Uudo Pragi "Sissejuhatus inimgeograafiasse" KOKKUVÕTE Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (üh...
........................................................................4 7.Tulpdiagramm .........................................................................................................................4 8.Kokkuvõte................................................................................................................................6 1. Sissejuhatus Otsustasin valida oma statistilise uurimustöö teemaks pereliikmete peamised näitajad(kaal, pikkus, jala number), kuna need tundusid huvitavad ja elulähedased. Eesmärgiks seadsin välja selgitada erinevad statistilised arvutused ning neid siis kujundlikult esitada. 2. Andmed Korraldasin oma lähikonna inimeste seas pisikese küsitluse, kus tuli vastata kolmele küsimusele- pikkus, kaal ja jalanumber. Vastavalt sellele sain siis antud tulemused, mis on esitatud alljärgneva tabelina. Isik Jala number Kaal kg Kasv cm
Kunsti retsensioon Otsustasin külastada kunstinäitust (mida võib nimetada ka näitusmüügiks) Ferrumi Kaubamajas. Seal oli väga paljude kunstnike töid ning sellepärast valisin nende hulgast välja ühe kunstniku, kellel tundusid olevat kõige loomingulisemad maalid. Valisin siis välja Anne Olopi tööd. Anne Olop on sündinud 4. mail 1957. Kunstnikuks õppis ta end Tartu Kunstikoolis. Hetkel saab tema maale vaadata ning osta siin samas Kuressaares, Ferrumi Kaubamajas. Anne Olopil on olnud lausa 7 isiklikku kunstinäitust. Esimesena jäi mul kohe silma maal, kus on kujutatud erinevaid puid ning taimi (võib ka õelda metsa) väga värviliselt ja sügavamõtteliselt. See pani
Liivi sõda Rootsi vaatenurgast Liivi sõja ajal oli Tallinnas palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja Rootsi. Rootsi ehk meie. Meie lipu all loodeti saabutada paremaid kaubandustingimusi. 1561. aasta juuni algul ajasime poolakad Toompealt välja ja kohe peale seda alistusid meile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn meie kuningas Erik 14nda juhtimisel. Olime kehtestanud Põhja-Eestis Rootsi võimu. 1563. aastal läksid meie ja Taani kuningakojad omavahel tülli. Konflikt paisus Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks
saanud. Väike laps hakkab südantlõhestavalt nutma... 2. Teose probleemistik ja ideestik 1)Kas elu kohta peab kõike teadma? Ei pea. Selle vastuseni jõuab sündinud pimedate kaudu, kes pole kunagi maailma visuaalselt näinud, kuid seeeest tunnetavad seda ning on rahul. 2)Kas hea elu elamiseks peab maailma oma silmadega nägema? Ei pea. Sündinud pimedad, kes pole mitte kunagi näinud, tundusid olevat rahul enda olukorraga, nad polnud mitte kunagi näinud, kuid nad kujutasid maailma endale ette. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Keskseteks tegelasteks tundusid olevat kolm sündinud pimedat. Nad tajusid ennast ümbritsevat maailma hoopis teistmoodi, kui teised tegelased pimedad, kes on varem olnud nägijad ning hiljem nägemise kaotanud. Sündinud pimedad tundusid võtma kõike toimuvat palju vabamalt kui pimedaks jäänud, nad ei
aimugi, mida see kontsert endast kujutab. Lihtsalt teadsin, et see on mingi instrumentaalmuusika kontsert, kus mängivad flöödid ja minigid pillid veel. Enne kavalehe lugemist ma isegi ei teadnud seda keerulist nime, mis oli sellele kontserdile pandud. Lootsin, et ma suudan mõne tunni vastu pidada, "nautides" inglise barokkmuusikat. Saali sisse astudes, milles oli 54 istekohta üpris väike saal(lugesin kohad ise üle), nägin, et peaaegu kõik kontserdi huvilised olid täiskasvanud ja tundusid olevat sellised nohiku tüüpi. Suur osa neist vaatas mind imelikult kui ma saali sisenesin (umbes, et mida see noor poiss siit otsib). Võib-olla see ainult tundus mulle nii. Ühesõnaga ma kamandasin kähku ema kõige tagumisse ritta seina äärde istuma, et me ei peaks nende inimeste vaateväljas olema. Siiski olid saalis ka mõned väiksed lapsed, kelle vanemad olid kaasa võtnud. Nemad said arvatavasti üsna vähe aru, et mis seal toimub
1. Teemaotsing internetist 1. Google Scholar http://scholar.google.com Advanced Scholar Search Find articles with all of the words biocatalytic stereochemical synthesis Collections Articles & patents Search only articles in the following subject areas: Biology, Life Sciences and Enviromental Science; Chemistry and Materials Science; Medicine, Pharmacology and Veterinary Science Leidsin 6 310 tulemust Leheküljed tundusid head, leidsin mitmeid online raamatukogusid. Artiklid tundusid sisukad. Biocatalytic synthesis of polymers. Synthesis of an optically active, epoxy- substituted polyester by lipase-catalyzed polymerization. (1989). [WWW] http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/pola.1989.080270807/abstract (03.04.2012) 2. Yahoo! http://search.yahoo.com Advanced Web Search Show results with all of these words: biocatalytic stereochemical synthesis
naine. Minus vähemalt tekitas see skulptuur ainult häid mõtteid. Teiseks minu lemmikuks " mälestuskilde" (1968). See oli väga huvitav kokkupanek inimeste tegevustest ja emotsioonidest, mis neid valdasid.. Omamoodi mosaiikne teos. Kui seda esimest korda vaatasin, ei süvenenud väga, kuna tundus selline kastikeste lappimine üksteise peale, kuidagi vägivaldselt vahele surutud inimeste figuuridega, mis ise ka tundusid sellised üksluised ja tuimad. Kuid hiljem uuesti mööda minnes hakkas tunduma nagu iga inimesekene seal vahel vaataks mulle otsa ja näitaks midagi endast. Järsku tundusid nad kõik väga elavad, kuid erinevast eelmisest lemmikust olid nad kõik kurvad ja kohati isegi meeleheitel, Tundus nagu nad olid elanud rasket elu, nad näisid kurnatud ja väga väsinud. Mulle jättis see kompositsioon kuidagi väga kurva meel, . kuna need panid tõepoolest mõtlema selle üle,
Poisid peavad sõitma trammiga teatrisse, et anda üks kontsert aga tuleb välja, et tegemist ei ole lihtsa trammiga. Koos oma transpordiga satuvad nad igasugustesse seiklustesse. Ooper ise oli väga põnev. Oli igasugu esinejaid. Mu lemmik koht terves etenduses oli kui lavale ilmusid Tsirkusestuudio Folie artistid. Neid oli väga tore vaadata ja nende etteasted olid heal tasemel. Isegi kui neil sassi läks, tegid nad ikka edasi. Kõik tundus olevat plaanitud. Esinejatest rääkides, nad tundusid üsna usutavad. Alguses ei saanud keegi aru, kas ooper on juba alanud või ei, sest poistekoor tegi hääleharjutusi koos koorijuhiga kuni üks meesterahvas sosistas dirigendile, et etendus peaks algama. Kõik tundus meelega tehtud olevat kui hiljem järele mõtlema hakkasin. Muidugi hiljem, kui lavastus muutus huumorilikumaks, hakkasid ka näitlejad ebarealistlikult mängima, mis sobis etenduse meeleoluga. Etenduse kujundus oli ka päris teistsugune kui olen harjunud. Kui tuli tõsisem
2. Moodusta antud kõrvallausetega põimlaused (4p). Näidis. kui uni oli ära läinud Kui uni oli ära läinud, piilus päike juba aknast sisse. Näidis. kus varandus on Keegi ei teadnud, kus varandus on. 1. kes suundus kohtunike poole. 1. Rahvas nägi treenerit, kes suundus kohtuniku poole. 2. kuni ta tagasi tuli. 2. Kõik olid vaikselt, kuni ta tagasi tuli. 3. mida katsid veel suured lumehanged. 3. metsas olid maha kukkunud puud- mida katsid veel suured lumehanged. 4. mis tundusid liiga ahvatlevad. 4. ahjus olid pirukad, mis tundusid liiga ahvatlevad. 2. Lisa lausetesse loetelu ning pane vajalikud kirjavahemärgid (5p). 1. Rando, Paul ja Jakob lendasid kolmapäeval Pariisi. 2. Reis viis läbi mitmest Euroopa pealinnast: Berliin, Riia ja peaaegu Varssavi . 3. Ostsime mööblipoest neli tooli, uue kummuti ja laua . 4. Jaanipäev, jõulud ja mardipäev - neid rahvakalendri tähtpäevi tähistatakse juba sadu aastaid. 5
Mida uut sain teada kunstiajaloost Niguliste muuseumi külastades? 28.10.2009 Kunstiajaloost Niguliste muuseumis sain teada palju uut ja huvitavat. Huvitavat juba sellepärast et see koht on nii kirk,muuseum ja kontserdisaal kõik ühes. Silma jäid ka kiriku erinevad värvid. Minu arvates oleks kirik ühevärvilisena palju ilusam. Sees olles jäi esimese asjana silma suured ja sünged maalid. Kõik tundusid olevat kurvade ja mornide näoilmetega. Kõik on seoutud muidugi ka usu, surma, tappmise ja sõiaga. Rõõmu ja õnne tundus väga vähe olevat. Paljudel maalidel on just kujutatud hukkamist. Inimeste keha on kujutatud normaalsena, mitte liiga kondise ega ka mitte liiga paksuna. Vanaaegsete rõivaste ja olekuga. Maalide juures jäi ka silma nende ehitus. Näiteks, üks pilt koosneb kolmest osast, eespool need kolm osa on ühtede joonistustega aga teiselpool ka veel omakorda kaks osa maalitud
teised temaga suhelda. Selleks, et omada palju sõpru on vaja naeratada, sest naeratuses peegeldub headus, sõbralikkus teise inimeseni. Inimene ,kes kunagi ei naerata, ei oma sõpru, kuna teistele tundub, et neid ei aktsepteerita või siis lihtsalt ei taheta suhelda. Naeratus on inimlik nähtus ja tänu naerule, naeratusele, võib elus väga palju võita. Sageli avab üks väike naeratus ja lahke sõna uskumatult palju üksi, mis enne tundusid kinnistena. Naer on nakkav, naerata üks, naeratab kohe ka teine. Timmi lapsepõlve parimad päevad olid pühapäevad, kui ta sai ainult koos isaga, ilma võõrasema ja Ervinita, käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas. Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi
teatriks ning teisel pool lava oli Alexandre elutuba, mis oli sisustatud mõne tooliga. Kõige meeldejäävamaks eriefektiks oli kindlasti Riho Kütsar kuulsust kogunud kunstniku rollis, kus temast tehti intervjuu, mida filmiti laval ja näidati läbi projektori suurele ekraanile, samal ajal vaatas Alexandre renditud pere seda televiisorist ning kommenteeris pildilt näidatut. Kunstnikuna töötas Maarja Meeru. Kostüümid tundusid tänapäevased ning jätsid jõuka mulje. Ott Sepa mootorrattakiiver oli kaasaegne, kuid kui oleks tahetud rõhutada, et ,,Härra Amilcar" on kirjandusena vanem, siis oleks antud talle ka vanem kiiver. Valgustusega said väga hästi hakkama Siim Allas ja Andres Sarv. Kõige paremini jäi meelde algus, sest rõhutati salapäralikkust ning meenutas detektiivifilmi. Pärast iga lõiku, kui toimus olustiku muutus, kostis kõlaritest prantsuseteemaline muusika ning tuled kustusid
otsustasin parem mitte kandideerida. Niisiis kui ma väike olin ehitas onu oma majale teist korrust, siis ma olin seal juures ja mul lasti erinevaid lihtsamaid töid teha siis juba sellest ajast tekkis mul huvi ehituse kohta. Info selle kooli ja ala kohta leidsin internetis, et ehitus viimistleja tööks on plaatimine, maalritööd, krohvimistööd, erinevate põranda-, seina- ja laematerjalide kattmistööd ning hüdroisolatsioonitööd. Need osad need tööd tundusid minu jaoks uued ning piisavalt huvitavad, et oleks põhjust neid pikkemalt õppida, et isegi neid meisterlikult osata. Eriti nendest töödest huvitas mind kõige rohkem hüdroisalatsiooni tööd tahtsin rohkem sellest teada saada, nendest huvitav tundus ka veel krohvimine. Ma ei tahtnud üksi ka päris minna kuhugi õppima tahtsin, et oleks vähemalt keegi keda ma tunneks varasemast ja huvi ehitusesest saidki otsustavaks minu valiku puhul
Lugu räägib noorest tüdrukust, kes müüb Olde hansas mandleid. Oskab paljudes keeltes rahvast ligi meelitada ja oma tööga hästi hakkama saada. Vahest saab ta päevas mitu abieluettepanekut välismaalastelt. 2.Vanameistrid ja noored naised Lugu kahest mehest kes oskavad puutüvest paate teha ja neil on oma 30 aastat nooremad naised. 3. Stella K.Wadowsky tõsine töö Lugu ajakirjanikust, tema iseloomust ja lõik tema tööpäevast. Valisin need lood, sest need tundusid huvitavad ja kutsusid lugema. Raamat oli mitmekülgne ja vahelduseks midagi teistsugust lugeda. Meeldiv elamus!
Unenägu Oli õhtu hilja, Meeles on su silmad, Mis tundusid nii kenad, Kuid neid ei näe ma enam. Su hääl ni kaunis tundus Ja kõik mis mulle ütlesid See mull kõrva kandus Ning selle hästi läbi mõtlesin Nüüd tundub kõik nii imelik, mis meie vahel juhtus. Nüüd on see kõik vaid minevik, Aeg ta ära uhtus. Kõik tunded, mis meie vahel tärkasid, need kadusid nii kiirelt. Kohe, kui üles ärkasin, nad kadusid mu meelelt Nüüd tagant järgi mõeldes, see oli kõigest uni, mis oli nõnda ilus, kuid ainult hommikuni.
kostüümid olid ilusad ning, kes kõik ühes rütmis tantsisid. See oli minu arust väga üllatav, kuna ma polnud varem balleti vaatamas käinud. Minu lemmikpala on „Avamäng“, sest juba esimestel minutitel tundsin ennast lõbustatuna. See muusika oli minu jaoks tuttav ja tantsijad tantsid väga ilusasti. Mulle meeldib, et Tšaikovski ballett hakkas kohe rõõmsal toonil ja tegi tuju heaks. Mulle meeldis pillimängijate esitlus, kuna nad kõik tundusid väga kirglikud selle suhtes. Ma kujutan ette, et see võib olla juba väga mitmes kord, kui nad seda esitavad, kuid siiski tundusid kirglikud. Lisaks mulle meeldis vaadata dirigenti ja kui ta oma keppi liigutas, kuidas kõik hakkasid ühel ajal pilli mängima. Mulle jäi eriliseliselt meelde peategelase Klara tantsija, kuna tema roosa kleit oli eriline ja tema tantsuliigutused vapustavad. Kostüümid olid vägagi kenad. Hõljuvad kangad iga haldja seljas, kroonlehed lilleprintsessidel,
Meie aja kangelane Meie ajastu õppematerjali kangelane Paljud kriitikud Mihhail Lermontovi ajal tundusid, et loonud Pechorini, meie ajastu kangelase peategelase, tema enda sarnasuses. Vanuse ja okupatsiooni sarnasuste kõrval on Pechorini elu tegelased sarnased üksikisikutega Lermontovi elus. Kriitikud uskusid, et Werner põhineb Pyatigorski elanud doktoril Maieril ja Varvara Lopuhhinas Vera'il, kelle afäär Lermontoviga lõppes, kui ta abiellus mõne teise mehega. Lermontovi eakaaslased viitasid ka tema luuletustele oma argumentide toetuseks
Katarina PUNAVETIKAD Veltri ja Ruth Mary Onga MIKS VALISIME? Me ei olnud punavetikatest varem midagi kuulnud Need tundusid huvitavad taimed Kõik ülejäänud huvitavad teemad olid ära võetud KOOSTIS JA ELUVIIS Vetikad fotosünteesivad Need moodustavad taimse hõljumi või on kinnitatud veekogu põhja Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente Neis on ka klorofülli, ksantofülle, pigmente jne MIS ON MEILE KASU PUNAVETIKATEST? Punavetikatest saadud ainega tehakse näiteks marmelaadi Punavetikatest tehakse näohooldus tooteid Neist tehakse ka juuksemaske
Türi Põhikoolis olid 1.-6. klassile tunde andmas Türi Põhikooli üheksandikud ja 7.-8. klassile andsid tunde Türi Ühisgümnaasiumi kaheteistkümnendikud. Hommikul tulid kooli nn libaõpetajad (üheksandikud ja kaheteistkümnendikud), kes pidid hakkama oma kooliõdesid-vendi õpetama. Toimus kuus lühendatud tundi (tunni pikkus oli 30 minutit), ning sellele järgnes pidulik aktus õpetajatele. ´´Tunnikorraga võib rahule jääda. Kõige probleemsemad tundusid olevat neljandikud, kes tundsid tungivat vajadust uutele õpetajatele esineda. Paar õpilast tuli isegi tunnist kõrvaldad, mõnd erinevatest tundidest kokku mitmel korral. Kokkuvõttes oli tore päev, ´´ sõnas õpetajate päeva direktriss Birgit Roosileht. Aktusel oli kolm muusikalist etteastet (1 soolo, neljandike ansambel ning üheksandike laul õpetajatele), õpetajate päeva direktori ja õppealajuhataja kõne, ning õpetajatele lillede üle andmine
vanemaid tundmata üles onu ja tädi peres. Liigutavale perekonnaloole on taustaks elu Teise maailmasõja eelses Rootsis. Kesksele kohale tõusevad peresidemed ja inimlik headus. Raamatu positiivsed omadused Teos oli huvitav, sest palju oli juttu juutide olukorrast ning nende üleelamistest. Kirjeldati lihtinimeste arvamust sõjast. Teoses oli nii vihkamist, armastust, sõprust kui ka kurbust. Kirjeldati ka perekonna omavahelisi suhteid, mis tihtipeale tundusid liialt keerulised ja rasked, kuid probleemid suudeti alati ületada. Raamatu negatiivsed omadused Mõnikord oli natuke liiga palju kirjeldamist (nt loodus), mis vahepeal muutus igavaks. Ka sellesse teosesse oli kirjanik sisse toonud mütoloogilised tegelased, mis muutsid vahepeal raamatu raskesti mõistetavaks. Mis seos on Simonil tammedega? Simoni kodukoha lähedal kasvasid suured tammed, kellele Simon käis oma muresid kurtmas. Talle tundus alati, et tammed kuulavad teda ja
tegelase või eseme. 6. Et saada samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. 7. Tähelepanu on kujutavatel motiividel. Ta maalid on kaunitest, õrna lapseliku näoga täidlastest naistest või siis linnarahva lõbustustest ja rohelissesõitudest, mis on loodud erilise maheduse ja pehmusega. 8. Edgar Degas 9. 8 erinäitust 10. 11. Tundusid lohakatena, oli harjumatu 12. Auguste Rodin 13. Pronks, marmor 14. ,,Mõtleja'' , ,,Calais' kodanikud'' 15. Marmor - maalilisus, pehmus. Pronks ilmekad, dünaamiline pinnakäsitlus 16. Murule 17. ,,Suudlus'' (marmor), ,,Mõtleja'' (marmor ja pronks) 18. Vabadussammas, New York, 46m , 1886.a 19. Algselt nim. raidkujusid, mis olid üle elusuurused, nüüd suured kujud. 20. Kunstivool, mis tekkis Prantsusmaal, impressionism andis tõuke, värvid kanti teosele punktidena puhtalt (segamata).
väga hästi olukorda, kus ise ei saa vabalt tegutseda ning kõik, mida teed, on Partei jälgimise all ning armastada ja austada tuleb Suurt Venda, vastasel juhul ootab ees piinamine ja surm. Orwell suutis suurepäraselt silme ette manada pildi sellest, mida ta oma romaanis kujutas. Raamat oli kaasatõmbav ning tõesti väga huvitav lugemine, milline oli Orwelli nägemus tulevikust. Kirjeldused Winstoni piinamisest ning kavatsustest teda piinata olid eemaletõukavad ning tundusid reaalsele elule mõeldes väga võikad ning julmad, see tekitas ebameeldivat emotsiooni, mida autor ilmselt ka soovis edastada. Nagu George Orwell ise on öelnud: „Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud, on kirjutatud otseselt või kaudselt totalitarismi vastu ja demokraatliku sotsialismi poolt, nagu mina seda mõistan." (1946). Soovitan kindlasti kõigile seda raamatut, mis osutus oodatust palju põnevamaks.
Minu investeerimisportfell Algaja investor ei peaks alustama aktsiatest, sest need on liiga riskantsed, vaid eelistada tuleks investeerimisfonde. Uurisin erinevaid pakutavaid (sh enda nn kodupanga Swedbank omi) ja leidsin interneti vahendusel Raha Hoiu-Laenuühistu, mille tegevuspiirkonnaks on ainult Eesti Vabariigi territoorium ja mis on mõeldud Eesti kogukonnale ning mille tingimused tundusid mulle kõige arusaadavamad. Hoiustades näiteks 5000 eurot, perioodiga 3 aastat ning valides hoiustajaks füüsilise isiku, on brutointressimäär (intress koos tulumaksuga) 7,5%, netointressimäär (intress, millelt on tulumaks maha arvestatud) 6,0%. Võttes väljamakse perioodi lõpus on kogutud lõppsumma koos intressidega 5900 eurot (kogutud intressi seega 900 eurot). Hoiuse eelised: Intressi väljamaksmine endale sobilikul perioodil; Intressimäär kuni 9%;
Eestlastel on hirm tuleviku ees, kuna Eesti riik on väike ja habras. Igale tõusule järgneb langus, on kummaline uskuda, et kriis tooks kaasa demokraatiavastasuse ja muudel viisidel väljapääsu otsimise. Nagu artiklis öeldud, oleks see nagu hirmuklahvile vajutus, kuna inimesed pole endas selgusel ega tea, mis on õige ja mis mitte. Demokraatia tuleb üles ehitada. Kõik põhimõtted, mis peale iseseisvuse taastamist enesestmõistetavana tundusid, ei ole enam nii enesestmõistetavad. Näiteks isikuväärtused ja demokraatia. Järgides igapäevaselt demokraatia põhimõtteid suudaksid leida eestlased demokraatliku kindluse. Poliitika on jätnud mulje, et keegi teine teeb midagi ja kodanikud ei saa seeläbi väita, et ühiskond oleks tema ja et tema toimetaks seal. Inimesed on oma loomult väga uuenduslikud ja kõigele väga vastuvõtlikud. Öeldes, et demokraatia siin kohal enam ei aita, oleks väga suur osa rahvast, kes oleksid valmis
röövijad ei teadnud, keda nad röövivad ja olid kindalsti pettunud kui said teada, et röövitud olid hoopis väiksest Eestist. Mõned päevad hiljem vahistas Liibanoni julgeolek 3 kahtlusalust, hiljem veel 3 kaasa aidanud iskut. 20.aprill laeti interneti(www.youtube.com) video 7 röövitust, kus jalgratturid palusid abi nende päästmiseks ja see oli ka esimene elumärk eestlastest. Selle video vaatamine oli jube nad olid kõik väga muserdunud ja tundusid et lootust kaotamas. Samas video üles panek kinnitas nende elus olemist ja seega oli see väga hea. Kui sellest oli möödas umbes 5 päeva süüdistati ametlikult 16 inimest. Lõpp sai sellele loole 14.juuli hommikul 2011, kus pantvangid vabastati ning viidi Prantsusmaa saatkonda. Eestisse jõudsid nad 15.juuli varahommikul. Hiljem intervjuudes on jalgratturid rääkinud, et nende röövijad olid vahepeal väga sõbralikud, kuid nende tujud olid väga muutlikud.
ainus palju tähtsamaks kui ülejäänud. Kas saab valida ka mitu võimalust, ilma et mõni uks sulguks? Iga valik sulgeb mõne ukse. Teadagi, iga valik on raske ja aeg ajalt tuleb otsustada, mida võtta ning mida jätta. Kahte head ei saa, tuleb leida ning teha kompromisse ja püüda otsustada. Soovitavalt valida hästi, et hiljem ei peaks tehtud või tegemata jäetud otsuseid kahetsema. Muidugi võib juhtuda, et valitud otsused polegi nii head kui algul tundusid. Seejärel tuleb leida uusi võimalusi, et saaks uuesti valida. Sageli ei anta uut võimalust ja siis tuleb leppida tehtud otsusega. Selle paremaks muutmiseks võiks kaaluda neid fakte, mis muutsid tehtud otsuse teistest paremaks ning rõhutada valiku häid külgi. Järelikult tuleb iga väiksematki võimalust võtta kui kõige tähtsamat. Otsustada tuleb põhjalikult kaaludes ja mitte uisapäisa. Peab varuma aega, sest langetatud otsused võivad muuta kogu elu
Rokokoo Tekkis Prantsusmaa õukonnas 18. Saj 20-ndatel aastatel ja kestis 50 aastat ning levis mõningal määral ka teistesse riikidesse. Oli eelkõige sisearhitektuuris, kus loobuti välisarhitektuuri elementide (sambad) kasutamisest kuna need tundusid raskepärased.Seinad kaeti peeglite ja pannoodega, mida ümbritsesid taimemotiividest raamid ja tihti olid need värvitud kuldseks. Kasutusele tulid orvand- sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. SKULPTUUR Skulptuurid on pehmed ümara vormiga ja mõõtutelt väikesed. Valmistamiseks kasutati portselani. Kujud olid värvilised. Kujutati skulptuuris putosi (paljas paks poiss) ja amoreti (tiibadega puto). Kujutati ka lambureid (lamburiteks rõivastatud aadlikud)
tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutatud palju võõrsõnu. Väga hästi oli lahendatud vaatused ja näitlejate liikumine. Olukorrad, kus kasutati vägivalda, olid hästi mängitud ja tundusid realistlikud. Sisu sarnases palju päriselule, kuna tihti arvatakse, et töötades paremal ametikohal, võidakse seetõttu teistega üleolevamalt suhelda. Samuti arvatakse, et haritud inimesed on teistest tähtsamad või paremad. Ühiskonda puudutav probleem oli selgelt välja toodud. Mina arvan, et see lavastus on ehe näide sellest, kuidas püütakse erinevate vahendite abil enda mõjuvõimu suurendada. Antud tüki puhul kasutati ära ametikohta. See lavastus oleks väga
vaheldumist. Kirjandusteosed julgustasid ohtralt muud liiki kunstiteoseid, näiteks muusikat, maale, lavastusi, filme jm. 4. Kuidas mõjutas modernistlik ajastu kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega? Modernistlik ajastu mõjutas kirjanduse suhteid teiste kunstiliikidega sedaviisi, et üha tähtsamaks muutus teksti seotus pildi ning heliga, aga audiovisuaalse kunstiga kujunesid vastuolud, nimelt loomevõimalused kütkestasid kirjanikke ja tundusid kohati ähvardavana. Kirjandus pidi 20.sajandil end teiste kunstide seas rohkem välja näitama. Leiutati raadio, millest sai infokanal Lisaks muusikale vahendas ka raadio sõnakunsti.
heasüdamliku, naeruse loomu ja olemisega tahavad ka teised temaga suhelda. Selleks, et omada palju sõpru on vaja naeratada, sest naeratuses peegeldub headus, sõbralikkus teise inimeseni. Inimene ,kes kunagi ei naerata, ei oma sõpru, kuna teistele tundub, et neid ei aktsepteerita või siis lihtsalt ei taheta suhelda. Naeratus on inimlik nähtus ja tänu naerule, naeratusele, võib elus väga palju võita. Sageli avab üks väike naeratus ja lahke sõna uskumatult palju üksi, mis enne tundusid kinnistena. Naer on nakkav, naerata üks, naeratab kohe ka teine. Timmi lapsepõlve parimad päevad olid pühapäevad, kui ta sai ainult koos isaga, ilma võõrasema ja Ervinita, käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas. Kuid isa suri juba siis, kui Timm oli alles väike ja ta jäi elama koos võõrasema ja kasuvenna Erviniga. Nemad aga ei sallinud Timmi ning olid ainult kasu peale väljas ning igal võimalusel süüdistasid Timmi
Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja kättemaksust. Etenduses osalesid tuntud näitlejad nagu Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Hendrik Toompere Jr Jr, Taavi Teplenkov, Marta Laan, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Tõnu Kark.. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli. Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav. Etendusele andis positiivse efekti suur ekraan, mille pealt näidati lavakujundust erinevaid ruume ja maju. Mulle tundus, et lavakujundus oli saanud hea lahenduse ning andis etendusel positiivse efekti. Etendus on Draamateatri mängukavas olnud peaaegu aasta, kuid publiku huvi on siiani suur.
” Istudes diivanile , kohtusid Aarne ja Ida pilgud, mille järel –nii imelik, kui see ka poleks- kadus hellus tädi silmist ja elu läks samaviisi edasi nagu ta oli läinud enne seda vestlust. Minu arvamus: ajastu on väga mõnus, eriti meeldisid need rahulikud ja vaiksed hetked Ida juures. Aarne on minuga umbes samas vanuses ja seega on väga palju asju, milles ma nö “I can relate”. Aarne oli muidugi väga napisõnaline ja omaette hoidev poiss ning tema vestlused tüdrukutega tundusid väga naljakad. Mati Unt armastab -nagu seda teeb ka Alexandre Dumas- palju kirjeldada ja kasutada ilmestavaid lisandeid/sõnu. Kommunism ei ole kohe üldse minu teema ja kui juba sellest juttu tuli, siis lasin lihtsalt silmadega üle ja liikusin edasi. Raamatu põhjal võib märgata Aarne mõtlemisviisi muutumist ja seda, kuidas ta hakkab väärtustama teisi asju.
Vaatasime eesti keele tunnis filmi ,,Kuulsuse narrid" , mis on valminud 1982.aastal. Film on tehtud Eduard Bornhöhe raamatu ,,Kuulsuse narrid" ainetel. Film räägib Jaan Tatikast, kes oli leiutaja ja Salomon Vesipruulist, kes oli kirjanik. Filmis oli küllaltki vähe tegevust, kuid igat tegevust oli näidatud hästi kaua. Mulle tundus see film igavana. Teos oli humoorikas ja seal tehti palju nalja, kuid mina kui uue aja inimene ei saanud neist naljadest aru. Naljad tundusid vanaaegsed ja minu arvates küllaltki totakad. Ma arvan, et vanema põlvkonna inimestele meeldib see film praeguseni ja pakub palju nalja.Filmis oli kasutatud kaameral peegeldamise effekti, mis poolitas pildi ja peegeldas seda teisele poole. Aastaid tagasi võis see olla uus ja huvitav, kuid tänapäeva tehnikaarengu juures on tundub see küllaltki nõme, sest selliseid asju enam ei tehta. Paljudes kohtades ei
b) Artiklite koguarv - Web of Science: 71 Scopus: 116 c) Viidete koguarv - Web of Science: Scopus: 2283 d) h-indeks: 39 e) Dragutan, V., Dragutan, I., Delaude, L., Demonceau, A. (2007). NHC-Ru complexes- Friendly catalytic tools for manifold chemical transformations. Coordination Chemistry Reviews. 251, 5-6: 765-794. [Online] www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0010854506002621 e) Scopuses oli tulemusi vähem, kuid need tundusid palju täpsemad. 5. Kristallograafia alased ajakirjad andmebaasis „Journal Citation Reports“. a) Valisin, et ma otsin ajakirju teemakategooria järgi ning järgmisel lehel valisin nimekirjast chrystallography ja view journal data. b) 26 c) IUCrJ – 5,316 Acta Crystallographica Section F-Structural Biology Communications – 0,647 d) Sorted by: Impact Factor. Sort again.
külastajatele kolmekäigulist õhtusööki võimaldasid. Etendus ise kujutas endast Transilvaania vampiiride varieteeteatrit, kus vaatajad lisaks meelidvale muusikalisele ja tantsulisele etteastele said nautida ka peeneid roogasid. Menüüse kuulus näiteks pardiliha maasika-litsi salsaga ja teised väga peened hõrgutised. ,,Õhtusöök vampiiridega" tegelased olid enamasti inim-nukud ehk siis tegelase jalad ja alakeha moodustas inimene, ülemine pool oli aga nukk. Seetõttu tundusid tegeased reaalsed ja inimsuuruses. Osalesid ka inimtegelased, kes kogemata olid sattunud valel ajal valesse kohta. Varieteele kohaselt oli põhiline tegevus laval laulmine tantsuliste liigutuste saatel. Väga üllatav oli, et vokaalne osa esitati koha peal ja näitlejad kõik ise laulsid. Kohati tekkis küsimus, kuidas on võimalik samal ajal laulda, tantsida ja nukku juhtida? Näitlejad olid väga professionaalsed ja suutsid seda kõike
Iiah seevastu on sünge ja kurb. Alati püüab tähelepanu oma nukrate lugudega, et keegi temast ei hooli. Kord kaotas ta oma saba ära, aga Puhh leidis selle Öökulli maja kellanöörina. Ruu on Kängu väike poeg. Kängu on aga känguru, kes on väga hoolitsev ema. Ta võttis oma hoole alla Tiigri, kes tuli ka metsa ja Tiigrile maitses ainult kalamaksaõli. Raamatu lemmikpeatükkideks on vist kõik. Need kõik olid naljakad ja vägagi erinevad. Kõik loomad tundusid suhteliselt totud - nad väänasid raskeid sõnu lühemaks, nii näiteks kui mindi ekspeditsioonile põhjapoolust avastama, nimetasid loomad seda ekspitsiks. Muidugi ei tohi unustada Jänese sõpru ja sugulasi, kes kõikjale kaasa läksid ja kelle seast väiksemad putukad alati kadunud olid. Näiteks oli kord Jänese sugulane Pisike kadunud, kuid ta leiti ikkagi lõpuks Elevantsile mõeldud lõksust. Elevants oli aga üks loom, kellele Puhh ja Notsu lõksu tegid, kuhu aga Puhh ise sisse kukkus
Üksik ja teistest eraldunud Ants töötas Põhja-Inglismaal tekstiilivabrikus. Kohanemisraskuseid valmistasid talle peale kodukommetest kinnihoidmise veel kaastöölised, kes pidasid Antsu tema eraklikkuse ja sõnavaesuse pärast veidraks ja segaseks. Ta oli liiga kommeterohke ja viisakas ning seda ei mõistetud tema ümber. Antsule pakkus vastupidiselt ebamugavust tema kaastööliste range ja patriootlik hoiak. Ants ei suutnud kohaneda ja tundis, et ta ei kuulu Inglismaale. Talle tundusid inglise linnad ühesugused, värvivaesed ja inimesed nendes olid vaid liikuvad kujud, nagu sipelgad. Antsu võõrustunne Inglismaa ees ei tähenda, et ta tunneb end mugavamalt eestlaste keskel. Kuigi Eesti kultuuri on tema lähedaste ümber hoitud au sees ja peetud kinni kommetest, on see hakanud silmnähtavalt lõhenema. Peretütar on salajases suhtes välismaalasega, kuigi oli lubatud vaid eestlasega ning kõige noorem liige peres on kohanenud inglise kommetega ja kultuuriga
John Green, 41-aastane Lisaks romaanikirjanikule on Green tuntud YouTube'i ettevõtmiste poolest „Paberlinnad“ „Süü on tähtedel“ „Alaskat otsides“ Peategelane Aza Aza on 16. aastane tüdruk, kes käib keskkoolis Päris tavapärane tema elu siiski pole, sest ta maadleb sundmõtetega Ta on tihti süüvinud omaenese mõtetesse ning pole harjunud palju rääkima Tüdruku parim sõbranna on Daisy Aza sundmõtted olid väsitavad ja korduvad, kuid need tundusid ainsa tõelise detailina kogu romaanis Obsessiiv-kompulsiivne häire Aza jaoks on haiglas viibimine raske tema sundmõtetest bakterite pärast Tüdruk teeb rumaluse ja nüüd kontrollib ema kogu aeg tema rohuvõtmist Üle kõige kardab neiu C. diffi nakkust Azal on komme oma sõrme küünega vigastada ning haava pidevalt puhastada Põgenemisjuhtum Daisy tuli lagedale plaaniga miljardärist mees koos Azaga üles otsida, sest Aza oli kunagi sõber tolle poja Davisega
Ta nõudis printsilt klaaskuplit tuule eest kaitseks ja vett, et hommikust süüa. Roos oli uhke, et tal oli neli okast, tema arust oleksid võinud nüüd need tiigrid tulla, keda küll sellel planeedil polnud. 9.osa Prints oli otsustanud lahkuda. Ta tahtis teisi planeete näha. Hommikul puhastas ta korralikult kaks oma töötavat tulemäge, ning ka selle tulemäe, mis ei pursanud, sest kunagi ei või teada. Ta kiktkus välja ka viimased ahvileivapuude tõusmed, tema jaoks tundusid kõik need igapäevased tööd nüüd nii armsatena. Roos ei tahtnud enam kuplit tuule eest kaitseks ja oli nõus üksi jääma, ta saatis kiiresti printsi ära. Prints lahkus koos lindudega. Kui ta oli läinud, hakkas roos nutma. 10. osa Kuninga planeedil. Kuningas pidas teda alamaks. Terve planeet oli mantlit täis. Kuningas alguses keelas haigutada ja siis käskis haigutada. Kuningas käskis koguaeg . Prints tahtis päikeseloojangut näha. Kuningas tegi printsi kohtuministriks
,,Enesehalastuse vang" oli samuti üks väga sünge akrüülmaal, millel oli kujutatud meest, kes nagu paluks abi. Tekitas kõheda tunde, kuna ükskõik millisest vaatenurgast teda vaadata, vaatas ta sulle alati otse silmadesse (sama efekt, mis L. da Vinci maalil ,,Mona Lisa"). Kõige paremini jäi meelde akrüülmaal ,,Kaua võib", mis on valminud käesoleval aastal. Maal oli tehtud ühtlaste punaste värvidega, välja arvatud mees ja tema auto, mis olid värvitud hallikate toonidega ja tundusid mornid ja sünged. Maalist jäi tunne, et mees, kes istus autos, on tervest maailmast ära lõigatud. Tal ei ole minevikku- on vaid tema ise. Arvan, et tegu oli huvitava ja väga mitmekülgse näitusega. Eriti meeldisid mulle Maria Koppel Ljutjuki maalid, kuna need panid tõepoolest mõtlema selle üle, kui üksildane võib üks inimhing olla.
Natuke hakkas see isegi närvidele käima, kuidas vaesekesed muudkui vaimuhaiglas lõpetasid. Margarita kaunis naine, kes oleks minu meelest ilma Wolandi ilmumiseta elanud elupäevade lõpuni väga õnnetult või veel hullem teinud endale liiga vara otsa peale. Woland aga andis talle tagasi Meistri, lõi nende elu jälle endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Valguse ja varju vahel ei ole määratletavat piiri. Samuti pole maailmas üdini
Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Mäletan algklassidest, et hea õpetaja oli see, kes naeratas ja vastama kutsus. Klassis oli 34 last ja mõne aja möödudes ootus ja tõekspidamine muutusid hea õpetaja oli hoopis see, kes vastamakutsumisega ei ehmatanud. Või see, kes ei esitanud raskeid küsimusi. Siis tuli aeg, kus väärtustasin õpetajat, kes ei jooksnud lapsevanemale või direle kituma. Mõnda aega tundusid kõik õpetajad nõmedad. Seejärel tuli aeg, kus tundsin hea õpetaja ära selle järgi, et ta nägi ja kiitis mind ning tunnustas minu pingutusi. Siis hakkasin kõrgelt hindama õpetaja oskust oma aine huvitavaks ja lihtsalt mõistetavaks muuta. Ja siis tuli aeg, kus hakkasin õpetajas inimest otsima. Mäletan, kui raske oli leida õpetajaid, kelle sõnad ja teod kattuksid. Ja siis avastasin midagi ootamatut üks selline ''oma sõna peremees'' oli loomult karm ja väga nõudlik
04. ja järgmine toimub Pärnu Kontserdimajas 04.05. Pileteid oli pileteid oli 10 Eurost alates kuni 18 euroni. Kuna aga mina ostsin pileti mitte eelmüügist siis minu pileti maksumuseks oli 12 eurot. Mulle endale meeldis muusikalise poole pealt kõige rohkem Rosanna Lintsi laudud laulud ja ka tema lavaline olemine, kuigi kahtlemata ei olnud tema just kõige kogenum laulja kes esines. Huvitav oli ka eurolauljat Dave Bentonit kuulata, sest tema hääldused tundusid kõige julgemad, ent samas on tal küllaltki madal tämber. See, et tema hääldused olid kõige julgemad oli arvatavasti tingitud sellest, et tema sünnipärane keel on inglise keel ja laulud just selles keeles olidki. Whitney Houstoni nime ja laule olin ma varem kuulnud küll, kuid nägu ja muusikat omavahel kokku küll ei viinud. Whitney Houston hukkus selle aasta veebruaris kõigest 48- aastasena. Kelle lavaline töö ja laulmine mulle eriti ei istunud
Pooletunnises ,,Monoloogis" istub kunstnik toolile, vaatab mõnda aega kaamerasse ning lausub: "Ma ei teagi, mida öelda. Niikuinii ei oleks öeldu piisav." Seejärel lahkub kaadrist, jättes ülejäänud filmi ajaks vaatajale nautida vaid toolikorja. Filmid olid minu arvates üpris nutikad ja suurte ootustega vaatajat kavalalt õrritavad. Suureformaadilised maalid olid pandud üles avarasse ruumi, et hakkaksid vaatajale mõjuma. Neid töid arvustada on mul aga raske, kuna tundusid taotlevat dekoratiivsust ja olid üpriski abstraktsed. Näiteks vaadates ,,Vaikelu rohelise taldrikuga", millel on mainitud eseme ümber komponeeritud ebamäärane amööbi meenutav ollus ja mis on veel seisma pandud rattale, tundus töö mulle pigem väikelapse joonistuse kui inimese hingeelu probleeme lahkava teosena. Näituse keskpunkt, ,,Kena kangelane" oli minu jaoks aga mõjuv. Tohutu suure kompositsiooniga on kujutatud suurt tuleleeki hoidvat meest ning Olet ennast kangelast
või mõni pill teistest üle. Esinejad laulsid selgelt ja piisava hääletugevusega ning kõik sõnad jõudsid ilusti publikuni. Laulude vahepeal vürtsitas Matvere publikut mõne hea ja naljaka looga, mis terve saali naerma ja muhelema pani. Kostüümid olid lavalolijatel erilised, aga seejuures viisakad. Meestel tavalisest kirevamad ülikonnad ja naisel pikk must kleit. Mina jäin konstertiga väga rahule ning see tekitas hea jõulutunde. Ka teised saalis viibijaid tundusid olevat rahul kuna plaksutati kõvasti ja sooviti lisalugusid. Ainukeseks miinuseks oli, et vaheaeg oli liialt pikk - 30 mintuit. Täiesti oleks piisanud veerand tunnisest pausist, aga kontserti hea meeleolu tõttu see minu tuju ei morjendanud. Mina soovitan kõigile minna vaatama ja kuulama seda jõulukontserti, sest see tekitab hea meeleolu ja jõulutunde, lisaks kuuleb häid laule suurepärastelt kodumaistelt lauljatelt.
MÕTTELINE EESTI Minu jaoks oli raamat väga raske, kuna ei ole kunagi süvenenud sellistesse teemadesse. Algust oli veel eriti raske aru saada, aga mida edasi sai loetud seda rohkem jõudis pärale, vist sellepärast et teemad tulid sellised millest olen natukenegi kuulnud näiteks Läti Hendrikust ja Massimõrvadest mis tundusid huvitavad ja põnev oli isegi lugeda. Aga okei, nüüd natukene raamatu kokkuvõttest. Kuna minu tass on selle kohapealt tühi ja õppida ehk omada oleks veel palju siis räägin väga üldiselt nii nagu minu aru sain. Mina sain raamatust nii aru et autor tahab öelda et reaalset Eestit meil nagu polekski, on ainult mõtteline. Kui mõelda oma ajaloo mõttekuses, vaielda rahvuse üle ja kurta riigipöörajaid, siis vähemasti on on meil mille üle mõelda ja me mõtleme nende asjade üle
saagi neid sada protsenti tõepäraselt jäljendada. See tuleb hästi välja Vladimir Lenski puhul, kes on filmis õrnema hingeeluga ja emotsionaalsem. Enesekindlus ja julgus ei olnud minu arvates Vladimirile omased iseloomujooned. Filmis näidati duelli eelset Lenskit hädise ja kartlikuna, vastasseisu läks ta ainult au pärast. Kinotükis oli tehtud raamatuga võrreldes mõningaid muudatusi, mis kohati tundusid võõrana, kuid siiski jäi kogu süzee terviklikuks. Filmi puhul häiris mind Tatjana nimepäeva peol toimunu kujutamine. Raamatut lugemata oleksin ma arvanud, et Jevgeni tahab Olgaga tantsides Tatjanale näidata, et ta ei vasta neiu armastusele ning nende vahel ei saa kunagi midagi olema, kuid raamatus tahtis Onegin häirida hoopis Vladimirit. Lisaks langeb linateoses rohkem valgust ka Tatjana ja Olga emale, kes on filmis sündmustikuga suuremal määral seotud
Näitus oli huvitav, oli väga palju erinevaid töid. Kõige rohkem oli erinevaid loodus- ja lillepilte. Samuti pilte Kuresaare linnast, loomadest ja ka leidus kaasaegset kuntsi, mida ma hästi ei mõista. Näiteks Maria Evestuse pildid olid segatehnikas tahvelmaalid, milles on kasutatud kollaazi, trükki, akrüülmaali ning mitmed kihid efekt- ning kaitselakke. Tema maalid olid tänapäevased, aga samas tundusid mulle ka veidi veidrad ja müstilised, natuke ka nagu muinasjutulised. Mitmeid tema töid pikemalt uurides ei mõistnud ma, mida kunstnik selle tööga öelda tahab. Minu lemmikuks maaliks oli Anne Olopi õlimaal ,,Meenutamaks kesklinna lilleklumpi". See oli selline värviline ja elutruu, kus on kujutatud Kuressaare punkareid. Selline maal võiks isegi minu seinal rippuda. Kodus uurisin ka veidi selle pildi tausta ja selgus, et kunstnikule on
Funktsionalism ja konstruktivism Peale I maailmasõda, mida peeti viimaseks suuremaks, hakkasid arhitekdid looma täiesti uut elukeskkonda. Varasemad dekoratiivid tundusid ebavajalikud vaeses eouroopas. Väljakutseks sai massidele suunatud arhitektuur. Selleks kujunes funktsinalism. Funksionalisma on 1920. aastail arhiktektuuris, tööstuses –ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajasid Šveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse rajatud kunstikool Bauhaus. Kooli oluliseks põhimõtteks
annaabi.ee 
