• Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõtmised • Tundmatutes vetes- raske orienteeruda, arvestada tuli ootamatute karidega, hoovuste, valitseva tuule ja ilmastikuoludega • Füüsiliselt raske ja kurnav • Haigused nt skorbuut-surmahaigus (vitamiinipuudusest) • Söögi- ja jooginappus Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Bartolom eu_Dias • http://www.slideshare.net/assur3/m aadeavastused-2444030 • Keskaeg II osa (ptk 49) • http://www.slideshare.net/uhisgum/ suured-maadeavastused
Peamised tegevusalad olid loomade kasvatus või kala püüdmine. Viikingid pidasid ka orje kes aitasid perenaist kodutöödel. Laevad ehitati tammepuust ja laeva tekk oli männilaudadest. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole.Aerud olid kuus meetrit pikad , seega aerutajad pidid olemapika jõuga.Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukoha loodusmärkide järgi. Ruuni tähestik Kasutatud kirjandus- Viikingite raamat- http://et.wikipedia.org/wiki/Viikingid- http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=11&ved=0CGYQFjAK&url=http %3A%2F%2Fwww.paidegymn.ee%2Fviikingid %2FVIIKINGID_lingitav_tekst.doc&ei=WjR0Uc6EHIPR0QXFnYCACQ&usg =AFQjCNGh6c_lh4pkVVV74JAn5vli5j_Ttg&bvm=bv.45512109,d.d2k- http://www.miksike
väljas pool Pariisi( Pariisis kalvinismi kuulutada ega levitada ei tohtinud), Lõuna- Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ja õigusi. SUURED MAADEAVASTUSED: 1. Eeldused: 1) Laevade täiustumine. Portugali kalameeste paatide täiustumine, kujunemine karavellideks. 2) Astrolaabi ja kompassi kasutamine asukoha määramiseks. 3) Hispaani ja Portugali meremeeste meresõidu oskused, kogemused. 2.Põhjused: 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli. 2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi. 3) Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid. Henrique Meresõitja- Bojadori neem, Aafrika idarannikult alla poole minnes. 15.saj. Bartolomeu Diaz- Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse neem. 15.saj. Christoph Kolumbus- Üritas Indiasse jõuda, sõites läände. Peatus Kanaari saartel. 12 okt. Guanahani saar Bahama saarestikus. Põhja- Ameerika, mida algselt kutsuti Lääne-Indiaks. 15.saj. (1492)
kreeklast. Seejärel saatis ta vihasena veel 20 000 aga need mehed põgenesid. Xerexes saatis pidevalt uusi mehi kuid neil polnud edu.Lõpuks lõppes lahing kreeklaste väejuhi Leonidase pea maha võtmisega ja Pärsia võiduga. Salamise lahing 480 ekr. Pärsia merejõud olid ülekaalus 1200 laevaga kreeklaste 400 vastu. Kuid looduslikud olud olid kreeklastele kasuks Ja kreeklaste väikesed trireemid olid eelisseisus sügavates tundmatutes ja kitsastes lahesoppides. Pärslased ei osanud ka erinevalt kreeklastest ujuda ja lahing lõppes Kreeka võiduga. Plataia lahing 480 ekr. Pärslased rikkusid kreeklaste veevarustuse ning kreeklased pidid omale uue laagri leidma. Päärslased jälitasid neid ja lõpuks ründasid mägedes. Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad ja pronksist kilp tagasid neile võidu. Pärast Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt kreekast ning ei naasnud enam. Ateena mereliit
nagu Pariis, London, Rooma, Amsterdam, Antverpen ja Napoli üle 100 000 inimese. 5.Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed. Eeldused (soodustavad tegurid): 1) Euroopas tunti kompassi 2) Euroopas oli valmis saanud uus laev karavell, millega oli võimalik kaugemale reisida 3) Euroopas oli meresõidu kogemustega ja sõitmishimulisi mehi Põhjused (miks?): 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli 2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi 3) Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid Positiivsed tulemused -Avardas inimeste silmaringi, muutus majanduskorraldus, eurooplased õppisid tundma uusi taimi ja loomi. Ameerikast toodi mitmeid kultuure (kartul,tomat,mais,tubakas) Negatiivne tulemus -Uue haiguse kaasatoomine, süüfilis Eurooplased said uusi kultuure, väärismetalle, rikkusi. Orjapidamise algus.
Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. Aerud olid kuus meetrit pikad, seega aerutajad pidid olema tugevad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda. Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud. Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. Meeskonda kuulus 30-40 meest. Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukohta loodusmärkide järgi. Nendeks võisid olla tähed, päike, hoovused, vee värvus, merelinnud, jää või udu. http://www.osterholm.info/vikings/ http://cd7.e2bn.net/e2bn/leas/c99/schools/cd7/website/Vikings.htm 4. Kuhu viikingite retked viisid? Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele.
2 Ülevaade Seljaaju kahjustuse (Laceratio medullae spinalis (ld.k), Spinal cord injury (ingl.k)) tagajärjel häirub liigutuste sooritamine ning tundlikkus kahjustusest allpool. Seljaaju kahjustust põhjustab kas otsene trauma (kuulivigastus, autoõnnetus) või teatud haigus (lastehalvatus, seljaaju song). Sageli on seljaaju traumade põhjuseks tundmatutes veekogudes sooritatud vettehüpped. Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a. Seljaaju ehitus Seljaaju paikneb selgroo kanalis, mille moodustavad selgroo lülid. Seljaaju on Kesknärvisüsteemi vanim ja madalam osa. Nende lülide vahelt väljub 33 paari seljaajust lähtuvat närvijuurt, mis viivad infot lihaste ja siseelunditeni. Selgroolülid kaitsevad
Mida uut võrreldes keskajaga? Keskajal polnud klaasaknaid II SUURED MAADEAVASTUSED Eeldused (soodustavad tegurid): 1) Euroopas tunti kompassi 2) Euroopas oli valmis saanud uus laev karavell, millega oli võimalik kaugemale reisida 3) Euroopas oli meresõidu kogemustega ja sõitmishimulisi mehi Põhjused (miks?): 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli 2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi 3) Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid Käik: Millal? Kes?/Riik Kuhu?Mida? 15. saj Henrique Meresõitja Bojadori neem, Aafrika idarannikult alla poole minnes 15. saj Bartolomeu Diaz Aafrika lõunatippu, Hea Lootuse
Mõõtmistulemused on võimalik esitada kas kaardil värvidega, vormistatuna tabelina või profiilina. Lisaks jääteel tehtavatele jää paksuse mõõtmistele on võimalik teha maaradariga ka nn jää paksuse eelluuret, kus näiteks laiem koridor mõõdistatakse radariga uuritava koridori servade vahel mööda sik-sakilist profiilijoont. Selliselt mõõtes eristuvad uuritavas koridoris suurema ja õhema jää paksusega piirkonnad. Tundmatutes jääoludes tehtava eelluure tegemiseks saab turvalisuse tagamiseks radari paigutada lumesaani taha või ATV-le. [5] 3.4.4. Tehnovõrkude, maetud konstruktsioonide ja tühimike ostimine Maa-aluste objektide otsimiseks ja lokaliseerimiseks tehakse radarimõõtmised paralleelselt või ristuvalt paiknevatest mõõtmisradadest moodustuva uuringuvõrguga. Selliselt mõõtes on võimalik kontuurida otsitav objekt ja andmete töötlemisel saab objekti orienteeruvad piirjooned kanda plaanile. [5]
finantside leidmine, prototüübi loomine jne. Võimalustekeskne loogika aga ei alga konkreetse eesmärgi seadmisega, vaid olemasolevate vahendite analüüsiga ja võimaldab tulemustel tekkida tänu inimese rikkalikule kujutlusvõimele, tema püüdlustele ja tänu inimestele, kellega mõtleja kokku puutub. Samal ajal kui eesmärgikesksed mõtlejad on nagu kindralid, kelle eesmärk on vallutada kindlaid maid, siis võimalustekesksed mõtlejad on nagu maadeavastajad, kes seilavad tundmatutes vetes. Kolm tööriista Parimad ettevõtjad suudavad mõlema mõtlemisviisi järgi tegutseda, aga eelistavad võimalustekeskset loogikat ettevõtte loomise juures Võimalustekeskne meetod nõuab kujutlusvõime olemasolu, spontaansust, julgust võtta riske ja müügikunsti valdamist. Sarasvathy kirjeldab protsessi järgmiselt: kõikidel ettevõtjatel on kolm vahendit või tööriista: 1) kes nad on – inimese omadused, eelistused, võimed;
Võimalustekeskne loogika aga ei alga konkreetse eesmärgi seadmisega, vaid olemasolevate vahendite analüüsiga ja võimaldab tulemustel tekkida tänu inimeste rikkalikule kujutlusvõimele, tema püüdlustele ja tänu inimestele, kellega mõtleja kokku puutub. Samal ajal kui eesmärgikesksed mõtlejad on nagu kindralid, kelle eesmärk on vallutada kindlaid maid, siis võimalustekesksed mõtlejad on nagu maadeavastajad, kes seilavad tundmatutes vetes. Kolm tööriista: Parimad ettevõtjad suudavad mõlema mõtlemisviisi järgi tegutseda, aga eelistavad võimalustekeskset loogikat ettevõtte loomise juures. Võimalustekeskne meetod nõuab kujutlusvõime olemasolu, spontaansust, julgust võtta riske ja müügikunsti valdamist. Sarasvathy kirjeldab protsessi järgmiselt: kõikidel ettevõtjatel on kolm vahendit või tööriista: 1) kes nad on inimese omadused, eelistused, võimed;
15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm kuulub inimeste olemuse juurde. Inimene ei pruugi oma hirme teadvustada. Läbi ajaloo hirmud tänapäevastuvad. Vahend neist üle saada: Psühhoteraapia. Üldised, globaalseid hirme . Isiklikud hirmud- pärilikkus, kasvatus. Igal hirmul oma arengulugu. Kui inimene saab hakkama, siis tähendab see sammu tema arengus. Inimene saab küpsemaks kui saab oma hirmuga hakkama. Kui hoidub kõrvale siis tõkestab inimese arengut. Hirmud tulevad sageli tundmatutes olukordades. Areng esitab väljakutse. Kõikide erinevate hirmude hulgas on hirmu põhivormid, millest kõik teised tulevad. 4 põhivormi: 1. Sõltuvuse eest Hirm loobuda omaenda minast ja saada kellestki sõltuvaks. 2. Mahajäätuse ees: Turvatunde puudumine, hirm liigselt erineda teistest. 3. Muudatuste ees Muudatusi tajutakse kui kaduvust ja kindlusetust. 4. Paratamatuse ees Kui midagi on lõplik, vabaduse puudumine, sund. 4 alget on kõigis inimestes olemas, ei pruugi olla tasakaalus
15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm kuulub inimeste olemuse juurde. Inimene ei pruugi oma hirme teadvustada. Läbi ajaloo hirmud tänapäevastuvad. Vahend neist üle saada: Psühhoteraapia. Üldised, globaalseid hirme . Isiklikud hirmud- pärilikkus, kasvatus. Igal hirmul oma arengulugu. Kui inimene saab hakkama, siis tähendab see sammu tema arengus. Inimene saab küpsemaks kui saab oma hirmuga hakkama. Kui hoidub kõrvale siis tõkestab inimese arengut. Hirmud tulevad sageli tundmatutes olukordades. Areng esitab väljakutse. Kõikide erinevate hirmude hulgas on hirmu põhivormid, millest kõik teised tulevad. 4 põhivormi: 1. Sõltuvuse eest Hirm loobuda omaenda minast ja saada kellestki sõltuvaks. 2. Mahajäätuse ees: Turvatunde puudumine, hirm liigselt erineda teistest. 3. Muudatuste ees Muudatusi tajutakse kui kaduvust ja kindlusetust. 4. Paratamatuse ees Kui midagi on lõplik, vabaduse puudumine, sund. 4 alget on kõigis inimestes olemas, ei pruugi olla tasakaalus
Kasutusel eelkõige lähiorienteerumisel (oma kodupaiga, pesa, joogiallika, toitumisala, varjepaiga jne. ülesleidmisel). 19. Üldine seaduspärasus orienteerumismehhanismide kasutamisel. Lihtsama närvisüsteemiga ja madalama sensoorse tundlikkusega loomad kasutavad sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsaimaid orienteerumismehhanisme (kinees, taksis) Arenenuma närvisüsteemiga loomad - kaugorienteerumisel tundmatutes piirkondades (kaugränded jt.) kasutavad valdavalt sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsamaid orienteerumismehhanisme SENSOORSED SÜSTEEMID. 1. Meeleelundite roll käitumises, nende tööprintsiibi lihtsus. Vaatepilt, mida näeme, või helid, mida kuuleme, rekonstrueeritakse meie ajus lihtsate närviimpulsside voo baasil, mida silmades või kõrvades paiknevad retseptorrakud sinna saadavad. 2. Meelte tundlikkuse varieeruvus loomariigis (näiteid).
Näide: mesilasehundi koduotsing (N. Tinbergen) - Pesa ümber laoti käbidest ring hiljem nihutati ring pesa kõrvale. Mesilasehunt otsis oma pesa käbiringi keskelt. Üldine seaduspärasus orienteerumismehhanismide kasutamisel. Lihtsama närvisüsteemiga ja madalama sensoorse tundlikkusega loomad kasutavad sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsaimaid orienteerumismehhanisme (kinees, taksis). Arenenuma närvisüsteemiga loomad: a)kaugorienteerumisel tundmatutes piirkondades (kaugränded jt.) kasutavad valdavalt sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsamaid orienteerumismehhanisme (liikumine ärritaja suhtes nurga all, taksis) b)lähiorienteerumisel tuttavas piirkonnas kasutavad valdavalt orientiire, “maamärke”. 3.SENSOORSED SÜSTEEMID. Meeleelundite roll käitumises, nende lihtsad toimimisprintsiibid. Meeleelundite abil on võimalik saada informatsiooni väliskeskkonnast. Aju loob meile pildi/heli närviimpulsside voo baasil
(John O’Keefe, May-Britt Moser, Edvar I. Moser) Siiski võib kõige selle juures täheldada teatud üldist seaduspärasust: • lihtsama närvisüsteemiga ja madalama sensoorse tundlikkusega loomad kasutavad sünnipäraseid käitumismustreid kombineerituna lihtsaimate orienteerumismehhanismide, nagu kineesi või taksisega • keerulisema närvisüsteemiga ja kõrge sensoorse tundlikkusega loomad o kaugorienteerumisel tundmatutes piirkondades (nt kaugrännetel) kasutavad valdavalt sünnipäraseid käitumismustreid ja lihtsamaid orienteerumismehhanisme (ärritaja suhtes nurga all liikumine, taksis) o lähiorienteerumisel tuttavas piirkonnas kasutavad aga eelnevalt tundma õpitud orientiire ehk “maamärke”. III SENSOORSED SÜSTEEMID Käitumise regulatsiooniks tagasiside printsiibil (või käitumise vallandumiseks)
kaardistamine ja seostamine (7-8 kuud), süsteemide moodustamine (11-13 kuud); arenguaste Kujundid - Lihtkujundid (2 a), Kaardistamine ja seostamine (3,5-4,5a), süsteemide moodustamine (6-7a), arenguaste Abstraktsioonid – Lihtabstraktsioonid (10 -12a), kaardistamine ja seostamine (14-16a), süsteemide moodustamine (18-20a). Isegi kõrge intellektiga inimestel tuleb vaeva näha ja aega kulutada, et omandada abstraktseid mõisteid neile tundmatutes valdkondades. Keele mõju kognitiivsele arengule ning Võgotski teooria mõtlemise ja keele arengust. Uurimused kinnitavad Võgotski seisukohta, et keele roll mõtlemises on suurem kui Piaget’ arvas. Keele kasutamise võime on kaasasündinud. Seetõttu algab lastel keele omandamine ja sellest arusaamine palju varasemas eas, kui seni arvati. Praktiline keel kujuneb pigem kultuurikeskkonna mõjul, kui on ise kultuurilise eripära vormijaks
annaabi.ee 
