Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progresseeruv keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%, Kui tulumaksu määr langeb, kust tuleb raha riigieelarvesse?........................................ ............................................................................................................................................... Kust saab raha, et tõsta pensione?..................................................................................... ..............................................
kunagi kõrgeima maksuastme suurimat maksumäära ehk antud juhul 40%. Selline maksusüsteem on üsna keeruline lihtinimesele mõista, õnneks maksavad Eestis tulu ja sotsiaalmaksu inimese eest ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d - füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise). Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. Regressiivne maksusüsteem Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu. Aga 900 krooni moodustab 25 000
samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2010. aastal on 2250 krooni kuus ehk 27 000 krooni aastas. - Progressiivne maksusüsteem Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. - Regressiivne maksusüsteem Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Valitsus kogub makse: 1. Valitsemiskulude katteks 2. Mingi tootmisharu kaitseks - näiteks tollimaks (impordilt võetav maks), millega muudetakse imporditava kauba hind kõrgemaks. Sellega kaitstakse kodumaist tootjat. 3
Iga maksuseadus sisaldab maksu üldeesmärki, milleks on fiskaalne eesmärk ehk eelarve.................... Samas võib aga maksuseadus sisaldada ka erieesmärke, kas mõjutusvahendina või sotsiaalsed võrdsuse tagamiseks. Erieesmärgid aktsiisid. 7. maksud võib sõltuvalt maksumäärast jaotada progresseeruvateks, proportsionaalseteks ja regresseeruvateks maksudeks. 8. vastavalt majandusbaasile võime maksud liigitada tulumaksuks, omandimaksuks ja tollimaksuks. Tulumaks on seotud mingi tulu tekkimise või selle suurenemisega. Omandi maksud on seotud millegi omamisega või millegi olemas olemisega või vara püsimisega(maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis) Maksude eristamine koormistest. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus,
maksukoormuseks. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksudena ära maksab. Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. Proportsionaalne maksusüsteem- tulumaks on koguaeg sama kõrge olenemata palga suurusest Progresseeruv ehk astmeline maksusüsteem- tulumaksu suurus oleneb palga suurusest. Kirjeldatud maks pannakse inimese või ettevõtte tuludele, mistõttu seda nim. tulumaksuks (Eestis 21%- tulumaks). Lisaks tulule maksustab riik tarbimist, nt tarbimismaks ja käibemaks, mida makstakse ostu- müügi tehingutel. (18%- käibemaks) MILLISEID MAKSE ME MAKSAME? Eesti riigieelarve tulu koosneb maksulisest ja mittemaksulisest tulust. Suurema osa moodustab maksuline tulu. Mittemaksulise tulu alla kuulvad tulu riigivaradele, riigilõivud ja muud majandustegevusest saadud tulud. Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest. (Nt passi
teenib 25 000 krooni aastas. Sel juhul on nii jõukama inimese sissetulek kui ka maksukoormus neli korda suurem kui madalama sissetulekuga indiviidil. Kui kellegi sissetulek suureneb, suureneb proportsionaalselt ka tema tulumaks. Progresseeruv tulumaks võtab suurema sissetulekuga inimestelt suurema maksumääraga maksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär. Progresseeruvat maksusüsteemi on nimetatud ka astmeliseks tulumaksuks. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul ei sõltu maksumäär sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi puhul maksavad suurema sissetulekuga inimesed suurema maksumääraga maksu. 7 Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingisriigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus
kujundamisfunktsiooni maksud), kas mõjutusvahendina või sotsiaalsed võrdsuse tagamiseks. Erieesmärgid aktsiisid. 7. maksud võib sõltuvalt maksumäärast jaotada progresseeruvateks, proportsionaalseteks ja regresseeruvateks maksudeks. 6 8. vastavalt majandusbaasile võime maksud liigitada tulumaksuks, omandimaksuks ja tarbimismaksuks. Tulumaks on seotud mingi tulu, vara tekkimise või olemasoleva vara suurenemisega. Omandi maksud on seotud vara olemasolu, valdamise või haldamisega (maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks) Maksude eristamine koormistest. 1. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus,
Põhjendage oma seisukohta. (1 p) õiglane ei oleks karistada lisatööga kõiki õpilasi kui see ei ole nende vabatahtlik soov Ül 9. Töötasu ja maksud Töötaja Lembit Lepa brutokuupalk kroonides. Täitke lüngad graafiku ja oma teadmiste abil. (10 p) Kõige suurem oli töötaja brutopalga kasv eelmise aastaga võrreldes 2001 .aastal. Kasv oli 400 krooni. Eesti Vabariigis maksavad kõik oma tuludelt 2011 a- 19 .. % tulumaksu. Sellist maksusüsteemi Nimetatakse Proportsionaalseks tulumaksuks. 2001.aastal oli maksuvaba miinimum 1000 krooni kuus. 2001. aastal sai Lembit Lepp netopalgana kuus 1444 krooni. Maksude kehtestamise õigus Eesti Vabariigis on Maksu ja Tolli ametil. L. Lepp maksis oma perekonna tarbimiselt mitmesuguseid kaudseid makse, nagu: Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. TULUMAKSU MÄÄR 2011 18 % RESIDENDIST FÜÜSILISE ISKU MAKSUSTAMISPERIOOD TULUST ARVUTATAKSE MAHA MAKSUVABA TULU: 2011 - 36 000 krooni
aktsiis, käibemaks. Üksikisiku tulumaksumäär 21protsenti Käibemaksumäär 20 protsenti. o Mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel maksusüsteemil? (Näiteks mis vahe on astmelisel ja proportsionaalsel tulumaksusüsteemil?) 1. Astmeline e. progresseeruv – keskmine maksumäär kasvab sissetuleku suurenemisega. Eestis toetab seda SDE, KE. Soomes max. 53%, Rootsis 59%, 2. Proportsionaalne e. võrdeline määr (%)- kõigile on tulumaks ühesugune. Tulumaksuks makstav summa on ikka erinev. Eestis toetab RE, IRL. Eestis 21%, VM 13%, Lätis 25%, · Tööhõive Eestis (Slaidid „Eesti tööhõive“) o Milline on Eesti rahvastiku vanuseline koosseis (kui palju on alaealisi, tööealisi ja pensioniealisi protsentides). Millist tendentsi selline jaotus iseloomustab? •Elanikke - 1 315 819 inimest (Statistikaamet 2014) •Vanuseline koosseis (Rahvaloendus 2011) –Alaealised (kuni 14 aastased) – 14% –Tööealised - 68%
maksuastme suurimat maksumäära ehk antud juhul 40%. Selline maksusüsteem on üsna keeruline lihtinimesele mõista, õnneks maksavad Eestis tulu ja sotsiaalmaksu inimese eest ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d - füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise). Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu. Aga 900 krooni moodustab 25 000
tema tulumaks. Progresseeruv tulumaks võtab suurema tuluga inimestelt ka suurema maksu. Oletame, et 2 500 eurose aastasissetulekuga inimene maksab maksu 20 protsenti, samal ajal kui 10 000 eurolise aastasissetulekuga inimene maksab 40 protsenti. Selle tulemusel maksab neli korda suurema sissetulekuga inimene kaheksa korda suuremat tulumaksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär. Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse Eestis ka astmeliseks tulumaksuks. Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem? Majandusteadlased ei oska selle üle otsustada, kuna nad ei saa mõõta iga inimese subjektiivset krooni piirväärtust ehk seda, kui palju annab ühele inimesele 1 krooni väärtuses kaupade tarbimine. Ometi viivad arutlused progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksu osas inimesed erimeelsustele. Lisaks sellele ei leita üksmeelt küsimuses, milline maks aitaks paremini kaasa majanduskasvu saavutamisele.
● Püsivad müügi- ja halduskulud sisaldavad kulumit 50 000 EUR, kulum aga ei ole rahavoog ja ei kajastu kassaplaanis. Kulude eest tasutakse tekkimise kvartali jooksul, näiteks 2020 I kvartali puhul on arvutused järgmised: 850 000 - 50 000 = 800 000 eurot. ● Ettevõte maksab igas kvartalis dividende 300 000 EUR, ülesandes on öeldud, et maksud tasutakse igal kuul (ehk tulumaks tasutakse kindlalt samas kvartalis). Dividendid maksustatakse 20/80-lise maksumääraga*, tulumaksuks kujuneb igas kvartalis 75 000 eurot [=300000*(20/80)]. ● lõppsaldo = algsaldo + laekumised kokku - väljamaksed kokku 38 * Dividendide maksustamise seadusemuudatus (korrektne lähenemine): regulaarselt makstavatele dividendidele kehtib Eestis soodsam maksumäär, milleks on 14/86 netosummast. 2020. aastal tehtud dividendide väljamaksed maksustatakse 1/3 ulatuses 2018. ja 2019
suurema maksu- Progresseeruv tulumaks võtab suurema sissetulekuga inimestelt suurema määraga maksu maksumääraga maksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär. Progresseeruvat maksusüsteemi on nimetatud ka astmeliseks tulumaksuks. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul ei sõltu maksumäär sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi puhul maksavad suurema sissetulekuga inime- sed suurema maksumääraga maksu. 115 ÜLDTEADMISED NB! MÕISTED kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks
annaabi.ee 
