Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TURVAS.............................................................................
taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist turbasamblast tekkinud nn fuskumiturvas.
Turvas Anabell Sarv 5.c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Turvas Orgaaniline maavara Suure veesisaldusega Turbavaru Eestis on väga suur Turba leiukohad Eestis Turvase koostis Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. Turvas Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine
häirimine reostamine (prügi) 28. Turbaliigid ja lasundid Põhitüübid: Madalsoo turvas Siirdesoo turvas Raba turvas Alltüübid: Metsa Metsa - märe Märe Seni on Eestis määratud 55 turbaliiki. Turbalasundid – soo turbamass. Soo areng on seotud turbalasundi kasvuga nii vertikaalses kui horisontaalses suunas. Turbalasundi välis- e. nullkontuur on 30cm. Lasundi turbavaru arvutatakse kas 1000 m³ või 1000 tonnides ja seda 40% niiskuse juures. Esineb geoloogiline* ja tööstuslik** turbavaru. [*kogu nullkontuuri juures leiduv turbavaru. **70 cm tüse pealmine turbakiht] Turbalasundid: madalsoo- siirdesoo- sega- raba-sega- rabalasund. 30. Soode kaitsmise vajalikkuse põhjendus Soode säilitamise ja kaitsmise põhjused: sood on puhta vee reservuaarid filtreerivad õhus saastunud sademetevett
Joonis1. Piirkonna asukohaskeem Joonis2. Vaatlusaluse piirkonna biotoopide skeem 2. Peamised esinevad biotoobid Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal. Kõrsa rabast on raba (väheste laugastega) 60%, siirdesood 15% ja madalsood 25 %. Turbalasundi suurim paksus on 3,1 ja keskmine paksus 2,1 m, turbavaru 54 miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat. Vaatlusaluses piirkonnas kasvab rabamännik ehk domineerivaks puuliigiks on mänd, kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski. Taimedest esinevad sookail, harilik jõhvikas, pohl, rabamurakas, palusammal, raba-karusammal, kitsalehine turbasammal, kanarbik ja küüvits. Rabas kasvab puravikke, männiriisikaid, tõmmuriisikaid, pilvikuid, kärbseseemi ja tavavahelikke.
Enamus neist on seotud karstiga (karstiallikad). Olulisemad allikad ja allikalised alad on: Valgejõe ülemjooksu piirkond, Jupri oja, Lava allikad, Mõdriku allikad, Kiltsi allikad, Simuna Katkuallikas jne. [8] Sood Eesti Geoloogiakeskuse poolt tehtud otsingulis-hinnanguliste tööde järgi (1977- 78) on Lääne-Virumaal 78 sood, mille tööstuslasundi pindala ületab 10 ha ning 44 alla 10 ha tööstuslasundiga sood. Soode tööstuslasundi kogupindala on 23368 ha ja turbavaru 90,5 miljonit tonni, s.h. alusturvast 11,2 milj.t. Aktiivsed varud moodustavad 59,0 milj. t, sellest 8,1 milj.t alusturvast. Soode maastikulise liigestuse järgi jäävad nad peamiselt kolme piirkonda: Kirde-Eesti lavamaa, Pandivere kõrgustiku keskosa ja Pandivere kõrgustiku nõlv. [8] Kirde-Eesti lavamaa, maakonda jääb sellel alal tähtsamatest soodest Varudi (toiterežiimist lähtudes väljunud põhjavee mõjusfäärist ning jõudnud raba arengufaasi), Laukasoo, Kunda soo. [8]
veest sõltuvate elupaikade kahjustamist, välja arvatud Kvaternaari veekihte kasutava Vasavere veehaarde mõju vahetus läheduses asuvatele Kurtna järvedele. Joonis 28 KurtnaVasavere piirkonnas ristuvad erinevad huvid Maavarade kaevandamise, põhjaveevõtu ja looduskaitse erinevate huvide konflikti ilmekaks näiteks on olukord Kurtna maastikukaitsealal. Seal asuvad (joonis 28) Eesti parim põlevkivivaru; suur ehitusliiva maardla Pannjärvel; arvestatav turbavaru; IdaVirumaa parima kvaliteediga ja suur põhjaveevaru Kvaternaari veekihtides; olulise puhkeväärtusega Kurtna maastikukaitseala koos Natura 2000 võrgustiku Kurtna järvede loodusalaga. Inimmõju põhjavee kvaliteedile Inimtegevuse mõju põhjaveele algas koos alepõllunduse levikuga ning jätkus asulate ning tööstuse tekkega. Ohtlikumad reostusallikad on vedelkütuse ja kemikaalide hoidlad ning tööstusjäätmete prügilad. Põhjaveele on ohtlikud ka
pindalaga soid. Sellistele tingimustele vastab 1626 sood, neist 520 on majanduslikult huvipakkuvad. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. (18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos). Aastane turba juurdekasv on umbes 0,9 mm; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil. Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks. Turbavaru Eestis on väga suur ( 2,37 miljardit tonni) Asume turba tekkeks soodsates kliimaoludes - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi osaliselt taatuvaks maavaraks. Kasutamine: 1. keemiatööstus- tõrv,õlid,parafiin,ravimid,värvained 2.energeetika- küttematerjal 3.ehitus- palkmajade tihendamiseks, aknaklaaside vahele 4
TURVAS - soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba teke on vee ja mikrobioloogiline protsess. Taimeosi lagundavad bakterid, surnud taimeosade mass väheneb lagunemise käigus. Turbaliigid: MS turbad metsa(puu), metsamäre(puurohu+puusambla), märe(rohusambla,sambla,rohu), SS turvas, R turvas(alljaotused samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%. Turbalasund- soo turba mass tervikuna. Lasundi turbavaru arvestatakse tonnides või m3. Turbalasundi väliskontuur 30cm.Eestis määratud 55 liiki turvast. SOODE ÜLDINE LIIGITUS. Madalsoo: soo esimene arenguetapp, põhjaveetoiteline. Lopsakas taimestik, kasvab mets, rohttaimestik. Rohurindes angervaks, ubaleht; puurindes sookask, kuusk. Puhmarinne puudub.MS jagatakse loduks ja tarnamadalsooks. Tasane mikroreljeef. Siirdesoo: soo teine arenguetapp, toitub põhjaveest ja sademetest. Esineb nii ms kui r taimi. Sookask, mänd,kadakas, paju,
Sootüüpide erinev osatähtsus erinevate uurimuste järgi tuleneb ilmselt kasutatud metoodikast. Soode liigitamisel võib aluseks võtta mulla, taimestiku või lähtuda turbatootmise seisukohalt. Näiteks taimestiku alusel võime sood nimetada siirdesooks, kuid muld on madalsooturvas. Turbatootjad loevad turbamaardlaks sellist soo osa pindalaga 10 ha ja enam, kus turbakihi paksus madalsoos on vähemalt 0,9 m, siirdesoos 1,1 m ja rabas 1,2 m. Nendel aladel on arvutatud ka turbavaru (2,37 miljardit tonni) (Orru, 1995). Ühe ja sama sootüübi piires võivad taimede kasvutingimused oluliselt erineda, mis põhjustab eriilmeliste taimekoosluste kujunemist ja sootüüpide alljaotuste - kasvukohatüüpide eraldamise vajaduse. Sood võib jaotada kasvukohatüüpideks mitmetest kriteeriumidest lähtudes. Et enamik soid kuulub Eesti metsafondi ja et nad on sageli kaetud metsaga, on meil soodes kasvukohatüüpe eristatud metsanduslikust seisukohast lähtudes
Selle piires määratakse varuplokkide, laugaste jt. veekogude ning kaitsetsoonide pind. Pinnad määratakse täpsusega 0,01 ha. Keskmised paksused määratakse sondeerimispunktides saadud paksuste aritmeetilise keskmisena täpsusega 0,05 m varuplokkide lõikes. Arvestatakse ka sondeerimisandmete alusel interpoleeritud paksustega ploki piiril. Keskmistest paksustest arvestatakse maha sugekiht. Vähe- ja hästilagunenud turba keskmised paksused arvutatakse eraldi. Turbavaru antakse tuhandetes tonnides 40% tingniiskuse juures, eraldi vähe- ja hästilagunenud turbale Turba üldtehnilised omadused 8 Alates 1966. aastast on Eesti soid tööstuslikult kasutatavatest varudest ülevaate saamiseks süstemaatiliselt uuritud ja loodud mahukas andmebaas. Soode turbalasundite geoloogilisel uurimisel on siiani peamiselt silmas peetud turba kasutamist põllumajanduses. Uuritud on peamiselt turba lagunemisastet,
annaabi.ee 
