Eesti majandus. Ressursside kasutamine Majanduse peamine eesmärk on rahuldada inimeste soove ja vajadusi. Ressursid selleks on aga piiratud. Seega proovitakse ressursse kasutada võimalikult efektiivselt ja suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne. Ressursid jagunevad kolmeks: loodus- ja maavarad, kapital ja tööjõud. Üks enimkasutoov maavara Eestis on põlevkivi. Kuna 80% maailma põlevkivist on toodetud Eestis, on see üks tähtsamaid. Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast alates, kuna see põleb ilma eelneva töötlemiseta. Põlevkivist toodetakse peamiselt elektri- ja soojusenergiat. Majanduslikult küljest oleks otstarbekas toota põlevkivist vedelkütuseid. Suurimad põlevkivimaardlad Eestis asuvad Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides ning maa-alune tootmine toimub Jõhvi lähedal. Teiseks tähtsaks loodusvaraks on kindlasti mets puitu läheb vaja paberi tegemiseks, mööblitööstuses, ehituses ja küttepuudeks. Puidutööstus on Ees...
Keskaegsed linnad Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures. · Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · ...
Mesitarusid oli 2011. aasta seisuga 330 000. Portugal tegeleb ka loomakasvatustoodanguga. 2011. aastal toodeti riigis 242 000 tonni lehmapiima, 403 800 tonni lambapiima ja 52 600 tonni kitsepiima. Saadusi on ka palju teisi, näiteks kanamunad mesi jne. Loomsest toorainest valmistab Portugal ka toodangut. 2011. aastal tootis riik 71 966 tonni juustu, 27 643 tonni võid ja piima pani pakkidesse 8 300 tonni. Põllukultuuridest on Portugalile kõige tulutoovamad olnud Oliivid ja mais. Oliivide müügi pealt teenis riik 2012. aastal 208 millionit dollarit ja maisi müügi pealt teenis riik 152 millionit dollarit. Kuid ainuüksi oliivi õli müügist on Portugal teeninud 2012. aastal 296 millionit dollarit. Eksport ja import Portugal ekspordib väga paljusid põlumajandus saaduseid. Piima ekspordib riik 229 000 tonni aastas, mille maksumus on 118 000 000 dollarit. Veel ekspordib Portugal
ja kindlustama kulude tasuvuse. ,, Iseenesest on kõik hästi, tal oli kõrge kvaliteediline paber, disai, tehnoloogiliselt kõik viimase peal , aga ta ei katnud oma kulusid ära selle väiksese lehe hinnaga (5kr/tk). Strateegia, kaasa arvatud tohutud kapitalipaigutused, põhines eeldusel, et kõrgekvaliteedilisele paberile trükitav ajaleht pidi ületama teisi nii trükitehniliselt kui sisuliselt. Riho heitis kõrvale aga tegevusalade analüüsi osa alasid on küll tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige strateegia korral. Riho oleks pidanud alguses võistlustrateegia asemel valima kohanemisstrateegia (õpik lk 76). Tema sooviga pakkuda midagi paremat ja uuemat võiks sovida Raymond Miles'i ja Charles Snow strateegia otsijad ehk kullakaevajad innovatsioon, uue leiutamine, uute toodete ja turgude otsimine, riskijulgus, paindlik struktuur. Mingil määral sobib ka analüüsijad riski viimine miinimumi, stabiilsus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majanduseinstituut Majandusteooria õppetool Referaat aines „Majandusajalugu“ „TARASTAMISE PÕHIOLEMUS JA SELLE LÄBIVIIMINE INGLISMAA NÄITEL“ Tallinn 2015 18. sajandil muutus maastik oluliselt mitmel pool Euroopas, eriti Inglismaal. Kasutusele võeti uued tulutoovamad talupidamisviisid. Euroop põlluharimine oli juba sajandeid muutumatuna püsinud, kuid 18. sajandil asusid maaomanikud eriti Inglismaal arutama selle üle, kuidas tõhusamalt maad harida ning vilja kasvatada. Uuriti tõuaretust, maaharimist ning viljakasvatust. Üha enam hakkasid talunikud raha teenima, kuna linnad ja tööstust arenes. Töötati välja uued adratüübid ningi 1701. aastal leitati inglise talupidaja poolt välja hobusega veetav külvimasin, mis võimaldas seemneid reas külvata
1. Lähtumine kliendi reaktsioonist laodefitsiidile määratakse klienditeeninduse tase sel aluse, et asetatakse end kliendi rolli, püüdes ära arvata, mida klient teeb, kui tema poolt soovitud kaupa parajasti pole saada. 2. Kulude-tulude kompromiss kulud logistilistele tegevusvaldkondadele (transport, laomajandus, infovahetus) vaadeldakse kui kulusid klienditeenindusele. 3. ABC analüüs alati on ühed kliendid ja kaubad ettevõttele tulutoovamad kui teised. 80:20 reegel. Kliendi kauba maatriks klassifitseerib kliendid ja kaubad vastavalt nende panusele firma kasumi moodustamisele. Perfektne tellimus kombineeritud mõõtühik, mis arvestab samaaegselt kõiki tähtsamaid klienditeeninduse faktoreid tellimuste täitmisel. St. protsentide kõikide %de korrutamist. Nt: 98%, 97%, 99% = 0.98*0.97*0.99= 95%
klientidele (alles hiljem ilmnes, et võiks ivesteerida kojukande peale) . Kõrgkvaliteeti saavutamise peale kulutatud raha ei toonud sisse tulusid, sest ajalehe müügihind oli liiga väike 5kr/tk. Ning tohutus kapitalipaigutused põhinesid eeldusel, et kõrgkvaliteetsele paberile trükitav ajaleht pidi ületama teisi nii tükitehniliselt kui ka sisuliselt. Siinjuures aga Riho ei teinud tegevusalade analüüsi. Osad tegevusalad on tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige valitud strateegia puhul. Riho oleks pidanud üksikasjalikult jälgima keskkonda ning oma konkurente (õpik lk 84), et määrata esilekerkivaid suundi ja kavandada oma kavu vastavalt. Oleks pidanud tegema konkurentide luuret uurima üksikasjalikult kes ja millised on konkurendid, millised tooted neil on, kellele on nende toode suunatud, kui palju turuosa hõlmavad jne. Keskenduses
see inimese heaolu perspektiivist oluline valdkond. Lisaks on kultuuri tarbimine seotud nii töötasude kui ka vaesuse määraga, siis üritab leida ka nende vahel seoseid. 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul Pärast taasiseseisvumist muutus tööturg Eestis suurel määral. Plaanimajandus asendus turumajandusega, tekkis konkurents ning muutusid ametid ja töökohad, mis olid tulutoovamad ning nendega kaasnevad probleemid, mis pingestasid tööturgu.(Raska ja Raitviir, 2005). Kui nõukogudeajal ametlik tööpuudus ei eksisteerinud ning kõigile oli tagatud mingisugune töökoht, siis 90-ndatel hakkasid rollimängima erinevad tegurid mis tagasid majanduslik turvalisuse. 1990 aastate muutuste keerises osutusid tähtsateks teguriteks ühiskonna hierarhias tõusmise või langemise puhul haridustase, omandatud eriala ja kvalifikatsioon, samuti töövõime ja elukoht.(Saar, 2002)
(M.Porter) kohanemisstrateegiad: kaitsjad- säilitab turu mõõduka arendamise, kaitseb olemasolevat turuosa ja säilitab olemasolevaid kliente; kullakaevajad- teeb uuendusi, on kasvule orienteeritud, otsib uusi turge, julgeb riskida; analüüsija- vaatab, hindab; reageerija- ei oma selget strateegiat, triivib keskkonnamuutustega kaasa. Konkurentsi- ehk võistlusstrateegiad: 1)tegevusalade analüüs- osa tegevusi on tulutoovamad kui teised kuid ainult õige strateegia korral, seda mõjutavad: sisenemisbärjäär turule- tootemargi tuntus, majanduslik mastaabisääst, apitalivajadus; turul olijate vastupüüdlus- firmade omavaheline rivaalitsemine; asendustoodete oht- asenduskaubad teistest tootevaldkondadest, määrab hindade ja kliendi lojaalsuse; tarnijate mõjuvõim- määrab nende hulk ja konkureerivate asendustoorainete olemasolu; ostjate mõjuvõim- mille määrab nende hulk,
1.2 kullakaevajad- innovaatiline, uuenduslik, teha midagi mida teised ei tee, riskijulgus, paendlikkus 1.3 analüüsijad- jälgib mis teised teevad ja teeb järgi, riski viimine miinimumini, püüavad säitidada olemasolevaid tarbijaid ja turge 1.4 reageerijad- pole strateegijat, saavad kiiresti turumuudatustele reageerida 2. konkurentsistrateegiad Porter · tegevusala analüüs- osa alasid on tulutoovamad kui teised, kuid seda õige strateegia korral · ostjate mõjuvõim- kui on üks ostja · tarnijate mõjuvõim- Kui materjalile on palju nõudjaid · asendustoodete oht · sisenemisbarjäärid- tootemargi tuntus, majanduslik mastaabisääst · turul olijate vastupüüdlus 3. konkurentsiedu valik kulu- liidri strateegia- kellel on kõige madalamad kulud diferentseerumisstrateegia-unikaalsus
riski viimine miinimumini tänu konkurentide edukate uuenduste järgimisele ja mõõdukale uuenduslikkusele; püüavad säilitada olemasolevaid turge ja tarbijaid. Reageerijad (Reactors)- ebajärjekindel ja ebastabiilne otsustamine, sobimatu reageerimine, kehvad tulemused, tõrksad panustama tulevikku suunatud erilistesse strateegiatesse. 2. Konkurentsi ehk võitlusstrateegiad: a) Tegevusalade analüüs- osad alad on tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige strateegia korral. Sisenemisbarjäärid: mastaabisääst, tootemargi tuntus, kapitalivajadus. Asendustoodete oht määrab hindade ja klientide lojaalsuse. Ostjate mõjuvõim, mille määravad ostjate hulk, informeeritus ja võistlevate asendustoodete olemasolu. Tarnijate võim, mille määravad nende hulk ja konkureerivate asendustoodete olemasolu. Olemasolevate konkurentide vastupüüdlus, mille määrab tööstusharu kasv ja toodete valik.
toodetes või teenustes, turujaotuses. 2. Kasvustrateegia: käibe, töötajate arvu või turu osa suurenemine. 3. Kärpimise strateegia: püütakse vähendada oma suurust või operatsioonide mitmekesisust, sobiv juhul, kui organisatsiooni nõrku külgi ohustavad kriitilised keskkonnategurid. 4. Kombinatsioonistrateegia: püütakse üheaeg 39. Äritaseme strateegiad 1.Tegevusalade analüüs osad alad on tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige strateegia korral. 2. Konkurentsiedu valik 3.Konkurentsiedu hoidmise strateegia: ükskõik missuguse strateegia poolt saavutatud edu peab olema püsiv, st vastupidav konkurentide tegevusele (patendid, copyright). 40. Viie konkurentsijõu mudel (M.Porter) Mudeli kohaselt määravad konkurentsiolukorra tegevusharus viis jõudu: 1) Uute sisenejate oht ja sisenemisbarjäärid. 2) Olemasolev konkurents. 3) Ostjate võim
tänu konkurentide edukate uuenduste järgimisele ja mõõdukale uuenduslikkusele; püüavad säilitada olemasolevaid turge ja tarbijaid. - Reageerijad ebajärjekindel ja ebastabiilne otsustamine, sobimatu reageerimine, kehvad tulemused, tõrksad panustama tulevikku suunatud erilistesse strateegiatesse. 170. Konkurentsi ehk võitlusstrateegiad 171. - tegevusalade analüüs osad alad on tulutoovamad kui teised, kuid ainult õige strateegia korral. 172. - konkurentsiedu valiku 173. - hoidmise strateegiad 174. 40. Viie konkurentsijõu mudel (M.Porter) 175. Mudel on analüüsimeetod, mille abil saab määrata ettevõtte tegevusvaldkonna konkurentsiolukorda. Porteri viie jõu analüüs peaks eelnema SWOT-analüüsile ja strateegia valikule. 1. Sisenemisbarjäärid: mastaabisääst (toodangu kasv ennetab kulude suurenemist), tootemargi tuntus,
EEK. Ehk 200 TEEK logistikakulude kasv tasub end ära siis, kui selle tagajärjel suureneb käive vähemalt 800 TEEK. Loomulikult tuleb nüüd vaadata, millise osa moodustab 800 TEEK senisest käibest. Kui mõni protsent, siis on tehtaval investeeringul mõte, kui 25%, siis on selline läbimüügi kasv ebareaalne ja tarnevõime taseme tõstmisel ei ole finantsmajanduslikust seisukohast mõtet. 3. ABC analüüs. Tuum kätkeb selles, et alati on ühed kliendid ja kaubad ettevõttele tulutoovamad kui teised. Seetõttu on firmal soovitav hoida eriti kõrget KT taset eriti suurt tulu toovate klientide ja kaubatüüpide kombinatsioonide puhul. (80: 20 reegel). ABC analüüsi eesmärgiks on jaotada uuritav valdkond (logistikas näiteks tooteartiklid, kliendid, tarnijad) rühmadeks, millest igale kohandatakse vastavalt nende tähtsusele erinevaid lähenemisviise. ABC rühmitamisel on A rühm kõige tähtsam, ning sinna kuuluvad tooted,
annaabi.ee 
