt elamuid minimaalse maa ja rahakuluga maksimaalse kasumi eesmärgil · Selle tulemuseks: o tööstussaast linnas suits ja tahm Londoni smog o kanalisatsiooniprobleemid
• Summaarne intressimäär 27. Rendi vormi kus osapooled asuvad erinevates riikides nimetatakse • Eksportrent, importrent • Kaudne rent • Brutorent 28. Pikaajaline laen on laen, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui: • 3 kuud • 6 kuud • 1 aasta • 2 aastat 29. Missugused järgnevatest teguritest EI MÄÄRA kapitali hinda? • Üldised majanduslikud tingimused • Turutingimused • Pikaajalised kohustused • Ettevõtte tegutsemis- ja finantseerimisotsused • Finantseerimise maht 30. Lihtaktsia on : • Omandiõigust tõendav hübriidväärtpaber, mis omab nii võlakirja kui lihtaktsia mõningaid tunnuseid. • Hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber. 31. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte üheks omakapitaliks on : • Osakapital • Eelmiste perioodide jaotamata kasum
meteoroloogilised, fusioloogilised ja teised sellesarnased, samuti stiihiliselt tekkivad ökoloogilised) on oma olemuselt juhitamatud, siis on juhtimise kvaliteedi tõstmise ainsaks võimaluseks neid tingimusi paremini tundma õppida ja arvestada nende mõju otsustuse ettevalmistusel. Selliste tingimuste hulka kuuluvad enamiku majandussubjektide jaoks ka turutingimused, millega neil tuleb ennast kohandada. · Kui aga juhitamatud tegurid kujunevad kõrgemalseisvate organite (normatiivid, maksud, trahvid jms regulatsioonid), tuleb oma tegevus kull väliskeskkonna tingimustega vastavusse viia, kuid samal ajal on vajalik ka väliskeskkonna kujunemist mõjutavate subjektide tegevuse pidev ja järjekindel analuus leidmaks nende mõjutamise võimalusi endale soodsate tingimuste saavutamiseks. Selliste tegurite
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on s...
12. Kontroll – juhtkond valib võõrkapitali või omakapitali sõltuvalt situatsioonist. Kui finantsseis on nõrk, on kasulik kasutada omakapitali. Samas kui omakapitali osakaal on kõrge, muudab see lihtsamaks ettevõtte ülevõtmise. 13. Laenuandjate ja reitinguagentuuride hoiakud – kui on oht reitingu langetamiseks (võõrkapitali hinna tõusuks) võib see mõjutada juhtkonna otsust kas täiendavat võõrkapitali kasutada või mitte. 14. Turutingimused – aktsia ja võlakirjaturgudel leiavad aset lühi- ja pikaajalised muutused, mis võivad oluliselt mõjutada kapitalistruktuuri valikut. 15. Ettevõtte sisesed tingimused – kui investeeringud ei ole veel hakanud raha tootma, võib ettevõte valida võõrkapitali (muidu aktsiahind oleks madal). 22. Miks kasutatakse mõnikord projekti analüüsil NPV asemel APVd? Millal vaja APVd?
kauba kogus, millest tuleb loobuda, et vabastada piisavalt ressursse täiendava ühiku esimese kauba valmistamiseks. Kuna alternatiivkulud on tootmistegurite mittehomogeensuse tõttu kasvavad, siis on spetsialiseerumine enamasti mittetäielik. 12.4. Millised tegurid mõjutavad riigi konkurentsivõimet välisturgudel? Tootmistegurid (inimressursid, füüsilised ressursid, kapitali ressursid, teadmistel baseeruvad ressursid ja infrastruktuur) Siseriiklik nõudlus (ehk riigi turutingimused, mis mõjutavad firmade innovatiivsust) Allhankeid ja pooltooteid pakkuvate majandusharude olemasolu Ettevõtluskeskkond (konkurentsipoliitika, maksupoliitika, firmastrateegia) 12.5. Heckscher Ohlini teooria olemus ja peamised järeldused. Miks toimub vabakaubanduse korral tootmistegurite hindade ühtlustumine erinevates riikides? Riik ekspordib kaupu, mille tootmisel kasutatakse antud riigis külluslikult leiduvaid (ja seega
Haldma 4.5. Strateegiline controlling STRATEEGILINE CONTROLLING OPERATIIVNE CONTROLLING STRATEEGILINE CONTROLLING Strateegia eeldab otsustamist põhieesmärkide ja ettevõtte käitumisviiside üle konkreetsetes tingimustes Strateegiline põhiküsimus: kuhu investeerida raha? Ettevõtte strateegilise positsiooni keskkond pidevas muutumises: tehnilised sotsiaalsed turutingimused kiires muutumises, järelikult tuleb TAGADA PIKEMA-AJALINE EESMÄRGIPÄRASUS Strateegilise juhtimise vajadus -------- Strateegiline controlling Strateegilise planeerimise eesmärk: - kindlustada olemasolevaid tulu- (kasumi-) potentsiaale - leida uusi tulu- (kasumi-) potentsiaale Eeldab tasakaalu TURU ja POTENTSIAALI vahel TURG - 3 C Customer - klient Competition - konkurents Change - muutused raskesti määratavad muutused
3.6.4 Kalendrid 3.6.5 Projekti ajakava 3.6.5.1 Võrkgraafik* 3.6.5.2 Ribadiagramm (Gantt)* 3.6.5.3 Verstapostide diagramm 3.6.5.4 Tsüklogrammid 3.6.6 Ajakava kontrollimise plaan 3.6.7 Ressurssvajaduse täpsustus 3.6.8 G ÜL ajakava Gantt formaadis 3.7 Alltöö 3.7.1 Alltöövõtjate planeerimine 3.7.1.1 Alltöövõtjate allikad 3.7.1.2 Turutingimused 3.7.1.3 Teha või osta analüüs 3.7.1.4 Eksperthinnangud 3.7.1.5 Lepingu tüübi valik 3.7.1.5.1 Fikseeritud hinnaga leping 3.7.1.5.2 Kulude katmise leping 3.7.1.5.3 Aja ja materjali lepingud 3.7.1.6 Alltöövõtjate juhtimise plaan 3.7.1.6.1 Mis tüüpi lepinguid kasutatakse? 3.7.1.6
sõltuvaid käsitlusviiside erinevusi: Looduslikud: kui mingid juhitava protsessi kulgemise välistingimused on oma olemuselt juhitamatud, siis on juhtimise kvaliteedi tõstmine ainsaks võimaluseks neid tingimusi paremini tundma õppida ja arvestada nende mõju otsustuse ettevalmistamisel. Selliste tingimuste hulka kuuluvad enamiku majandussubjektide jaoks ka turutingimused, millega neil tuleb ennast kohandada. Institutsioonilised: kui aga juhitamatud tegurid kujunevad kõrgemalseisvate organite tegevuse tagajärjel, tuleb oma tegevus küll väliskeskkonna tingimustega vastavusse viia, kuid samal ajal on vajalik ka väliskeskkonna kujunemist mõjutavate subjektide tegevuse
annaabi.ee 
