Mõju keskkonnale ● Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade (sh loodusmaastike) hõivamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. ● Linnud ● Suurtel maismaa tuuleparkidel on täheldatud ka öist maapinna temperatuuri tõstev ja õhuniiskust muutev mõju. ● Tuuleturbiine paigaldades ja kasutades püütakse ennetada metsaelustiku hukkumist ja kaitsta turbarabasid. Tuuleenergia kasutamine Eestis ● Eestis oli töös 2016. aasta lõpuks 139 elektrituulikut. ● Eesti suurim tuulepark asub Aulepas. ● Töös olevate tuuleenergia allikate koguvõimsus Eestis on 184 MW ● Kõik senised tuulepargid asuvad maismaal Faktid ● Suurimaks tuuleenergia tootjaks on Saksamaa ● Esimene tuuleveski ehtitati 1888. aastal
udune ja märg. Tulemaa pinnamood • Põhjapoolsed alad koosnevad lainelistest tasandikest. • Lõunaosa on mägine. • Kõrgeim tipp- Darwini mägi 2488 m. http://worldonline.media.clients.ellingtoncms.com/img/photos/2001/ 06/10/livingglacierave_t440.jpg? http://knoji.com/images/user/Small-patagonia-1.jpg 9e2a24ba44807f8f9b96aad7c4082bf6ded075dc Tulemaa veestik • Mäeorgude põhjas on palju ilusaid järvi või turbarabasid. • Saarel on arvukalt jõgesid. • Enamik jõgesid suubub Rio Grande jõkke. http://www.hellomagazine.com/imagenes/travel/20120 http://images.nationalgeographic.com/wpf/media- 3027339/patagonia-chile-photo-gallery/0-34-110/a- live/photos/000/451/cache/freshwater-rivers-rio-grande- parque-nacional-torres-del-pain-a.jpg 1_45146_600x450.jpg Tulemaa saare majandus • Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine.
Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. Turvas võib tekitada nii kasu kui kahju. Turvas on äärmiselt tuleohtlik, seda ka märjana. Ta võib põleda isegi maa all, kui tal on ligipääs hapnikule. Lisaks on turbaga kaetud aladele äärmiselt raske midagi ehitada. Turvas on kergelt kokkusurutav, seega on pind ebastabiilne. Pronksi- ja rauaajal oli turbarabadel eriline tähendus, paljud rahvad pidasid neid vaimude ja haldjate koduks. Turbarabasid on kasutatud ka ohverdamiseks, Euroopas on mitmetelt rabaaladelt leitud peaaegu täielikult säilinud laipu. Tänu happelisele keskkonnale on turbarabad head säilituskeskkonnad, mistõttu püsivad loomsed jäätmed erakordselt hästi. Turbarabadel oli minevikus ka metallurgiline tähtsust, nad olid peamised soorauaallikad. Viikingid kasutasid näiteks soorauda peamiselt mõõkade ja soomuste loomiseks.
Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Turvas on Eesti üks väärtuslikemaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus teda leiduks sama palju kui meil. Kuid meiegi turbarabasid ähvardab kuivendamine. Seega peame hoolega hoidma oma üht suurimat loodusrikkust.
Seepärast oligi peapõhjuseks, miks maareform uputati legalismi imelissse maailma, et ELga liitumise järel oleks maa korruptiivsuse haardeulatuses, sümboolse hinna eest angroo kokkuostmiseks välismaalaste poolt. 10. Meil on 2 016 600 ha metsa, puiduvaruga 277 milj. tm, aastase raiemahuga erinevate hinnangukriteeriumite alusel 59 miljonit tihu aastas. 11. Eestis on üks kahesajaviiekümnendik (!!!) kogu planeedi turbavarudest ca 1 miljon ha turbarabasid, millest aiandusturbarabasid kokku 100 000 ha. Eesti ja Läti aiandusturvas on aga maailmas üks kvaliteetsemaid! 12. Eestis on dolomiiti ja lubjakivi 150 miljonit kuupmeetrit, ravimuda 3,1 miljonit tonni, Maardu maardlas 270 miljonit kuupmeetrit väga kõrgekvalteedilist musta graniiti, jne. 13. Aga kui teha võrdlus Lääne Euroopaga, siis meie loodusvarad on lausa erandlikud: kalavarud, ulukid, puutumatu loodus, 930 suurema kui ühehektarilise pindalaga järve jne. 14
_Konventsiooniga ühinenud riigil kohustus, et kui ta kavatseb ühe rahvusvahelise kaitse all oleva märgala piire vähendada, tuleb tal see hüvitada, asendades mujal samaväärse alaga. _Vähemalt üks ala riigi kohta, ametlik register. -Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. _Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Unikaalsed elupaigad ja ökosüsteemid Eestis: _Rannikumeri (sügavusega kuni 6 m) _Rannikujärved _Rannikualad: rannad, laiud, rannaniidud, sooniidud, roostikud _Siseveekogud: jõed, järved, veehoidlad, luhad _Sood: sooniidud, allikasood, madalsood, siirdesood, rabad Märgalade funktsioonid: _ Veekontroll
Kindlaksmääratavad paisutustasemed Paisutustase- veepinna tase Paisutuskõrgus- veetaseme erinevus samas kohas eri aegadel - 11 - SOO HÜDROLOOGIA Kuivendus: · Põllumajandusmaid turbal: 120 000 ha soodes + 240 000 ha turbamuldadel = 360 000 ha. · Kõdusoometsi: ca 250 000 ha · Kaevandamine: umbes 20 000 ha freesivälju, mahajäetud turbarabasid ca 10 000 ha. Kaitsealused sood Soid kaitse all koos Natura 2000 aladega kokku on ca 225 000 ha, nendest: · 175 000 ha lage- ja puissood, seal hulgas: - rabad 135 000 ha - siirde- ja õõtsiksood 19 500 ha - madalsood 19 000 ha - mõõkrohusood 1100 ha - allikasood 400 ha · 80 000 ha soometsi Soo tüüpe Gradiendid toitelisus (N;P) pH < 5.0 rabad · Madal Ca2+, SO42- sisaldus
maailma paksim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Turvast võib kasutada lihtsalt küttematerjalina: kas nii, nagu ta rabast üles võttes on, või siis tihedaks briketiks kokkupressituna. Kuid hoopis suurem väärtus on turbal keemiatööstuse toorainena või turbamudal tervistavate vannide tegemisel. Turvas on Eesti üks väärtuslikemaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus teda leiduks sama palju kui meil. Kuid meiegi turbarabasid ähvardab kuivendamine. Seega peame hoolega hoidma oma üht suurimat loodusrikkust. 7.SOOTAIMED 7.1 Apli jänesvill Alpi jänesvill on ilus sootaim. Tegelikult ei kasva ta ainult soodes, vaid ka niisketel niitudel ja mõningates metsades. Tihedaid kogumikke moodustab ta aga siiski eelkõige siirdesoodes, kus võime teda massiliselt kohata. Sellistes kohtades on alpi jänesvillal ka oma tähtsus turbakihi moodustajana. Turvast saame aga kasutada nii
Eesmärgid: - Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine - Loodusvarade õiglane, mõistlik ja säästlik kasutamine - Loodusega kooskõlas oleva eluviisi väärtustamine - Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. 1 Eesti alad – Matsalu, Vilsandi, Soomaa RP. Varunimekiri – Haapsalu-Noarootsi märgala, Lihula MKA Washingtoni konventsioon (CITES) Maailma suurim LK konventsioon. 1973/75 Washingtonis. Ohustatud looduslike
(hiina villkäppkrabi, nutria, signaalvähk, kaugida unimudil, punakõrv ilukilpkonn; pärsia ja Sosnovski karuputk, ameerika kevadvõhk). Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne- Washingtoni, regionaalne- Helsingi, Berni). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgala- nii looduslikud kui kunstlikud, nii alalised kui ajutised, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelinnud- linnud, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Eesti alad: Matsalu RP, Alam-Pedja LKA, Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA, Haapsalu- Noarootsi märgala. Varunimekiri: Väike väin, Puhatu sookompleks (Puhatu LKA), Vasknarva lamminiidud ja vanajõed (Struuga MKA) Washingtoni konventsioon (CITES)- ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon.
Rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist, milles rõhutatakse just veelindude elupaiku. Konventsiooniga ühinenud riigil kohustused: nimetada vähemalt üks kriteeriumitele vastav ala riigi kohta; kasutada märgalasid säästvalt ja targalt; arendada rahvusvahelist koostööd. Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid ja muid veealasid. Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. 26 Eesti Ramsari alad I: Matsalu RP; Alam-Pedja LKA; Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA; Endla LKA; Hiiumaa laidude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA; Muraka LKA; Nigula LKA; Puhtu–Laelatu LKA ja Nehatu LKA; Vilsandi RP; Soomaa RP.
veelindude elupaiku. · Konventsiooniga ühinenud riigil kohustus, et kuita kavatseb ühe rahvusvahelise kaitse all olevamärgala piire vähendada, tuleb tal see hüvitada,asendades mujal samaväärse alaga. · Kõige vanem rahvusvaheline lepe, Allkirjastati 1971, jõustus 1975. Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Eesti alad: · Matsalu RP 1994 (1976) · Vilsandi RP - 1997 · Soomaa RP · Alam-Pedja LKA · Nigula LKA · Endla LKA · Muraka LKA · PuhtuLaelatu LKA · Nehatu LKA · Emajõe Suursoo MKA ja Piirissaare MKA · Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA · Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 Berni konventsioon- Euroopa looduskaitseleping, Sõlmiti 1979. a. Jõustus 1982. a. Eestis 1992. a
Puidutööstus, paber, tselluloos o nt: Euraasia põhjaosa Skandinaaviast Siberini ja Kaug-Idani, Alaska, Kanada keskosa, Yukon, Labrador, Island 12. tundrakliima (Dfc, Dwd): kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid. Lühike külm suvi, pikk talv, juulikuu keskmine ulatub +10 °C. Sademeid 200-300 mm, aurumine väga väike. Lumikate õhuke o tundra keskkond: igikelts. Mullastik vaene, vähe huumust, palju turbarabasid. Taimkate koordunud maapinna lähedale – sammal, samblik, kõrrelised, tarnad, metsatundras üksikud kidurad puud o nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika poolsaar 13. liustikukliima (E): kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0 °C o nt: Antarktika, Gröönimaa siseosa Kõrgmäestikus jahe ja niiske, ilm väga muutlik RELJEEF JA PINNAVORMID
1927. a. oli neid 80, 1938. a. 933, tegutsevaid 849. Paljud turbaühingud kasutasid algelist tehnoloogiat. Umbes 13% neist olid tööstusliku iseloomuga, 87% -s tootsid turvast ühingu liikmed ise. Enamikus toodeti alusturvast, ainult 12% tootis kütteturvast. 1939. a. oli 910 turbaühingut milles arvatavasti toodeti ligikaudu 780000 m3 alusturvast ja 153000 m3 kütteturvast. 1939. a. põllumajandusloenduse järgi kasutati 40573 talus (30.8% taludest) 1,77 miljonit m 3 alusturvast. Turbarabasid majandas koostatud kava alusel 40 ühingut. 1918.a. alustas Kunda-Arus tööd esimene turbaküttel töötav elektrijaam. Sellele järgnesid Ulila (1923), Ellamaa jaam (1937). Turbatööstuse pidev suurem tõus algas 30-ndate aastate keskpaigas, kui algas tõus kogu majanduses sealhulgas ka põlumajanduses, maaparanduses ja sookultuuris. 1937...1938. a. ehitati ja 20.jaanuar 1939. a. alustas tööd Tootsi briketivabrik. Otsuse turbabriketivabriku ehitamiseks tingis 1935/1936. a
Rahvusvahelised looduskaitselised konventsioonid Ramsari konventsioon • ︎Kõige vanem rahvusvaheline lepe • ︎Rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv lepe (rõhuasetus ka veelindude elupaikadel) • Iraan, Ramsar’i linn ︎1971/1975 • ︎Eesti 1993/1994 ︎Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit ︎Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest ︎170 riiki (nov 2018) ︎2 332 ala (nov 2018) ︎249,600,740 ha (nov 2018) ︎Eesti 17 ala (1994/1994) – 304 778 ha ︎2. veebruar – rahvusvaheline märgalade päev Konventsiooniga ühinenud riigil kohustused:
• Konventsiooniga ühinenud riigil kohustus, et kui ta kavatseb ühe rahvusvahelise kaitse all olevamärgala piire vähendada, tuleb tal see hüvitada, asendades mujal samaväärse alaga. • Kõige vanem rahvusvaheline lepe, Allkirjastati 1971, jõustus 1975. Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Eesti alad: • Matsalu RP – 1994 (1976) • Vilsandi RP - 1997 • Soomaa RP • Alam-Pedja LKA • Nigula LKA • Endla LKA • Muraka LKA • Puhtu–Laelatu LKA • Nehatu LKA • Emajõe Suursoo MKA ja Piirissaare MKA • Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA • Laidevahe LKA (Siiksaare laht) – 2002 96
annaabi.ee 
