mõned vähem. Seega saame öelda, et mõnede väärtpaberite süstemaatiline risk on suurem kui teistel. *Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad turu keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. *Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus ei sõltu eriti turu keskmisest (näiteks turuindeksi liikumistest.) 35. Väärtpaberi riski saab mõõta muuhulgas standardhälbe ja beetaga. Selgitage, millal on õigustatud kummagi näitaja kasutamine. Koguriski mõõdab standardhälve- kui on hajutamata portfell/üksik väärtpaber kui on hajutatud portfell (spetsiifiline risk on kaotatud) Investeeringu süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga.
makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus ei sõltu eriti turu keskmisest (näiteks turuindeksi) liikumistest. standardhälve riski mõõdikuna- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk. tulumäärade vaheline korrelatsioon- näitab väärtpaberite tulumäärade vahelist lineaarset seost. Korrelatsioon võib olla vahemikus [-1 ; +1] -Väärtus -1 viitab perfektsele negatiivsele seosele
süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust. CAMP mudeli kohaselt tuleb suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust. Ri= Rf++ Rm-Rf) Ri – investeeringu i nõutav tulumäär Rf – riskivaba tulumäär antud turul ( n: riigi võlakirjade tulusus) Rm – turuportfelli tulusus (laiapõhjalise turuindeksi tulusus) β – investeeringu i süstemaatilise riski mõõt ehk beetakordaja Beeta kordaja kasutatakse süsteemse riski määramiseks. Kajastab investeeringu tasuvuse kõikumist portfelli tasuvuse suhtes. Kui > 1,0 siis investeeringu kasuminorm on tundlik kõikumiste suhtes ja tema riskimäär on suurem kui tururisk. Turuhindade kõikudes peaks portfelli väärtus kõikuma samas suunas suuremas ulatuses kui kogu turg. Kui siis investeeringu kasuminorm
CAPM (capital assets pricing model). Selle mudeli alusel sõltub omakapitali hind sellest, kas investoril on diversifitseeritud portfell, kas tegemist on suure või väikese ettevõttega, kas ettevõte on börsil noteeritud või mitte, kas tegemist on arenenud või arenguriigi ettevõttega. 47. Mis on beetakordaja? Beetakordaja näitab, kas ettevõte on turul riskitaseme poolest keskmisest ettevõttest riskantsem või mitte. Turuindeksi beetakordaja on üks. Kui näiteks aktsia beetakordaja on kaks, siis turutulumäära 1%line tõus viib aktsia tulumäära 2%lisele tõusule. 48. Kuidas defineeritakse ja mõõdetakse rahanduses riski? Rahandusteoorias defineeritakse riski kui võimalike tulemuste hajuvust oodatava tulemuse suhtes. Finantsanalüütikud kasutavad riskist rääkides mõistet "volatiilsus" (volatility). Väärtpaberi tulususe volatiilsus on seda suurem, mida laiem on
süsteemset riski oluliselt vähendada ega seda riski komponenti kaotada. Kuna süsteemset riski ei saa oluliselt hajutada, tuleks suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust. CAMP mudeli kohaselt tuleb suurema süsteemse riskiga investeeringult nõuda ka kõrgemat tulusust. Ri= Rf+ (+ Rm-Rf) Ri investeeringu i nõutav tulumäär Rf riskivaba tulumäär antud turul ( n: riigi võlakirjade tulusus) Rm turuportfelli tulusus (laiapõhjalise turuindeksi tulusus) investeeringu i süstemaatilise riski mõõt ehk beetakordaja 48. Beetakordaja Beeta kordaja kasutatakse süsteemse riski määramiseks. Kajastab investeeringu tasuvuse kõikumist portfelli tasuvuse suhtes. Kui > 1,0 siis investeeringu kasuminorm on tundlik kõikumiste suhtes ja tema riskimäär on suurem kui tururisk. Turuhindade kõikudes peaks portfelli väärtus kõikuma samas suunas suuremas ulatuses kui kogu turg. Kui =1,0 siis investeeringu kasuminorm muutub
väärtpaberitesse. (Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond; Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) - madala riskitasemega fond; Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse; Rahaturufond (money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse; Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu; Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse; Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse). NAV - fondi osaku puhasväärtus (Net Asset Value) 13.Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad 1. Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF) - aktiivselt juhitud, fondijuht otsib pidevalt huvitavaid investeerimisvõimalusi. Fondi halduskulud on 1-2% mahust
Lihtsalt võlakiri sellisel võlakirjal puuduvad kupongid ning intresside maksmine fikseeritakse lepingus Fikseeritud intressiga võlakirjad on need, mille intressimäär on fikseeritud ja jääb samaks võlakirja toimimise jooksul. Muutuva intressimääraga võlakirjad- on need mille intressimäär sõltub mingist baasnäitajast (turuindeksi muutus, rahaturu intressimäär). Intressita ehk nullkupongiga võlakirjad mille tulu välejendub võlakirja ostu-müügi vahena. Tavaliselt kasutatakse selliste võlakirjade juures diskonteerimist, mis tähendab seda, et võlakirja emitendile makstakse nimiväärtusest väiksem summa investori poolt ehk diskonteerimine. Võlakirja tähtajal tasub emitent investorile aga ka nimiväärtuse.
Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond Võlakirjafond - madala riskitasemega fond Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse Rahaturufond - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond - paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond - paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond - paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Avatud investeerimisfond kohustub pidevalt arvestama fondi osaku puhasväärtust (NAV), mis on osaku müügi- ja ostuhinnale aluseks. NAV= (fondi varade turuväärtus-fondi kohustused)/emiteeritud osakute arv 9. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad
Riskivaba intressimäär - intressimäär, mis kehtib turul ning mille väärtpaberite tulusus on 100% kindlusega ette teada. Tururiski preemia näitab, kui suurt tulu üle riskivaba intressimäära investorid ootavad, kui võetakse turu keskmine risk. CAPM mudel kirjeldab ühtset seost riski ja tulumäära vahel, mis kujuneb siis, kui turg on tasakaalus. Ri – väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus) RF – riskivaba investeeringu tootlus Rm – turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär) (Rm – RF) – väljendab seega nn turu riskipreemiat Beeta – mõõdab väärtpaberi i süstemaatilise riski taset. Ri = Rf + β (Rm-Rf) 28. Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood? (näited) Projekti vastuvõtmisel teenib projekt teatud tulu ning see tulu, mis kaasneb projekti vastuvõtmisega võrreldes tagasilükkamisega on lisanduv rahavoog. Näiteks suurem müügitulu, kulude efektiivsem jaotamine, vähenenud püsikulud.
27. CAPM võrrand, selle kujunemine ja komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia) CAPM mudel kirjeldab, millist tulumäära on investoril mõtet oodata väärtpaberilt, kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos. CAPM mudel kirjeldab ühtset seost riski ja tulumäära vahel, mis kujuneb siis, kui turg on tasakaalus. Ri väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus) RF riskivaba investeeringu tootlus Rm turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär) (Rm RF) väljendab seega nn turu riskipreemiat Beeta mõõdab väärtpaberi i süstemaatilise riski taset. Ri = Rf + (Rm-Rf) 28. Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood? Näited. Lisanduvad rahavood on need rahavood, mis lisanduvad projekti vastuvõtmisel võrreldes selle tagasilükkamisega. Rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse. 9
Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) -madala riskitasemega fond Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse Rahaturufond (money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) – paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond –paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond – paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks. NAV = fondi varade turuväärtus-fondi kohustused/emiteeritud osakute arv 9. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF)
väärtpaberitesse. Aktsiafond - keskmisest kõrgema riskitasemega fond Võlakirjafond (intressifond, fixed income fund) -madala riskitasemega fond Segafond - paigutab raha nii aktsiatesse, võlakirjadesse kui deposiitidesse Rahaturufond (money market fund) - madala riskitasemega ja kõrgele likviidsusega fond, paigutab raha rahaturu instrumentidesse ja pangahoiustesse Indeksfond (index fund, börsil kaubeldav indeksaktsia) paigutab raha väärtpaberitesse, jälgides teatud turuindeksi koosseisu Regionaalne fond paigutab raha konkreetse geograafilise piirkonna väärtpaberitesse Majandussektori fond paigutab raha mingi majandusharu väärtpaberitesse Fondi osaku puhasväärtust (Net AssetValue, NAV), osaku müügi-ja ostuhinnale aluseks. NAV = ää - / 13. Börsil kaubeldavad fondid, indeksaktsiad Börsil kaubeldav suletud investeerimisfondid (closed-end investment funds, CEF)
oodata vaartpaberilt, kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos. CAPM mudel kirjeldab ühtset seost riski ja tulumäära vahel, mis kujuneb siis, kui turg on tasakaalus. Ri vaartpaberilt i oodatav tootlus (tulusus) RF riskivaba investeeringu tootlus Rm turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumaar) (Rm RF) valjendab seega nn turu riskipreemiat Beeta moodab vaartpaberi i sustemaatilise riski taset. Ri = Rf + (Rm-Rf) 7. loeng: Investeeringute hindamine 34. Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood? Näited.
CAPM võrrand, selle kujunemine ja komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia) CAPM mudel kirjeldab, millist tulumäära on investoril mõtet oodata väärtpaberilt, kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos. CAPM mudel kirjeldab ühtset seost riski ja tulumäära vahel, mis kujuneb siis, kui turg on tasakaalus. Ri väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus) RF riskivaba investeeringu tootlus Rm turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär) (Rm RF) väljendab seega nn turu riskipreemiat Beeta mõõdab väärtpaberi i süstemaatilise riski taset. Ri = Rf + (Rm-Rf) 7. loeng: Investeeringute hindamine 34. Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood? Näited. Lisanduvad rahavood on need rahavood, mis lisanduvad projekti vastuvõtmisel võrreldes selle tagasilükkamisega. Rahavoog tekib, kui projekt vastu võetakse.
annaabi.ee 
