taksoteenuseid, kuid need on kallimad, kui ühistransport. Takso on kättesaadav 24 tundi 7 päeva nädalas. Kõige suurem miinus Tallina kesklinnas on autoga parkimine, sest see on tasuline. II TURISMI ARENGUT SEGAVAD TEGURID Ainukesed tegurid, mis võivad turismi arengut segada, on auklikud teed ja tänavad. Samuti öeldakse Eesti Päevalehe artiklis ,,Elamisväärsete linande tippu kroonib ülikoolilinn Tartu", et Tallinnas on kole arhidektuur, aga sellega ma ei nõustu. III TURISMILIIGID Tallinnas on väga arenenud puhketurism. Väga paljud inimesed üle maailma tulevad siia puhkama, et tutvuda meie huvitava kultuuri ning imeliste vaatamisväärsuste ja loodusega. Samuti on arenenud sporditurism. Siin on head treeningvõimalused ning palju spordihalle ja keskuseid. Tallinnas korraldatakse ka palju spordivõislusi- ja üritusi. Tallinnas on peetud ka Moskva olümpiamängude purjeregatt. Kohe on tulemas Maijooks. Kuna Tallinn on 2011.
Viljandi Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lilleso...
Tegelikult näeb Kohtla-Järve välja nagu mahajäetud tühi, elutu, sünge minevikulinn. Kohtla-Järvel oleks justkui aeg Nõukogude-ajal seisma jäänud, majad on koledad, vanad ja lagunenud. Paljude tööstustega kaasneb ka saastatus ning see ei ole kellegi jaoks meeldiv. Kohtla-Järve elanikkonnast moodustavad enamiku venelased, kellest paljud eesti keelt ei räägi. III TURISMILIIGID Linnas on arenenud järgmised turismiliigid: sporditurism (Kohtla-Järve ujula, Kohtla-Järve jäähall, Paintball, Kohtla-Järve Spordikeskus ja Ahtme Spordihall) kultuuriturism (ajaloolised mälestusmärgid, põlevkivikaevandus-ja muuseum, erinevad üritused/sündmused) loodusturism (joad, pankrannik jne) IV MIS SINULE SELLES LINNAS KÕIGE ENAM HUVI PAKUB. ISIKLIK KOGEMUS Olen külastanud Kohtla-Järve põlevkivikaevandust- ja muuseumit, tuhamäge ja ka Valaste juga
riigisisesteks vedudeks Transiitvedudeks c. Kopeeri siis riigi kaart ja kanna suuremad sadamad riigi kaardile 4. Õhutranspordi tähtsus Õhutransport pole eriti tähtis sisevedudes. Praktiliselt puudub. Suuremad lennuliinide sõlmpunktid on Buenos Aires, Montevideo ja Cordoba. a. Kanna suuremad lennuväljad riigi kaardi 5. Millised on turismi arengueeldused selles riigis a. Millised turismiliigid on enamlevinud,põhjenda. Mar del Plata; Cordoba, Argentina; Puerto Madryn; Bariloche; Ushuaia; Mendoza; El Calafate; Los Glaciares; Buenos Aires; Iguazu Falls. b. Kui suure osa moodustab turism riigi SKT-s 9,5% c. Nimeta enamkülastatavaid kohti selles riigis Santiago, Montevideo, Buenos Aires, Porto Alegre. d
Portugal Koostajad: Kerly Kerge Katariina Keerd Loodusolud Palav ja kuiv suvi Atlandi ookeani lähedus Mägine maastik- keerutavad teed mägede jalamil Looduspargid- Trs-os-Montes Viinamarja väljad Kultuuriobjektid & vaatamisväärsused Algarves katedraal Arheoloogia muuseum Carmo kirik ja luukamber Coimbras: - Püha Risti Klooster - Romaani katedraal Turismiliigid Päevitamine Sukeldumine Matkamine mägedes Ujumine Kasiino Golfiväljakud Majanduslik arengutase Tasemel meelelahutusprogrammid ja kõrge teenindustase Taskukohased hinnad Hea trantspordi olukord Hotelle üle 300 Restoranid- eriliseks delikatessiks on mereannid AITÄH KUULAMAST!
Räägitakse tai, inglise keelt Usundid: budism, islam ja vähe kristlust Bangkokis elab 10% elanikest Rahvastiku tihedus 132 in/km2 Majandus SKT 273 mln dollarit Toodete ja teenuste eksport 73,7% Toodete ja teenuste import 75,8% Kogu väljaminekud 15,6% SKP iga-aastane kasv elaniku kohta 3,6% Tai majandusharud Põlluharimine Turisim Eksportimine Toitlustus Massaaz Majutus Turismiliigid Puhketurism Kultuuriturism Loodusturism Fototurism Pühapaikade külastamine Turisimi positiivne mõju Riigile tuleb raha Suur osa tööhõivest Tulu investeeringute pealt Toob sisse raha loodusekaitseks Säilivad looduslikud alad Ehitatakse teid Turismi negatiivne mõju Tohutu liiklus Saaste Liigne maa tallamine Reostus, prügi Ohud Terrorismi oht pealinnas Üleujutused
TURISM Riivo Lomp 9.klass Laeva Põhikool MIS ON TURISM? Turismiks loetakse nähtust, kus inimene viibib väljaspool oma elukohta lühikest aega, vähem kui aasta. Majandusharu – 1215mlj inimest Turismi jaotatakse kaheks: *siseturismelukohariigi piirne reis *välisturism reisimine välisriikides MIKS REISITAKSE JA MILLEGA? Tervis, Religioon Puhkus Lennukid 27% Bussid, 51% 51% Äri Autod ,am eti 41% rei Muu 15 s id % 7% Laevad 6% Rongid 2% PEAMISED TURISMIMAAD Turiste (miljonites) 1. Prantsusmaa 76,8 2. USA 59,7 3. ...
vedamiseks . Maanteede pikkuseks on 43,670 km. 2. a) Neid jõgesid kasutatakse kalastamiseks, inimeste vedamiseks, b)Suuremad sadamad on Guayaquil, Manta, Puerto Bolivar. Neid sadamaid kasutatakse transiitvedudeks. c) d) Õhutranspordi tähtsus on enamjaolt suur, kuna inimesed lendavad Ecuadoris lennukitega ühest linnast teise, see on mugavam ja kiirem võimalus kohale jõudmiseks. e) 3. a) Enimlevinud turismiliigid : Kalastamine, seiklusturism, loodusturism, ajalooliste ehitiste turism, sukeldumine b) 6,6% moodustab turism kogu riigi SKT-st c)Enimkülastatud kohad Ecuadoris on Quito, Otavalo, Cuenca ja Galapagos Islands. d) Turismimagnetid on :Cayambe vulkaan, 1,640 erinevat linnuliiki pakub huvi nii mitmelegi inimsesele, pealinn Quito, mis on üks vanimadi linnu Lõuna-Ameerikas, http://www.worldportsource.com/ports/ECU_Port_of_Guayaquil_1688.php https://www.cia
esemete poed ja laenutused, lisaks sellele on linnas piisavalt odavat majutust pikemaks külastuskäiguks. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külastusest? Mõnede jaoks kauge asukoht Euroopa juveelidest nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Igalpool kesklinnas on tasuline parkimine, mis ei ole üldsegi odav. Teadmiste puudumisel on raske leida mida soovid peab palkama giidi. Maailma tähtsusega vaatamisväärtuste puudus. III TURISMILIIGID Piisavalt levinud on sporditurismi liigid nagu näiteks purjetamine, suustamine ning ka jalgrattaga sõitmine ja jooksmine. Puhketurism peaaegu puudub, enamlevinud on kultuuriturism linna ajalooliste vaatamisväärsuste paljususe tõttu. Hea infrastruktuur ja asukoht võimaldavad väiksemal määral ka konverentsturismi. IV MIS SINULE SELLES LINNAS KÕIGE ENAM HUVI PAKUB. ISIKLIK KOGEMUS Eriti midagi ei huvita, sest olen kaua elanud siin linnas, aga enamasti huvitavad
Maaturism Mis on maaturism: On maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv väikesemahuline turismialane majandustegevus. On mitmekesine, selle alla paigutavad erinevad turismiliigid ja terminid; Kodu-, talu-, loodus-, säästev-, matk ja kultuuriturism. Maaturism toimub maapiirkonnas: funktsionaalselt omane väikeettevõtlus, selle mõõdukas kasv. Iseloomult traditsiooniline, seotud kohalike elanike igapäevase elu ja tegevusega. Vahetu kontakt looduskeskkonna ja kultuuripärandiga. Omane keskkond, ajalugu ja hõre asustus. Väikesemahuline nii teenindav kui teenindatava inimkoosluse ja ehitiste suuruse poolest. Sihtkoht: Toimub sihtkohtades,
Linnas leidub küllaldaselt väikeseid baare, kohvikuid ja võõrastemaju. Kuressaares on digitaalsed sideliinid, moodsa sisustusega haigla, uus teatrimaja, suvised rahvarohked üritused, heal tasemel teenindus ja imeilus puhkeala. Puhkealadele on loodud võimalused mitmete erinevate spordialade harrastamiseks. II Turismi arengut takistavad tegurid 1)Kindlasti on suureks puuduseks saarele ligipääs. 2)Saarelisusest on tingitud kallim elu võrrldes teiste piirkondadega III Turismiliigid Kõige rohkem on arenenud puhketurism, kultuuriturism ja terviseturism. On ka arenenud sporditurism. Golfiklubi `'Saare golf'' ja erinevate spordialade harrastamiseks loodud võimalused puhkealadel. IV Mis minule Kuressaares kõige rohkem huvi pakub Kuna ma tegelen golfiga, siis pakub mulle kõige rohkem huvi golfi mängimine golfikeskuses `'saare golf''. Kindlasti on ka huvitavad merega seotud meelelahutused. Kasutatud kirjandus: http://www.saaremaa.ee http://et.wikipedia.org
taastusravi võimaluste ning muude kehaliste mõnude pakkumise poolest, mis on tänapäeva Pärnu üks peamisi ekspordiartikleid ning tuluallikaid. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külastusest? Turismi arengut takistavaks teguriks Pärnus võib pidada üleujutusi, mis peletavad külalisi kui ka mõjutavad linnas paiknevat taristut, loodust ning ka Pärnu majandust. Kuid üldiselt on Pärnu mõnusalt roheline ning teed on ka keskmiselt tervemad. III TURISMILIIGID Nagu eelnevalt öeldud on arenenuim turismiliik puhkamine ning tervis. Tuntuimad paigad on SPA Estonia, mis koosneb mitmest erinevast majast ja kus pakutakse erinevaid saunamõnusid, massaaziteenuseid jne ning vanemate inimeste jaoks on tuntuim endiselt Pärnu sanatoorium. Siinkohal ei tasu unustada ka Eesti suuremat veeparki Tervise Paradiis, mida külastavad koolid kui ka pered üle Eesti. Lisaks sellele on Tervise Paradiis tuntud ka konverentside korraldamise paigana.
Kuressaare TURISMI EELDUSED Looduslikud eeldused Kuressaare asub Saaremaa lõunaosas Liivi lahe ääres. Linnas küll mingit suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. Ajaloolised vaatamisväärsused Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus. Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut, mis oma praeguse kuju sai 19. sajandil, kuid juured ulatuvad tagasi 17. sajandisse. Nimetatud ajaloolised vaatamisväärsused ei ole muidugi ainukesed, kuid ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste-moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelisi suhteid ja töökorraldus. 1.1. jaotus-Traditsioonilised, Industriaalsed ja Postendustriaalne 1.2. traditsioonilistel- Toodetakse väikse grupi või ühe inimese poolt, toodetakse endale söögiks 1.3. industriaalsetel- Saavad alguse seoses industrialiseerimisega. Levinud suurtes inimgruppides. Esineb tööjaotus. Toodetakse müügiks. Tekivad riigid. Tehnoloogiline areng. Tekib maailmamajandus.---Varaindustriaalne-Alates 15,saj . Teine 18/19-saj vahetusel. Hilisindustriaalne-seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19/20-saj vahetusel. 1.4. postindustriaalsel- Levinud suurtes inimgruppides. Esineb väga hästi arenenud riikides. Info kiire levik. Toodetakse müügiks. ...
odavamaid reisimisvõimalusi või teevad lühemaid reise. Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 seab üldised suunised Eesti turismisektori arendamiseks. Arengukavas väljatoodud eesmärkide saavutamiseks koostatakse konkreetsetele tegevustele keskenduv rakendusplaan. Rakendusplaanis keskendutakse detailsemalt erinevatele turismiliikidele (nagu näiteks maaturism, kultuuriturism, konverentsiturism, erihuvidel põhinevad turismiliigid jne), konkreetsetele toetusprogrammidele ja valitud sihtturgudele. Turismi arendamine on kajastatud ka omavalitsuste arengukavades ja üldplaneeringutes, maakondlikes arengustrateegiates ja maakonnaplaneeringutes ning omavalitsusüksuste arengukavades. Eesti põhilisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Venemaa Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia, Taani, Itaalia ja Holland ning uued turud on Ameerika Ühendriigid, Poola,
Näiteks, kui luuakse turistidele matkarajad või muud atraktsioonid metsas, siis tuleks teha seda keskkonna säästlikult, jättes metsad alles või ehitades juurde teisest materjalist maaalale, kus ei ole vaja puid maha võtta. Vee reostamist ei ole võimalik kontrollida, küll saaks aga suure trahvi summa karistuseks määrata ning sildid ülesse panna, et inimesed mõtlema hakkaksid. Viimasel ajal on moes ebatavalised turismiliigid, inimesed otsivad uusi väljakutseid ja tahavad saada uusi elamusi. Turistid soovivad ööbida onnides, jäämajades, külastada öösafarit või tõusta iseseisvalt mäe tippu. Pakettreisid ei ole ka enam nii populaarsed, kuna internetis on kõik kättesaadav ning inimene koostab endale ise reisiplaani. Massiturism jääb küll kõige suuremaks inimeste arvu poolest ning seda just alustavatele reisijatele, kuid üha enam soovitakse avastada
äriturism ( linnapiirkond), fototurism (muu) jne. Turism on Eestile väga heaks sissetuleku allikaks, eriti Tallinnas ja suviti ka Pärnus. Äriturismi kohtabki suuremates Eesti linnades nagu Tartu ja Tallinn. Nendesse linnadesse on võimalik lennata, samuti on väga tugeval tasemel erinevad muud transpordiviisid nagu näiteks bussiliiklus, rongi ühendus ning isikliku või rendi autoga liikumiseks on ka väga head teeolud ning viidad olemas. Ülejäänud teised eelnevalt loetletud turismiliigid on pigem looduses ja maakohtades. 1.2. Turismiseadus Riigi Teatajast saab vaadata järgi erinevad turismialaseid seaduseid, sealt saab teada erinevate turismialaste terminite tähendusi ning leiame infot ka erinevate turismialaste asutuste ning teenuste kohta. Saame teada turismi alaseid eesmärke ning erinevaid defineeringuid. Eesti turismiseadustes on kokku 37 paragrahvi ning tehtud on 6 erinevat peatükki, kus leiab väga palju turismialast informatsiooni.
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, ...
Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid).
· Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 5. 88
kättesaadavus, reisimise kiirus) Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 88
kättesaadavus, reisimise kiirus) Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 88
reisimise kiirus) · Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut). 5. 88
reisimise kiirus) · Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. 87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turisi arengut). 5. 88
(info kättesaadavus, reisimise kiirus) Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne. Turisminduse eeliste analüüsimine. Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest: 1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut. Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne) 2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid). 3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne). 4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
