Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: -Paavstid Avignonis 1305-1378, -suur skisma ehk kirikulõhe 1378-1409, -kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungak...
2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223. aastal Dominiiklaste ordu Rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus Tegevusloa said paavstilt 1216. aastal Paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega Kloostrite elukorraldus Tähtsa osa iga kloostri päevakavast moodustasid tunnipalvused oluline roll raamatute ümberkirjutamisel Ümberkirjutustöid tehti skriptooriumis Ühine magamisruum- dormitoorium Söödi refektooriumis Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad AITÄH!
vahel. Võib olla keskajal oli usk liiga kõrgele kohale aetud, ning sellest ka tingitud tagajärjed. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad. Mungad ja nunnad olid kogunenud vaimulikesse ordudesse. Vaimulik ordu sai oma nime rajaja järgi. Esimesed kloostrid tekkisid juba 4.sajandil. Kloostrit juhti kas abt või prior( nunna kloostri puhul abtiss või prioriss) Tähtsam osa iga kloostri päevakavast olid tunnipalvused. Nad pidid ööpäeva jooksul 7 korda palvetama ja psalme laulma. Teine oluline tegevus oli raamatute ümberkirjutamine. Kirjutati kõiki raamatuid ümber nagu nt: ilukirjandust, antiikkirjandust, teaduskirjandust. Kirjutati eraldi ruumides, mida nimetati skriptooriumiks. Tänu munkadele on säilinud antiikkirjanduse tuntumad teosed, sellest järeldub, et mungad ja nunnad mängisid keskajal väga suurt rolli. Kõige hullem osa keskaja usu juures on ristisõdade teke
Kreeka katolik usk(õigeusk). · Preestrid võisid olla abielus Munklus · Vaimuliksud või sõjalis religioossed ordud · Kloostris elamise põhimõtted: 1. Alandlikkus 2. Dissipliin 3. Vaesus · Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest · Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ''normaalse munga'' jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus · 7 voorust : armastus, usk, lootus, tarkus, vaprus, mõõdukus, õigus
Kreeka katolik usk(õigeusk). • Preestrid võisid olla abielus Munklus • Vaimuliksud –või sõjalis religioossed ordud • Kloostris elamise põhimõtted: 1. Alandlikkus 2. Dissipliin 3. Vaesus • Loobu iseksusest, tahtest ja asjadest • Koostreid iseloomustab: 1. Täiuslikke munkasid oli vähe 2. ’’normaalse munga’’ jaoks oli vaja ranget dissipliini 3. 7 korda päevas tunnipalvused 4. Magamisaeg 4 tundi 5. Ora et labora! – Palveta ja tööta! 6. 1 söögikord päevas 7. Kuna rääkimisel olid piirangud arenes välja viipekeel 8. Munkade riietus arenes välja hilisantiiksest lihtsa roomlase riietusest 9. Kloostritest pärineb alkoholi destilleerimise oskus • 7 voorust : armastus, usk, lootus, tarkus, vaprus, mõõdukus, õigus
Vaimulikud ordud mungad ja nunnad. Munkadel on väga karm elu. Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus. Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud. Frantsistlaste ordu Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi. Raamatute ümberkirjutamine. Kindel riietus. Magamiseks üksikkong või dormitoorium. Söödi refektooriumis.Lihasöömiskeeld. RISTISÕJAD Ristisõjad tekkisid paavsti tahtmisest kristlike elu juhtohjasid kontrollida. Soov kontrollida Vahemere kaubandust , paavsti mõjuvõimu tõsta, oma elujärje parandamine, kiriku valdusest ühiskonna eemalhoid. 1095
Tegevusloa said paavstilt 1216. Aastal. Nad paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Aja jooksul eemaldusid ka kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid. Kloostrite elukorraldus Eri ordude kloostrite elukorralduses esines vastava ordu reeglist tulenevaid lahknevusi, ent oli ka päris palju ühisjooni. Tähtsa osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused. Väga oluline roll oli ka raamatute ümberkirjutamisel. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ärakirjadele. Ümberkirjutustöid tehti skriptooriumis. Ordureeglist olenevalt magati kas üksikkongides või ühises magamisruumis- dormitooriumis. Söödi enamasti koos refektooriumis. Ühtlasi täitsid kloostrid olulist rolli majanduses: neid võiks nimetada eeskujulikeks põllumajanduslikeks suurettevõteteks
kerjamisest, tegelesid jutlustamisega. Rändasid palju ringi. Frantsisklased pühendusid jutlustele ja elasid vaesuses. Kandsid jämedat pruunikat või halli kuube, mis oli vöötatud koreda nööriga. Dominiiklaste ordu eesmärkiks pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Paistsid silmad harituse ja sõnaosavate jutlustega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks keskajal. KLOOSTRID: Tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused ( 7korda päevas palvetamist ja pslamide laulmist). Oluline roll ka raamatute ümberkirjutamisel. Ümberkirjutusi tegid mungad spets ruumis skriptooriumis.( 1 raamat = 1 aasta sageli). Ordureeglitest olenevalt magati kas üksikkongides või ühises magamisruumis dormitooriumis. Söödi refektooriumis. Kloostreid võib nimetada ka eeskujulikeks põllumajanduslikeks suur ettevõteteks. REKONKISTA mõiste lähtub
-õigus pühitseda armulauda ja jagada sakramente -pidada jutlust * Vaimulikke peeti ülal maksude ja annetustega. Maal oli tähsaimad makse kümnis Kloostrid * Vaimulikku seisusse kuulusid- paavst, piiskopid, preerstrid, mungad, nunnad * Munklus sai alguse idamaadest * Tavaliselt sai ordu nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu rajati esimene klooster * Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. saj * Kloostrit juhtis abt või prior * Iga kloostri päevakavas olid nn tunnipalvused * Kloostrites kirjutati raamatuid ümber, ruum kus seda tehti nim skriptoorium * Magati üksikkongides või ühis magamisruumides- dormitooriumis * Söödi enamasti koos refektooriumis Mungad * 520-530 a koostas munkade ühielu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassinosse Itaalias. * Munkade elu jagatud töö ja palve vahel * Mungaks saamiseks tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. * Klooster pidi olema varustatud kõigega * Ordud
• Jaotus sakslased ja mittesakslased LINNUSED • Sõjaliste tugipunktide rajamine muinaslinnuste kohale, võrgustiku teke • Läänihärradele • Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepää) • Kastellid - korrapärane nelinurkne ringmüüriga (Vastseliina) • Konvendihooned (Viljandi) - ruudukujulise sishoovi ümber neli hoonetiiba, ristikäik • Vasallidel kindlustatud mõisad (Vao), majalinnused (Virtsu) • Eluolu sarnanes kloostriga - tunnipalvused, ühtsed ruumid söömiseks ja magamiseks • Sakraalehitised - kirikuga seotud (toomkirikud - Haapsalu, Tallinn, Tartu; kloostrid - Pirita, Kärkna; kihelkonnakirikud - Võnnu, Kullamaa, Kambja) ORDULINNUSED • Viljandi • Paide PIISKOPLINNUSED • Haapsalu • Tartu • Vastseliina • Kuressaare LINN. KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ • 13. saj • Tugipunktide juurde (ordu- ja piiskopilinnused) • Linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel tegutses linna raad
täielikult jutlustamisele ja elas vaesuses. Nad kandsid jämedat pruunikat v halli kuube mis oli vöötatud kareda vööga. Dominiiklaste ordu rajas hispaania vaimulik Dominicus. Lõi uue ordu, et pöörata paganad ja ketserid jumalasõnaga mitte relva toel. Dominiiklased paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Kloostrite elukorraldus tähtsaima osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused. Kirjutai ümber ramatuid eraldi ruumis- skriptooriumis. Ordureeglitest olenevalt magati kas ühiskongides või ühises magamisruumis- dormitooriumis. Söödi enamasti koos refektooriumis. Ristisõjad Ristisõdade põhjused ristisõdijad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõdu hakati kasutama tegelikult ka poliitilistel eesmärkidel. Esimene ristisõda alates 1906
Tsistertslased al. 1098 puhtus, kaugus ilmalikust elust, Benedictuse õpetuse korrastatud vorm, Clairvaux klooster 1113, VALGE Domiiklased al. 1216 Hispaania ketserite vastu suunatud, pöörata rahvast jumalasõnaga mitte relvaga, Hariduse tähtsus, MUST Frantsisklased al. 1223 kerjusmungad, rahvaseas populaarsed, hariduse nõudjad, õpetlased, PRUUN või HALL elu: tunnipalvused, raamatute ümberkirjutamine - skriptoorium, dormitoorium (magamine), refektoorium (söömine) 10. Rekonkista Sõda, sõda, sõda... jumalrahu 1096-1291 ca 5 miljonit hukkunut 50 miljonist 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt (mauride tsivilisatisoon) tekkisid esimesed tagasivallutatud alade kuningriigid Kastiilia, Leon, Aragon, Navarra, Portugal Alfonso VI vallutas tagasi Toledo 1085 ... 1479 ühendati abieludega Hispaania ja liideti väed
Tähtsaimad sellised keskused olid Tours (Prantsusmaa), St Gallen (Sveits) ja Metz (Lotring). 19. ja 20. sajandil panid benediktlased aluse vahepeal hääbunud keskaegse laiilutraditsiooni teaduslikule uurimiseleja taaselustamisele. (Eestlastest käis Prantsusmaal õppimas Jaan-Eik Tulve) Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga. 1. Tunnipalvus (offlciiiin) - lihtne. tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, mida peetakse kaheksa korda päevas, peamiselt kloostrites; tunnipalvused toimuvad kindlatel tundidel. korraldades nii tervet päeva. 2. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Päeva teenistuste (kaheksa tunnipalvust ja missa) loetelu annab ettekujutuse ühe kloostripäeva korraldusest: Matiitinnni - enne koitu Laiides - päikesetõusul Pnnui - 1. päevatunnil (1 tund pärast päikesetõusu) Tertia - 3. päevatunnil 2
o Benediktlased 520-530- munkade elu jagamine töö ja palve vahel o Tsisterlased 1098- lõtvade kommete karmistamine, luksusest loobumine, järjekindel füüsiline töö o Frantsisklaste ordu 12 sajandi lõpp- äärmine aladlikkus. Pöörasid tähelepanud haridusele o Dominiiklaste ordu 12 sajandi lõpp- hea haridussüsteem. Haritus ja sõnaosavus · Kloostrid: o Tunnipalvused o Kirjutati ümber raamatuid- eraldi ruumskriptoorium o Dormitoorium- ühine magamisruum munkadele o Refektoorium- ühine söögiruum o Ainsad teaduse ja kirjakultuuri kandjad KÕRGKESKAEG! Riigivõim kõrgkeskajal: · Varakeskajal kujunesid välja läänisuhted ja riikide valitsemissüsteemid · 10-12 sajand oli feodaalse killustatuse periood- riigi jagunemine üksikuteks omavahel vaenujalal olevateks feodaalvaldusteks
vahel, pidi andma vaesuse kasinuse ja kuulekuse vanne. Kanti musta kuube TSISTERTSLASED 1098 prantsusmaal tekkinud ordu, lähtus benedictuse reeglist, karmistas kombeid. Paiknes Cisterciumis, valge kuub KERJUSMUNGAORDUD Tuntuimad Frantsiskaanlaste ja Dominikaanlaste ordud, peamiselt tegelesid jutlustamisega, Dominiiklastel oli silmapaistev haridussüsteem. KLOOSTRITE ELUKORRALDUS Olulised olid tunnipalvused, kirjutati ümber raamatuid, skriptooriumid, dormitooriumid, redektooriumid. KATOLIKU KIRIK JA PAAVSTIVÕIM KÕRGKESKAJAL 10 9.-10. sajandil katoliku kiriku üldine langus, mis puudutas koguduste elu, vaimulikke ordusid ja paavstivõimu. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal, piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametisse kinnitamine jäi formaalseks
a)concentus- vaba meloodiakujundus ,jubilius b)accentus- deklamatsiooniline, valdav on kõnerütm Lk.2 4.Liturgilise laulu vormid -missa ordinarium, missa proprium, officiumid. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1.Tunnipalvlus ehk offitsium lihtne tavaliselt ilma eriliste rituaalideta palvus, mida peetakse 8 korda päevas ,peamiselt kloostrites. Tunnipalvused toimuvad kindlatel tundidel , korraldades nii tervet päeva. 2. Missa igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. Nii tunnipalvuses kui missas on tekste, mis jäävad alati samaks ,neid muutumatuid iga päev korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Suur osa tekstidest aga muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid osi nimetatakse propriumiks. 5.Gregooriuse laul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
