kindlas kohas ja järjestuses. Kiiev:sofia katetraal-algselt 5-lööviline, hiljem ehitati kummalegi küljele juurde 2 löövi, iga lööviidaosas on apsiid. Kremle-ilmalikest ehitistest on säilunud kindlustusehitis Skulptuur peaaegu polegi, sest kirik suhtus Bütsantsi eeskujul sellesse halvasti. Maal. Bütsansi meistrid tõid tehnilised võtted ja seinamaalide süsteemi: Theophanes Kreeklane-maalid võimsalt dünaamilised,ekspressiivsed, kontrastid põhinevad hele-tumedusele, kehad motelleeritud hoogsate vabade pintslilöökidega.Andrei Rubljov. Munk. Esimene vene meister. Vladimiri Jumalaema.uskumuste järgi maalis selle evangelist Lukas 12 saj algul toodi see Konstantinoopolist Kiievisse,1155 tõi vürst Andrei Bogoljubski ikooni Vladimirisse, kust see 1395 Tamerlandi pealetungide tõttu Moskvasse toodi ,,Kolmainsus!-autor Andrei Rubljov.
(1) Caravaggio loomingu uudsus seisneb idealiseerimata reaalse elu kujutamises, kus poosid mõjuvad juhuslikena. Piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik tegelased ja esemed olid selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. (5) Ruumilisus saavutati heledusega, mis muutis teose meeleolu dramaatilisemaks. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". (6) Caravaggio oli pärit lihtrahva hulgast ning see innustas kujutama lihtrahva esindajaid ning igapäevast elu läbi usulise teema. (4) ARTEMISIA GENTILESCHI (1592-u.1653) oli Caravaggio laadi jätkav naiskunstnik, kes kujutas peamiselt Piibli naistegelasi. ANNIBALE CARRACCI (3) (1560-1609)tuli 1595. aastal Rooma ning pani koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga aluse baroki idealistlikule ehk akadeemilisele variandile.
allutanud ja kunsti ilmet kujundasid mitte enam kirik, vaid peamiselt õukonna tellimused. Selle maaderühma, ehk Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhiad ning ka Inglismaa (enne 1640. Aasta revolutsiooni) kunsti iseloomustatakse ka klassitsismina, sest seal üritati rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. 17. Sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism. Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja kehade natukene metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, pisut salapärase meeleolu. 17. Sajandi II poolel kujunes määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism. Maalikunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei
konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema maalikunst oli selle tõttu naturalistlik. Tema maalide kompositsioon oli täiesti uudne-inimeste poosid ja asendid on juhuslikud,piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik pildil olid selgete piirjoontega ning rõhutatud. Meeleolu muudab dramaatiliseks ning saavutab ruumilisuse- heletumedus. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele ,,keldriluugivalgus" . Tema kunstil oli suur mõju kogu Euroopale. 7.Lorenzo Bernini Barokkskulptuuri kuulsaim meister. Bernini kasutas liikuvaid,rahutuid masse vastupidiselt täiuslikule siluetile. Liikumine ning muutumine olid tema huviobjektid. Skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, poosid on efektsed ja ilmekad. Nt. Taaveti figuur-kujutab teda otseselt võitluses. Veel tema teoseid: Apollon ja Daphne ; Püha Teresa ekstaas Arhitektina Peetriväljak, Navona väljak 8
labidas. Peetrus on löödud naeltega ristile, mida mehed püüavad jõu ja nööriga üles tõmmata. Esemete ja inimeste paigutus ning suurus mõjub loomuliku ja reaalsena. Kompositsiooniskeem on barokkmaalikunstile omane diagonaalne. Tegelaste paigutus moodustab pildil justkui kaks diagonaali. Kunstiteose üldine tonaalsus on sünge. Valguse ja varju piirid on Caravaggio kunstiteoses teravad ja valgus suundub tegelaskujudele ülevalt, valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele. Kogu valgus paistab Püha Peetrusele. Teoses on kasutatud tumedaid toone ning heledad toonid on tuhmid ja kulunud. Riiete värvidega ei ole rõhutatud uhkust, pigem lihtsust, mis on omane lihtrahvale. Samas on värvitoonid soojad, kuid mitte puhtad. Suurt tähelepanu on pööratud ka erinevate materjalide loomutruule kujutamisele. ANALÜÜS: Maali zanriks on religioon. Caravaggio on barokk-kunsti naturalistliku suuna rajaja
01.2015 Neljandas saalis hakkas abstraktne kunst võtma tasapisi karmimat ja sürrealistlikumat joont. Sellest andsid märku sellised tööd nagu Lola Liivat „Contra“ 1960, Olav Maran „Memeltis“ 1963. Neljandas saalis olid minu lemmikutena Ülo Soosteri „Mõranenud muna“ 1967 ja „Neljaks jaotatud muna“. Saali teises seinas jäi silma Johannes Saali maalitud Stalini õlimaal. Realistlikult kujutatud portree pani mõtlema selle aja tumedusele. Minu terve näituse lemmiksaal oli viies, kus meeleolu läks kõige süngemaks ja kurvemaks. Maalid olid väga realistlikud ja tohutult kurvad. Olga Terri maalid „Hirm“ 1952, „Tütarlapse portree“ 1940.aastate lõpp, tekitasid abituse ja paratamatuse tunde. Minu lemmikpilt terve nätuse peale oligi Olga Terri „Tütarlapse portree“. See oli väga kaunis ja siiras pilt oma kurbuse varjus. Edasi läks näitus taas abstraktseks ja värvikirevaks. Saabus pop kunst. Tasapisi paranes
suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ Caravaggio kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu. Ruumilisus saavutatakse heletumedusega. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima "kambriluugivalgusest". Bologna akadeemia pakkus ebatavalist ilu.Maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Stafaaz-väheoluline lisa maastikumaalile (Carraccid) Andrea del Pozzo taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. Lorenzo Bernini:Taaveti figuur, kujutab teda otseselt võitluses. Apolloni ja Daphne grupp, Püha Theresa ekstaasis.
elavad oma elu. Aga just seevastu ei vastandu pildi ruum vaataja ruumile, vaid need sulanduvad kokku. Vaataja tunneb end pildidl kujutatud sündmuse osalisena. Kõik pildi tegelased ja esemed on kujutatud selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Ruumilisuse saavutamise tähtsaim vahend on heletumedus, mis aitab ka teose meeleolu dramaatiliseks muuta. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima nn ,,keldriluugivalgusest." Kompositsiooniskeemi järgi moodustub maalil kaks ristuvat diagonaali, kuhu on suunatud valgusvihk ning uudne on Caravaggio maalidel heleda ja tumeda kärsitus. Analüüs: ,,Peetruse ristilöömine" on Caravaggio kuulsaim usuteemaline maal. Enamus Caravaggio kunstiteoseid on maalitud õli lõuendil ning seotud usuga. Maalide tegevuspaik või olustik pärineb tegelikust elust
° Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele 4000 kohaga vanadekodu ° Selle kasarmutaolise hooneterühma juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku Baroklik realism kujutavas kunstis ° 17.saj I poole kujutavas kunstis oluline baroklik realism Georges de La Tour ° Tajutav Caravaggio mõju ° Olustikupildid, tihti vihjega mõnele religioossele teemale ° Inimesed kujutatud enamasti põlvedeni ° Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk allikaks kollane küünlaleek ° See loob esemete ja kehade metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, salapärase meeleolu ° Karjased Jeesus-last kummardamas Vennad Le Nainid ° Tähtsaim neist Louis Le Nain ° Kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletust ° ,,Heinamaalt kojutulek" (Heinakäru) Jacques Callot ° Karm realist ° Graafik
Selle kasarmutaolise hooneterühma juurde kavandas J. Hardouin- Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku. Barokilik realism kujutavas kunstis. 17.sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline barokilik realism. Caravaggio mõju oli tajutav Georges De La Tour'i (1593- 1652) maalides. Need on olustikupildid, kuid tihti vihjega mõnele religioossele teemale. Inimesed on enamasti kujutatud mitte täispikkuses, vaid põlvedeni. Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja kehade natuke metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, kuid salapärase meeleolu. Olustikumaailjad olid vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis Le Nain (u. 1593- 1648). Nemad kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletsust. Karm realist oli graafik Jacques Callot (1592- 1635), kes tähelepanelikult jälgis, aga jaheda ka
Versailles' park. Kujundatud jätkuna lossiruumidele. Reeglipärane, pargikunsti parim näide. Reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks, silindriteks pügatud puud ja põõsad. Tohutul hulgal marmorskulptuure. Pargi peamiseks kujundajaks ANDRE LE NOTRE. Louis tõstis pargiga ka enda isiksust. MAALIKUNST 17. saj I poolel valitses baroklik realism. Carravaggio mõjutustega. Palju olustikumaale. *George de La Tour valgus vastandub tumedusele, teravad varjud, maalilisust vähe, salapära, südamlikkus. Oluline on Kunstiakadeemia, mis asutatakse 1648.a. Hiljem on see kunsti lähtepunktiks(paneb paika teema, värvid, poosid jne.) KA liidriks sai Charles Le Brun, kes oli tähtsaim kriitik ja otsustaja. Joonistamisoskus eristas kunstniku lihtsast käsitöölisest. Nüüd ei saanud kunstnikud enam reeglite tõttu oma loomingut levitada. NICOLAS POUSSIN Sai hea klassikalise hariduse. Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid
filmis „Kas tunned maad...“, kus metsatukas rahulikult karjatuvad loomad on nagu lapilises peiterüüs: neile langevad päikesest valgustatud puulehtede varjud. Mustvalge filmilindi toonisuhteid kasutab Luts ka kaadrisisese värvidramaturgia saavutamiseks. Veel üks võte Põhjarannikust: kaugusesse ulatuv metsaga kaetud kaldajoon ja loiult lainetav meri. Esiplaanil jäme kasetüvi. Selle mustade tähnidega hele koor annab otsekui juhttooni lehtpuumetsa kokkusulavale tumedusele ja merepinna valkjale helgile. Theodor Lutsu üheks tugevaks küljeks on olnud ka inimhulga liikumise ja tegutsemise näitamine. Mõnikord ta otsekui vermib inimesed ümbritsevasse keskkonda, saavutades niiviisi üllatava kaadrisisese plastilisuse. Selle kinnituseks on ristikäik Petseri kloostris filmist „Kas tunned maad...“. Mööda kloostrit ümbritsevaid liivakünkaid keerleb ja valgub loogeldes alla ristikäik. Kantakse kirikulippe, pühapilte, ikoone
lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu, mis oli talle vahendiks usulise teema käsitlemiseks. Reaalse elu kujutamine vastandas Cravaggio loomingu maneristide omale, aga idealiseerimise puudumine eristas teda kõrgrenessansist. · Uudne kompositsioon- inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu · ,,Keldriluugivalgus"- valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, suundudes pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse- tavaliselt ülevalt, muutes teose meeleolu dramaatiliseks. · Caravaggio looming oli eeskujuks kogu Euroopale. Usuteemade käsitlemine kaasaegsete inimtüüpide kaudu ja lihtsate inimeste hingesügavuse näitamine meeldis ka protestantlike maade kunstnikele. Annibale Carracci koos venna ja nõoga pani aluse baroki idealistlikule e. akadeemilisele variandile.
- Kiiresti reageerima muudatustele ja ohule, - Kokku panema info mis tuleb erinevatest välisteguritest - Tegema vahet sügavusel, kaugusel, 2D ja 3D-l. Mis on representatsioon tajupsühholoogia mõistes? Miski ajus, mis asendab miskit tegelikkuses. Seega kui keskkonnast on tulnud mingi pilt/objekt siis representatsioon on terviklik pilt puust (mis on eri kohtadega tajutud, nt kolvikesed reageerisid värvusele, kepikesed heledusele/tumedusele) Milles seisneb „kiirete“ ja „aeglaste“ tajuprotsesside erinevus? Taju jaoks kergem ülesanne toimub kiiremini. Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud ülesannete lahendamiseks on mentaalsed piirangud. Kiired tajuprotsessid on spetsiaalmehhanismid, aeglased on tsentraalselt vahendatud. Millistest kiirustest käib jutt? >30Hz vs <4Hz Milliseid omadusi tajutakse kiiresti, milliseid aeglaselt?
- Objektide taju juures pole oluline asukohainfo absoluutne täpsus Rakkude spetsiifilisus Juhteteede sees on hästi erinevad tööülesanded erinevatel rakkudel. Nägemissüsteemis esineb: - Värvi märgatakse nii, et sellele reageerivad ühed rakud, mis selleks on määratud tugevamini ja teised vähem - Samamoodi orientatsioonile - Torbikukujuline ülesehitus – kõrgemates struktuurides on rakud teised, reageerivad hele-tumedusele, keerulisemad rakud teatud kujudele, mustritele, kujunditele Näo tajumine – rakud võivad ka ilma näo otsese kujundita näo tuvastada. Spontaanne laenglemine? Kui tunneme ära raku rühmad mis tegelevad teatud ülesannete lahendamisega siis on näha et peas olev kavatsus võib mõjutada seda kuidas füsioloogia töötab. Dorsaalse tee spetsiifiline aktiivsus – rakud aktiviseeruvad kui ahv haarab ja hoiab käes teatud kuju ja orientatsiooniga klotsi
kõrgrenessansist idealiseerimise puudumine. Täiesti uudne oli tema maalide kompositsioon. Inimeste poosid mõjuvad juhuslikena, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu, seetõttu vaataja ja pildi ruum sulanduvad. Kõik pildi tegelased ja esemed on selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised, mida aitab rõhutada heletumedus. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". Kuid lihtrahvas eelistas kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Sellist kunsti hakkasid looma Carraccid ja nende poole rajatud Bologna akadeemia kunstnikud. Nad vastandusid manerismile, võttes appi idealiseerimise. Rooma Palazzo Farnese lage maalides võtsid nad eeskujuks Sixtuse kabeli lae, aga inimeste kehad olid Raffaeli-päraselt idealiseeritud
annaabi.ee 
