saame teiste inimeste ja probleemide lahendamisega , see nõuab väga heäid sots oskusi. Laps peab oskama rakendada erinevaid strateegiaid, et problem elahendada. Hea sot soskus on hea suhtlemisoskus ja suhtlemisle on oluline vallata erinevaid strateegiaid kuida s suhelda ( selgitamine, küsimine ,nõudmine, käskiminej ne) Vastavalt strateegial evalon ka keele. Rääkisime mis eesmärkidel suheldakse. Alati on vaja eesm või motiv et suhelda. Suhtlemine on informatiivne, tunnetustegevust teenidav, reguleeriv- planeeriv. Taju, mõtlemis ej amuu baasilt hakkab arenem akõne. Kui kõne on arenemas, siis kõne abil arenevad psüühilised protsessid. Eriti kooli ajal alates 12 eluaastast verbaalne mõtlemine. Koolieelikult seda nõuda on liiga vara. Kõnevõime on meil olemas, aga kui pole soodsat keskkonda, siis see ei arene. Arvatakse, et kui kuulmisega kõik korras, siis peak slaps kõigest aru saama. Kui ei saanud.. juu sisi ei kuulanud vms, aga mida tegelikult
Suhtlemine Partnerite vastastikune mõjutamine mingil eesmärgil Suhtlemisstrateegia Taktika e vahendid Kõneloome ja -taju Suhtlusmotiivid Motiivide kujunemise valdkonnad: Ühistegevus Soovin Füüsilised vajadused Tunnetuslik huvi Vaja Tajutud tekst Peab Keelekasutuse funktsioonid Suhtlemine Informatiivne Tunnetustegevust teenindav Reguleeriv-planeeriv funktsioon Suhtlemine sõltub Psüühilisest arengust (taju, mälu, mõtlemine), emotsionaalsest arengust (mida teab suhtlemisest, millest saab suhelda) Kõne arengust Suhetest teiste inimestega (kujunevad tegevuse käigus) Suhtlemise osaoskuste omandatusest Kõnetaju suhtlemisel Orienteerumine, kuulamine, lugemine Sisu (Mida öeldi?)
keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga. Tarkvaraergonoomika Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga. Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Kognitiivne ergonoomika Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Kognitiivne ergonoomika on uus teadusharu, mis sisuliselt eksisteerib alates 90. aastatest ning on eelkõige kognitiivse psühholoogia praktiline rakendus. Samas käsitleb kognitiivne ergonoomika teiste teaduste valdkondi. Näiteks tungib ökonoomikasse, et vähendada kulutusi probleemide lahendamisel ja otsuste langetamisel. Probleemide lahendamine ja otsustamine Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise
järeldusi. Isiklike toimingute verbaliseerimine tagab lapsele täisväärtuslikud kujutlused, nende täiustumise ning nendega mõttelises plaanis opereerimise. Just nii tekivadki kujutluspildid, mis järk- järgult muutuvad paindlikumaks ja dünaamilisemaks (Strebeleva 2010: 8). Mõtlemise arendus mõjutab oluliselt lapse kõnet: soodustab sõnade meeldejätmist ning põhiliste kõnefunktsioonide (fikseeriva, tunnetustegevust teenindava, planeeriva funktsiooni) kujunemist ja arengut (Strebeleva 2010: 8). Mõtlemine areneb kahes sihis: 1) tajudelt kaemuslikule-praktilisele, sealt edasi kaemuslikule- kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele, 2) tajudelt kaemuslikule-kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele. Mõlemad arengusuunad kulgevad rööbiti, kuigi esialgu eraldi ja neil on arengusuunale omane spetsiifika ning eriline roll inimese tunnetustegevuse arengus (Strebeleva 2010:10). 1.2
Terje Aarna 13 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat KASUTATUD ALLIKAD 1. Golizek, A. Kuidas juhtida stressi 60 sekundiga. Tallinn: ILO, 1997 Terje Aarna 14 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat LISA 1 Joonis 1. Järgnevalt vaatleme tunnetustegevust kolmnurgana, mille tipud märgivad stressiga toimetuleku erinevaid alasid. Terje Aarna 15
- Peaks - Absoluutne kindlus: alati, kõik - Ei saa (ei taha) - Aga (postiviine tagasiside) - Miks Hinnanguvaba, selge ja kindel suhtlemisviis. 12.04.2012 SUHTLEMINE AEV JA HEV LASTEGA Et lahendada probleeme – sotsiaalne oskus – suhtlemisoskus. Partnerite vastastikune mõjutamine mingil eesmärgil. Suhtlemisstrateegia Taktika e vahendid Kõne iseloom. Keelekasutuse funktsioonid: Suhtlemine: - Informatiivne - Tunnetustegevust teenindav - Reguleeriv-planeeriv funktsioon. Planeerida – tegutseda – kontrollida KÕNETAJU suhtlemisel: Orineteerumine – kuulamine – lugemine ↓ Sisu (mida öeldi?) ↓ Eesmärk (milleks öeldi?) ↓
Keeleüksused on üheaegselt verbaalse mõtlemise ja kõnelise suhtlemise vahendiks. Kõne ja mõtlemine on omavahel seotud ka metakeeleliste vahendite omandamisel. Mis on sisekõne funktsioonideks; milline on egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel; milline on sisekõne struktuur ja miks kujunevad erivajadustega lapsel egotsentriline kõne ja sisekõne hiljem/puudustega? Sisekõne on üks kõnetegevuse vomidest. Tema funkstiooniks on teenendada verbaalset tunnetustegevust ning planeerida-reguleerida oma tegevust. Sisekõne tervikuna on intellektuaalse tegevuse verbaalne mehhanism, mõtestatud suhtlemine iseendaga. Sisekõne eelduseks on egotsentriline kõne, s.t. väliskõne, mis saadab lapse tegevust. Egotsentrilise kõne roll sisekõne kujunemisel on järgmine: täidab intellektuaalseid ülesandeid nagu hiljem sisekõne.; struktuurilt läheneb egotsentriline kõne sisekõnele:
Kognitiivne ergonoomika Tehnoloogia areng nüüdisajal on muutnud tööde iseloomu selliselt, et tunnetusprotsessid, sealhulgas teadmiste omandamine, on üha suurema osatähtsusega. Nii toimitakse komplekssete tööülesannete puhul, kus töötaja peab probleeme lahendama ja otsuseid langetama. Seega on tänapäeval välja kujunenud infoprotsesside ergonoomika, mis baseerub esmajoones kognitiivsel (tunnetus-) psühholoogial. Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Otsustamine on enamasti valiku tegemine alternatiivide vahel, mis toimub üldiselt neljas etapis: info kogumine, alternatiivide hindamine, ühe alternatiivi täideviimine, tulemuste hindamine. Probleemi lahendamise üheks etapiks on enamasti otsustamine. Probleemi puhul praktikas või teaduses on tegemist keeruka situatsiooniga, vajadusega kasutada lahendamiseks eri valdkondade teadmisi, kusjuures ettekujutus lahendusvariantidest on algul ebamäärane.
üldistamine ja süstematiseerimine. Sõnatähendused kajastavad üldistatud kujutlusi ja mõisteid. Keskastmes, eriti aga hiljem, muutub kõne teadmiste omandamise viisist lisaks nende ümbertöötamise ja ka uute teadmiste loomise viisiks. Selleks peab kõne muutuma teadlikuks ja tahtlikuks, keelevahendite kasutamine võimalikult täpseks: areneb kõne metakeeleline funktsioon, kõnevormidest eriti aktiivselt kirjalik kõne. Tunnetustegevust teenindavad nii välis- (nii suuline kui ka kirjalik vorm) kui ka sisekõne. Omandatakse suhtlemise strateegia ja taktika, millega kaasneb keelevahendite valikuline kasutamine. Väga olulise arengu läbib koolieas kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon. Ühistegevuses kujuneb oskus kaaslaste tegevust suunata, hinnata ja ise instruktsioonidele alluda (sh. kirjalikele). Noorukite omavaheline suhtlemine nõuab isikliku arvamuse väljendamist, isiklike ja
rakendus? Tähendab sama siin, mis teoreetiline. Ideed on seal orientiirid. Transtsendente – väljaspool kogemuse piiri rakendamine. Asjad mõjutavad meie meeli ja sealt pärineb tunnetuse sisu; peab lisama vormi tunnetusele ja vormid kontuteerivad selle objekti; sellisteks vormideks on aeg ja ruum kui meelelisuse vormid ja arukategooriad kui arumõtlemise vormid. On selline truktuur mõitus, milles on ideede vorm ja neis puudub konstutiivne rakendus; regulatiivne rakendus. Orienteerib meie tunnetustegevust üldse. Positiivne funktsioon mõistuse juures. Asjade iseeneses, milles rääkida? Lk 127. funktsiooni ei täida, siis loobuda? Ei saa sellest mõistest loobuda. Sel juhul puudub nähtuvuste maailm tegelikkuse sfääriks. Miks on see halb siis? On ainult nähtumusi ja asju iseendis pole – nii ei saa väita. Ei saa väita põhjendamatult, et oleks võimalik teine intellektuaalsus kui inimene; teame intellektuaalsusest iseenda põhjal. Võib olla ka teine intellektuaalsus – Jumal
Kognitiivne psühholoogia on psühholoogia suund, mis käsitleb teadvuses peegelduvat tõelisuse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutab tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises. Ta on tihedas seoses infotöötluse psühholoogiaga ja tehisintellektiga. Kognitiivse psühholoogia laboratoorsed uuringud annavad oluliselt materjali kognitiivse ergonoomika jaoks (vt Best, 1998). Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Kognitiivne ergonoomika on uus teadusharu, mis sisuliselt eksisteerib alates 90. aastatest ning on eelkõige kognitiivse psühholoogia praktiline rakendus. Samas käsitleb kognitiivne ergonoomika teiste teaduste valdkondi. Näiteks tungib ökonoomikasse, et vähendada kulutusi probleemide lahendamisel ja otsuste langetamisel. Ettevõtte juhtkonna üheks põhitegevuseks on probleemide lahendamine ja otsustamine. Need võivad olla
Üldised nõuded emakeele õpetamisel: Tund moodustab kasvatusliku (tööharjumuste, hoiakute ja kommunikatiivsete oskuste kujundamise, eetiliste kujutluste arendamine) ja õpetusliku (ainealased teadmised ja oskused) ühtsuse. Õigeks ei saa pidada olukorda, kui õpetaja pöörab küll tähelepanu aine õpetamisele, tegeleb aga vähe kasvatusküsimustega. Abiõppe tunnil on korrektsiooniline suunitlus. Korrigeeritakse laste tunnetustegevust, isiksust, kõnet. Õppetund moodustab eesmärgistatud terviku, millel on oma loogiline struktuur. Nõude vastu eksitakse, kui töövõtete valik ja järjestamine on juhuslik (ebatäpne eesmärgistatus). Õpitegevuse praktiline suunitlus. Abiõppes ei ole otstarbekas liialdada teooriaga. Teoreetilised teadmised on vajalikud praktilise tegevuse teadvustamiseks, mitte enam. Õpitegevuse jõukohasus ja kogu klassi rakendamine
noorukite vaimsesse arengusse uue nüansina (4) soolised erinevused. Erinevalt noormeestest võtavad neiud diskussioonide probleeme personaalselt, noormehed aga näevad vaidlust erinevate positsioonide (seisukohtade) vahel. Seetõttu on ka neiud ettevaatlikumad oma seisukoha väljaütlemisel, kuna kardavad haiget teha partnerile. PIAGET’i PUUDUSED. (1) Viidatakse põhiliselt Piaget’ astmeteooria kahele puudusele. I puudus – Piaget’ teooria käsitleb täiskasvanud inimese tunnetustegevust liiga kitsapiiriliselt, rõhutades liigselt formaalseid operatsioone ja seades aktsendi deduktiiv- süllogistlikule (arutlusele omasele) mõotlemisele. II puudus - hilisemad uuringud kinnitavad, et kognitiivne areng ei piirdu formaalsete operatsioonide taseme saavutamisega. (2) Piaget’le on etteheidetud uurimismetoodika liigset jäikust (liiga jäigad uurimisküsimused; ei arvesta piisavalt laste infotöötlemisvõimega); (3) kirjeldab valdavalt loodusteadusliku arutlusvõime arengut
olema teaduslik ning tihedalt seotud elu ja tööga. Tunnis peab seostuma ja põimuma aritmeetiline ja geomeetriline materjal, arvutusoskusi kujundavad harjutused ja tekstülesannete lahendamine. Õppematerjali maht peab tagama õpilaste aktiivse töö neile vastuvõetavas tempos kogu tunni vältel. 3. Õpetamise meetodid ja võtted peavad vastama õpilaste vanuselistele iseärasustele, arendama ja korrigeerima nende tunnetustegevust, soodustama vaimse ja praktilise tegevuse kujunemist, analüüsi-, sünteesi-ja üldistamisoskuse kujunemist. 4. Matemaatikatunni igal etapil toimub omandatavate teadmiste ja kujundatavate oskuste ja vilumuste kvaliteedi süstemaatiline kontroll. 5. Iga tund peab olema varustatud vajalike näitlike ja didaktiliste vahenditega, õpikute ja vihikutega (ruudulised ja valged tööks geomeetrilise materjaliga), mõõtmis-, joonestamis- ning tehniliste vahenditega. 6
annaabi.ee 
