Finantsriskid maandatavad tuletisinstrumentidega 2. Mittefinantsriskid maandatav kindlustusega 3. Muud riskid: · spekulatiivsed ja puhtad riskid · põhitegevuse riskid funktsioonide põhjal hankimis-, tootmis-, turustusriskid; tööjõu-, kapitaliriskid · ettevõtte sisesed ja välised riskid · materiaalsest aspektist põhitegevuse riskid ja finantsriskid Finantsriskid · Likviidsusrisk · Krediidirisk · Tururiskid: toormehinnarisk, aktsiahinnarisk, valuutarisk, intressirisk Mittefinantsriskid 1. Poliitiline risk 2. Maksurisk 3. Õigusrisk 4. Regulatsioonirisk 5. Arveldusrisk 6. Mudelirisk 7. Operatsiooniline risk Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja
Seetõttu on muutunud ka vabatahtlikud pensionifondid märgatavalt riskantsemaks. Pensionifondi investeerimisega kaasnevad mitmesugused investeeringu tootlust mõjutavad riskid. Investor peab investeerides arvestama sellega, et fondi tegevus võib olla nii kasumlik kui ka kahjulik. Investeeringut ei saa käsitleda deposiidina ning investeeringu säilimist ja kasvamist ei garanteeri rahandusasutused ega riigiorganid. Peamised investeerimisriskid on: tururiskid, krediidiriskid, operatsiooniriskid, poliitilised ja juriidilised riskid ning võimalikud huvide konfliktid. Pensionifondi investeerinu edu sõltub peamiselt sellest, kui hästi läheb neil ettevõtetel, kelle väärtpaberitesse fondi vara investeeritakse. Investeerimisrisk on seotud ettevõtte majandustegevuse ja majanduskeskkonna muutustega nagu näiteks tarbijate eelistuste muutumine, olulise lepingu kaotamine, tippjuhtkonna lahkumine.
Sellel sammul oli oluline mõju hilisema USA majandusmudeli institutsionaalse korraldatuse kujunemisele ja finantsturgude kesksuse kujunemisele. USA majanduspoliitika on alates 30ndatest püüdnud hoida finantsvõimu eraldi tööstusettevõtetest, vältimaks majandusraskuste korral majanduse üldist kollapsit. See soodustas investeerimispanganduse arengut ja sealset konkurentsi. See on olnud aluseks ka riskijuhtimise arengule, kuna kapitaliturgude suur osakaal on loonud tururiskid, mida on vaja olnud juhtida. Erinevalt Panganduskesksest finantsmudelist Jaapanis ja Saksamaal, kus finantsturgudel toimuv oli rahavoogude vahendamise (finantsvahenduse) seisukohalt teisejärguline. Seega arenes Ameerikas kiirest otsene ja poolotsene finantsvahendustegevus. Kujunesid likviidsed raha ja kapitaliturud, milledel pangad otseselt riske ei võtnud (3 lk 10). Joonis 2. Tänapäevane finantsvahenduse mudel (3 lk 10). 2
Muud teenused, nt väärismetalli tehingud jt, mis on lubatud seadusega. 15. Krediidiasutuse riskid ja usaldatavuse põhiaspektid. Riskid: Väliskeskkonna riskid: o Makromajandusrisk o Poliitiline risk o Sotsiaalne risk o Demograafiline risk o Geofüüsiline risk Pangasisesed riskid: o Finantsriskid Krediidirisk Likviidsusrisk Tururiskid jm o Operatsiooniriskid Kontrolli- ja juhtimisrisk Juriidiline risk Regulatiivne risk Personalirisk Infotehnoloogiline risk Protseduuririsk Mudelirisk o Muud riskid Strateegiline risk Reputatsioonirisk Muud riskid Usaldatavuse põhiaspektid (CAMELS):
d. Liising • Eksportliising – välismaine partner rendib kodumaiselt tootjalt liisingfirma vahendusel mingid seadmed. • Importliising – kodumaine firma rendib liisingfirma vahendusel välispartnerilt seadmeid. • Seadmeliising ja autoliising e. Ettevõtlustoetused Stardilaen kuni 100 000 Tehnoloogialaen 2 mln Kapitalilaen 2 mln Ekspordilaen 3 mln Arendustoetused Alustava ettevõtja toetused 3. Tururiskid a. Tuletisinstrumendid (-väärtpaberid, derivatiivid) • Väärtpaberid, mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) …, 2) intressimäärast, 3) väärtpaberiindeksist, muust finantsindeksist või finantsnäitajast, sealhulgas inflatsioonimäärast, prahihinnast, saastekvoodist või muust ametlikust majandusstatistikast, 4) valuutavahetuskurssidest, 5) krediidi- ja muudest riskidest, sealhulgas klimaatilistest muutujatest, 6) kauba, sealhulgas väärismetalli börsi- või turuhinnast. i
Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk krediidiriskid. Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske- tootmis-turustamis-finants. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus jne. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses jms. Finantsrisk on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimuste ja tähtaegadega. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine, 5
Riski võib defineerida kui võimalikue tagajärgede varieerumise ulatuse suhtelist mõõtu ajas. Riske võib kõige üldisemalt jaotada: tootmis-, turu-, reformi-, inim-, finants-, vara- ja lepinguriskideks. Nelja esimese riski koosmõju nimetatakse äririskiks. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus jne. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses jms. Finantsriskid on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1) laenuprotsent, 2)hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3)tulevikulootused, 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5) valitsuse maksupoliitika. 31. Investeeringute rahaallikad
seadmeid. * Eriliigid: autoliising, kommertssõiduki liising, kasutus- vs kapitalirent, müügi- tagasirent, järelmaks e. Ettevõtlustoetused Sihtasutus KredEx annab järgmiseid toetusi: - stardilaen - tehnoloogialaen - kapitalilaen - ekspordilaen EASi poolt antavad toetused: - arendustoetused - alustava ettevõtja toetused Maaelu Edendamise SA toetused: - kapitalisüst - laenud-toetused nagu Kredexil KIKi toetused: - keskkonnalaen 3. Tururiskid a. Tuletisinstrumendid (-väärtpaberid, derivatiivid): · Reguleeritud turul (väärtpaberiturul) kaubeldav, standardiseeritud tuletisinstrument · OTC (Over-The-Counter) ehk turuväline, standardiseerimata ehk kliendile finantseerimisasutuse poolt kohandatud tuletisinstrument i. Optsioon - on kokkulepe kahe poole vahel, mille alusel optsiooni väljakirjutaja (emitent) on kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma.
Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre keskkonnamuutus sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia + sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust,
Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Riigi klassikalised ülesanded: 1. seadusloome 2. riigikaitse 3. õiguskord Tööstuspööre → keskkonnamuutus → sotsiaalprobleemid Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide (tururiskid, bioloogiline risk jne) vähendamiseks lõi Otto von Bismarck 19. saj teisel poolel heaoluriigi. Heaoluühiskonna tunnused/ ülesanded: 1. ressursside ülekandmine ühest valdkonnast teise ( nt tervishoidu, haridusse) ja rikkamatelt vaesematele- nn ülekandeühiskond 2. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: Sotsiaaldemokraatia sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele, hoolimata nende sissetulekust,
nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 10. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest
tulemused üksteisest erinevad, seda riskantsemaks tuleb projekti lugeda. Risk- võimalike tagajärgede varieerumise ulatuse suhteline mõõt ajas. Riske jaotatakse: tootmis, turu, reformi, inim, finants, vara ja lepinguriskideks. Äririsk- tootmis, turu, reformi ja inimriski koosmõju. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses. Finantsriskid on seotud hindaed ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimustega ja tähtaegadega. Inflatsioon põhjustab muutusi investeerijate suhtumises ajasse ehk üha hinnatumaks muutuvad projektid, mis kindlustavad soovitud eesmärgid võimalikult kiiresti.
nominaalväärtuses välja ostma Kupongimäär intressimäär, millest lähtuvalt arvutatakse võlakirja pealt investorile (perioodiliselt) makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest
Sellel sammul oli oluline mõju hilisema USA majandusmudeli institutsionaalse korraldatuse kujunemisele ja finantsturgude kesksuse kujunemisele. USA majanduspoliitika on alates 30ndatest püüdnud hoida finantsvõimu eraldi tööstusettevõtetest, vältimaks majandusraskuste korral majanduse üldist kollapsit. See soodustas investeerimispanganduse arengut ja sealset konkurentsi. See on olnud aluseks ka riskijuhtimise arengule, kuna kapitaliturgude suur osakaal on loonud tururiskid, mida on vaja olnud juhtida. Erinevalt Panganduskesksest finantsmudelist Jaapanis ja Saksamaal, kus finantsturgudel toimuv oli rahavoogude vahendamise (finantsvahenduse) seisukohalt teisejärguline. Pangad ei ole olnud finantsinfrastruktuuride innukad arendajad, sest nende roll sellega väheneks sama põhimõte kehtib ka tänapäeval. Seega arenes Ameerikas kiirest otsene ja poolotsene finantsvahendustegevus. Kujunesid
makstavat intressi (kupongi-)makset Kupongimakse kuupäevad kuupäevad, millal võlakirja omanikule teostatakse kupongimakseid Tagasikutsutavus (callable bond) emitendi võlakirjade ennetähtaegse lunastamise võimalus. 3 12. Peamised võlakirjadega seotud riskid (n krediidirisk, tururiskid, likviidsusrisk). ***Võlakirja hind pidevalt muutub. Kui võlakiri on näiteks 5% kupongi eest, siis tulusus ei pruugi olla sama. Võlakirja hind võib langeda ja tulusus tõusta või vastupidi. 1) Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutlikkus laene teenindada. Riski mõõdab muuhulgas krediidireiting. 2) Intressimäära risk: 2.1) Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest
annaabi.ee 
