Eesti kirjakeele ärkamisaeg sai hoo sisse 19.saj, esimesed ärkamisaja ideoloogid olid kirjamehed ja kultuuriuurijad, ärkamisaeg sai alguse tormi ja tungi filosoofiast, mis väärtustas kõike rahvapärast ja rahva vaimulaadi väljendamist. Kirjakeele arendamiseks võeti eeskujuks soome keel, millega kujunes välja eesti keel emakeelena. Ärkamisajal kritiseeriti kirikuraamatute keelt ja ühe suurima uuendusena võeti kasutusele õ-täht. O.W.Masingut peetakse oma aja parimaks eesti keele tundjaks, M mainis juba oma esimeses keelealases töös, et oleks vaja kasutusele võtta uus täht-õ. Selle vajalikkust tunnustati üsna ruttu ja u 19.saj keskpaigas muutus õ kasutamine üldiseks. M oli üks esimesi, kes ütles, et grammatika tuleb kirjutada rahvakeele põhjal, omas ka suurt mõju lugemisharjumuste kujundamisel.
juuni 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani. Ta sündis Segni krahvi Trasimundi pojana ja paavsti Clemens III lähisugulasena Itaalias Anagnis. Tema isa kuulus Contide suguvõssa, millest pärineb 9 paavsti, sealhulgas Gregorius IX, Aleksander IV ja Innocentius XIII. Ema Claricia kuulus Rooma Scotti aadlisuguvõssa. Ta sai hariduse Roomas, Pariisis Pierre de Corbeil' käe all ja Bolognas Huguccio käe all. Teda peeti intellektuaaliks ja üheks oma aja suurimaks kanoonilise õiguse tundjaks. Pärast paavst Aleksander III surma läks ta Rooma tagasi ning töötas kirikus paavstide Lucius III, Urbanus III, Gregorius VIII ja Clemens III lühikestel ametiaegadel. Aastal 1190 sai ta kardinaldiakoniks. Celestinus III ajal (11911198) Orsinide suguvõsast, kes oli Segni krahvidega vaenujalal, elas ta Anagnis. Celestinus III suri 1198. Tema matusepäeval valiti Lotario de Conti paavstiks. Keisritroon oli
saaremaalaste kõnepruuki tundma. Algselt sisaldas Willmanni raamat 54 valmi ja 35 juttu, millele lisandusid Anton Thor Helle grammatikast võetud mõistatused ja mesilasepidamise ning loomaravitsemise õpetused. Osa Willmanni jutte sai rahva hulgas niivõrd tuntuks, et neid on hiljem rahvajuttudena üles kirjutatud. Suurt populaarsust põhjustas asjaolu, et teos oli huvitav ja rahvalik. Keila praosti Otto Reinhold von Holtzi peeti heaks eesti keele tundjaks ja talle usaldati seaduste eesti keelde tõlkimine. Laiemalt tuntud on O. R. von Holtz aga eelkõige oma 1817. a ilmunud ainsa ilukirjandusliku, enam kui 200-leheküljelise teosega ,,Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse" ja "Süddame Juhhatamisseks". Juttude tegevus toimub Eestis, palad on üldiselt sentimentaalsepietistliku põhitooniga ja sisaldavad nõuandeid tervishoiu ja talupidamise alalt, tutvustavad maailma ja loodust ning ühtlasi õigustavad feodaalkorda. Jutus
• Koorimuusikast • Üle 600 vaimuliku laulu • 4 instrumentaalteost Kreegi loomingu kuulsaim osa on koorilaulud: • „Meil aiaäärne tänavas“ • „Jaaniussike“ • „Kuula valgusest imelist juttu“ • „Meie err“ • „Sirisege, sirisege, sirbikesed“ • „Maga, maga, Matsikene“ 3. KOKKUVÕTE Cyrillus Kreegi osa eesti rahvaviiside kogumisel on olnud suur ja sügav. Teda võib pidada Läänemaa rahvaviiside ületamatuks tundjaks ja suurimaks kogujaks. Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud heliloojad Euroopas pöördusid ära üldkehtivast klassikalis-romantilisest helikeelest. Saar suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Saare looming on sarnane Kreegi omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas
Meliore käe all teoloogiat ning Bolognas Uguccione da Pisa juures kanoonilist õigust (ajaloolase Kenneth Penningtoni arvates võis ta Bolognas õppida midagi muud, näiteks teoloogiat). Teda peeti intellektuaaliks ja Catholic Encyclopedia andmetel üheks oma aja tunnustatumaks kanoonilise õiguse tundjaks. Ta käis õpingute ajal palverännakul Canterburys Thomas Becketi haual ja Lille'is Notre-Dame de la Treille' kirikus. Pärast paavst Aleksander III surma asus ta tööle kuurias, kus ta tegutses paavstide Lucius III, Urbanus III, Gregorius VIII ja Clemens III ametiaegadel. Temast sai Rooma Peetri kiriku kapiitli kanoonik, Gregorius VIII ordineeris ta 1187 alamdiakoniks ja Clemens III määras detsembris 1189 või jaanuaris 1190 Santi Sergio e Bacco kardinaldiakoniks. Coelestinus III
inimest on raske leida. Personalijuht firmas on: -personalipoliitika kujundaja -muutustele ergutaja -informeerija -firma tervikuks siduja -distsipliinihoidja -töösuhete dokumenteerija. Personalitööd teevad kindlast paljud sekretärid, kes ei oma selle alast kõrgharidust ning puuduvad ka kogemused. Väikese organisatsiooni puhul on see ehk mõistetav ja andeks antav, kui suurema töötajate arvuga organisatsiooni puhul tuleb juhtidel vastu võtta otsus, kas arendada ja koolitada selle ala tundjaks tubli sekretär või leida antud ametikohale personalitöötaja. Võib ka öelda, et osa oma ala spetsialiste, omades nii haridust kui kogemusi, ei sobi personalitöötajaks. Siin sõltub ka palju isikuomadustest. Ta peab olema ka hea ,,psühholoog" sest halbu inimsuhteid on raske heaks teha. NB! Inimestel on hing, aga paberitel ei ole! Samas on kindlasti juhuseid, kus kõrghariduse ja kogemuste puudumisel saadakse personalitööga edukalt hakkama
Ortograafia: 2 · Õ. O. W. Masing: eri häälik, vaja eraldi tähte. Soovitas 1816 õ-tähte, Beiträges hakati kasutama, mujal alles 1840.- 50.aastail · Ettepanekuid palatalisatsiooni ja häälikupikkuste märkimiseks · Masingut peeti oma aja parimaks eesti keele tundjaks Eestikeelsete tekstide avaldamine: · Sakslaste kirjutatud eestikeelsed jutlused, kirikulaulutekstyid jne. · Eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad. Beiträge tähtsus keele teoreetilisel tundmisel: · Teaduslik lähenemine eesti keelele, eesti keel kui huvitav uurimisobjekt · Saksa-ladina ajajärgu asemel eesti (soome-ugri) ajajärk · Kujunes käsitlusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (nt 14 käänet)
aastal võttis Eestimaa konsistoorium vastu otsuse Piibel eesti keeles tervikuna välja anda. Pikaleveninud töö viis lõpule Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle (1683 1748). Tallinnas kaupmehe pojana sündinud ning Kielis teoloogiat õppinud Helle oli pietist ning samas väsimatu teadlasnatuur, kes rändas külast külla, otsides rahvasuust vasteid heebreakeelsetele piibliväljenditele. Hellet on põhjusega loetud oma aja parimaks eesti keele tundjaks. Paraku suutis korrektuuri lugenud Tallinna gümnaasiumi vanade keelte professor oma üliagaruses eesti keelde asjatuid parandusi ja vigu teha, millest Helle sai teada alles pärast raamatu ilmumist. Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna ilmus 1739 Tallinnas trükiarvuga 6000. 1773 ilmus Piibli teine trükk, kolmandat kolda anti Piibel välja 1822. aastal. Kirjasõna 18. sajandil: Talurahva hulgas oli lugeda oskajaid üsna palju. Talurahvale
Religioosne arusaam maailmast, on kooskõlas mineviku ja oleviku faktidega. Jäik determinismi järgi vabadus on vaid illusioon; nõrk determinismi järgi vabadus seisneb paratamatusele allumises ning indeterminismi järgi maailmas ei ole kõik paratamatu ning inimene saab olla tõeliselt vaba. AJALOOFILOSOOFIA (KULTUURIFILOSOOFIA) O.Spengler (1880-1936) saksa fil. "Õhtumaa allakäik". Sp. Arvates on suur erinevus, kas uurida loodust või ajalugu. 1) looduse tunnetamist võib õpetada, ajaloo tundjaks aga sünnitakse.Ajaloolane nõistab inimesi ja fakte, tema tegevus on looming. 2) loodusteadustes väljendatakse tunnetatut matemaatiliste seaduste kujul, süstematiseerimine süstemaatika;ajaloo tunnetamisel kasutatakse analoogiat füsiognoomika. 3) looduse tunnetamisel lähtutakse kausaalsusprintsiibist, ajaloo tunnetamisel saatuse ideest. Ei ole olemas ühtset maailmaajalugu, on vaid erinevate suletud kultuuride ajalood. Iga kultuur on nagu elusorganism, mis sünnib,
juursõnadeks, tuletisteks ja liitsõnadeks. Liited ja tuletusviisid 4) Sõnavara. Beiträges palju artikleid; murdesõnade kogumine (tuhandeid Hupelil puuduvaid sõnu); sünonüümia. 5) Ortograafia. Õ. Otto Wilhelm Masing: eri häälik, vaja eraldi tähte. Soovitas õ-tähte 1816, Beiträges hakati kasutama, mujal alles 1840.-50. aastail. Ettepanekuid palatalisatsiooni ja häälikupikkuste märkimiseks. Masingut peeti oma aja parimaks eesti keele tundjaks. 6) Eesti keelsete tekstide avaldamine. Sakslaste kirjutatud eestikeelsed jutlused, kirikulaulutekstid jne., Eestlaste tekstid: rahvaluule üleskirjutused; eestlaste kirjutatud kirjad. Tähtsus : 1) Keele teoreetilisele tundmisele. Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt. Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk. 2) Keeletegevusele. Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma. Ühtse kirjakeele taotlemine.
askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne. Kloostris oleval noviitsil pidev eeskuju. Ka oli ta allutatud rangele distsipliinile.Teda harjutati kasinusega ja nõuti ka kõikide seitsme vooruse omamist. Kõige enam rõhutati halastust
askees, vajadus näidata teistele eeskuju, nende vallata olev kirja- ja raamatutarkus, õigus nõuda ja käskida Jumala nimel. Vaimuliku seisust peeti keskajal üheks kõige väärikamaks seisuseks. Munk pidi olema valmis füüsiliselt rasketeks pikkadeks palveseeriateks, paastuks, mitmesugusteks lihasuretus-likeks kangelastegudeks. Vaimulikku kasvatati kirjatundjaks, eelkõige jumalasõna tundjaks, talle tuletati pide- valt meelde, et ta peab kõigile teistele eeskujuks olema. Teda valmistati ette ka nendeks eel- 14 sesivateks füüsilisteks raskusteks. Õppimine ja õpetamine toimis õpipoisi meetodil nagu mujalgi ning oli praktiliselt individuaalne. Kloostris oleval noviitsil pidev eeskuju. Ka oli ta allutatud rangele distsipliinile.Teda harjutati kasinusega ja nõuti ka kõikide seitsme vooruse omamist. Kõige enam rõhutati halastust
Teatud mõttes kodu-uurimine jätkus, kuid NSVL range pilgu all. Esimene kultuurigeo töö Kentsi poolt: Eesti ,,kõrve" nimelised kohad. Varep- tema õlule jäi geograafia õpetamine pärast 2 maailmasõda. Enamik uurimistöödest lähtus koduuurimisest. Tuntud on tema kartoteek. Tegeles palju geograafia ja kartograafia ajalooga: uuris mellini atlast ja rückeri kaarte. Teda loetakse üheks parimaks eestimaa tundjaks läbi aegade. Tema tööd pole otseselt kultuurigeograafilised, kuid omavad elemente. Tema pärand on siiamaani kasuatatav eesti maastikuline liigestus. Eilart- biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Töödes palju kultuuriloolist materjali. Propageeris looduse ja kultuuri ühtsust. Raamat: ,,Inimene, ökosüsteem ja kultuur". Käis tihedalt läbi kunstnike ja kirjanikega ning otsis loominguliste inimeste seoseid nende kodupaiga loodusega. Propageeris
Maaseaduse täiendamine – maa päriseks ostmine, tasude maksmine, popsiseadus, uusasundustegevus; maareformi elluviimine ja selle tagajärjed. Majandusbuum: idaorientatsioon, tööstuse arendamine, kaubandus, krediidipoliitika; Vabadusõjale järgnes kiire majanduslik tõus. Selle peamiseks eeldusteks olid maailmaturul valitsev soodne konjuktuur ning lootus taastada tihedad majandussidemed Venemaaga. Eestis pidasid end paljud heaks Venemaa tundjaks, ning see süvendas soovi murda Vene turule. Moskva silmis oli ka Eesti esimene, kes nendega rahu sõlmis ning ka teised lääneriigid vaatasid idaturu poole. 1920 aastal toimus enamus Lääne-Euroopa ja Vene kaubandusest Eesti kaudu. 1921 kiirutasid kõik ärikad looma Venemaal aktsiaseltse ja ettevõtteid. Vene riilikud tellimused elustasid eesti metalli- ja paberitööstuse, aga ka masinatööstuse. Mitmed suurärikad said tuule tiibadesse tänu Venemaale.
5.Karl Marx (1818 1883) · Sotsialismi (kommunismi) teooria looja · Konfliktiparadigma looja · Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon Karl Marx · Õppis nii Berliini, Bonni kui Pariisi ülikoolides ajalugu, politoloogiat kui filosoofiat · Peamiseks mõjutajaks alguses Hegeli filosoofia "maailmavaim", areng suurema ratsionaalsuse ja vabaduse suunas. Karl Marx · Marxi on peetud oma aja parimaks majandusmõtte ajaloo tundjaks · Tundis põhjalikult Adam Smithi ja David Ricardo töid · Marxi jaoks Hegeli idealism vastuvõetamatu võttis omaks Ludwig Feuerbachi materialistliku suunitluse: "sotsiaalse ja poliitilise mõtte aluseks on inimeste materiaalsed vajadused" Karl Marx sotsioloogina · Ise ennast sotsioloogiks ei pidanud · Põhiteosteks: "Kapital", koos Engelsiga kirjutatud tööd: "Püha perekond", "Saksa ideoloogia", "Kommunistliku partei manifest" jt filosoofia, sotsioloogia ja
annaabi.ee 
