kasulikkust". Sellel väitel on kaks aspekti: 1. tootmine ei loo mateeriat; 2. tootmine loob kasulikkust. Kasulikkuse teooria Tõi poliitilisse ökonoomiasse kasulikkuse teooria. Pole vahet väärtusel ja tarbimisväärtusel need mõisted on samastatud. Kolme faktori ehk teguri teooria Tootmisest osa kolm faktorit töö, kapital ja maa (loodus). Vastavalt tootmise kolmele komponendile tegi Say vahet ka kolme tululiigi vahel: töö loob palga, kapital protsendi ja maa rendi. Realiseerimisteooria Realiseerimisteooia etendas Say vaadete süsteemis samuti tähtsat osa. Say väitis, et kaup müüakse kauba vastu. Tänan tähelepanu eest!
8 Elamu ja kommunaalmajand 17191600 4.7 Üldvalitsemine 47167700 13.0 Majandus 39039800 10.7 Keskkonnakaitse 5222200 1.4 Tervishoid 1201000 0.3 Avalik kord ja julgeolek 905000 0.2 1. Arvuta eelarve tulud (pesasse B1) 2. Arvuta eelarve kulud (pesasse B12) 3. Arvuta iga tululiigi osakaal kogutulust ja iga kululiigi osakaal kogukulust 4. Koosta graafikud iseloomustamaks tulude jaotust ja kulude jaotust tulud 250000000 200000000 150000000 100000000 50000000 0 kulud 200000000 180000000 160000000 140000000 120000000 100000000 80000000 60000000 40000000 20000000 0 tulud Maksud Toetused Varade müük Kaupade ja teenuste müük Finantseerimistehingud
Igasugune tootmine on tööprotsess, selleks on vajalikud töövahendid ja tööobjekt, mis on kas antud otse looduse poolt või on eelneva töö saadus (tooraine). Järelikult võtab tootmisest osa kolm faktorit (komponenti) töö, kapital ja maa (loodus) ning need loovad hinnalisust, või nagu ütles Say: tootmise ja ringluse kõik komponendid ning liigid on ühesugusel määral rikkuse allikaks. Vastavalt tootmise kolmele komponendile tegi Say vahet ka kolme tululiigi vahel: töö lööb palga, kapital protsendi ja maa rendi. (Krinal,1998:119-120) 5.4 Realiseerimisteooria Realiseerimisteooria etendas Say vaadete süsteemis samuti tähtsat osa. Say väitis, et kaup müüakse kauba vastu, või õigemini toode vahetatakse toote vastu. Seda seisukohta on võimalik formuleerida ka selliselt, et iga müüja on ostja ja iga ostja on müüja ning ühiskonnas on metafüüsiline müüjate ja ostjate võrdsus. (Krinal, 1998: 121) 6. FREDERIC BASTIAT 6
26. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Eelarve tasakaalu viimise võtted on: kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigivarade müük ja riigi võlapaberite väljaandmine ehk laenude võtmine. 27. Riiklikud maksud Eestis Tulumaks (20%), käibemaks (20%), sotsiaalmaks (33%), maamaks (0,1% - 2,5% maa maksustamise hinnast), hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid 28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018. aastal 29. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu) 30. Riigieelarve menetluse protsess Hõlmab kõiki protsesse, mis on ühe eelarve koostamisega seotud. Üks protsess on tavaliselt kaks aastat. Käib see järgmiste punktidega: eelarve eelnõu koostamine, vastuvõtmine, eelarve täitmine, muutmine, aruande koostamine ja kinnitamise protssess 31
o Strateegias tuuakse välja prioriteedid, milleni soovitakse jouda 3.a kaupa 26. Eelarve voimalikud tasakaalu viimise votted. o Eelarve defitsiit- kulud ületavad tulusid o Eelarve ülejääk- tulud ületavad kulud o Maksude suurendamine o Riigilaenude votmine o Riigivarade müük 27. Riiklikud maksud Eestis. o Tulumaks o Käibemaks o Sotsiaalmaks o Aktsiis o Raskeveomaks o Tollimaks 28. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2018. aastal. o Tulud: sotsiaalmaks 29%, käibemaks 23%, tulumaks 18% o Kulud: sotsiaalne kaitse 34%, üldised valitsussektori teenused 18%, majandus 12%, tervishoid 12% 29. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). o Kindlaksmääratud kulu- kulusummat ei tohi ületada ega kanda üle järgmisesse aastasse
Eelarve ülejääk – tulud ületavad kulusid Sissetulekud – maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük Väljaminekud – kulude vähendamine 27. Riiklikud maksud Eestis Üksikisiku tulumaks 58% Maamaks 100% nn ressursimaks ehk loodusvara kasutamisõiguse tasu (põlevkivitööstus, veemajandus) 28. Suuremad kulu- ja tululiigid riigieelarves, osatähtsus. Kolme suurima kulu- ja tululiigi % tähtsused Eesti riigieelarvest 2018.a Kulude poolelt läheb enim raha sotsiaalse kaitse ja majanduse tarbeks, tulude poolelt on esirinnas maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. 9 29. Riigieelarves kulude jaotus 1) KINDLAKSMÄÄRATUD KULU – kulusummat ei tohi ületada ega kanda üle järgmisesse aastasse 2) ARVESTUSLIK KULU – kulu, mida võib üle kulutada eeldusel, et ülekulu kaetakse
maksukoormuse kandja ei lange kokku indiviididele, kes peavad seda maksma kas (aktsiisimaks, käibemaks) saadud tulude(tulumaks), omandi(maamaks), palgafondi(sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades 34. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal! Riigieelarve tulu- ja kululiigid: Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse aastasse, Arvestuslik kulu võib eelarve aastal ületada,Ülekantav kulu võib osaliselt üle kanda järmisse aastasse 35
maksukoormuse kandja ei lange kokku indiviididele, kes peavad seda maksma kas (aktsiisimaks, käibemaks) saadud tulude(tulumaks), omandi(maamaks), palgafondi(sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades 34. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal! Riigieelarve tulu- ja kululiigid: Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse aastasse, Arvestuslik kulu võib eelarve aastal ületada,Ülekantav kulu võib osaliselt üle kanda järmisse aastasse 35
Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigvarade müük. 46.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 47.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 48.Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni 3%.
Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük. 41.Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Üksikisiku tulumaks 11.57% ( Riigieelarvesse läheb ca 45%), Käibemaks; Aktsiisid; Hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42.Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17%; Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, haridus 12%, tervishoid 13% 43. Riigieelarves kulude jaotus. KINDLAKSMÄÄRATUD KULU –kulusummat ei tohi ületada, ega kanda üle järgmisesse aastasse (enamus kuludest). ARVESTUSLIK KULU - kulu, mida võib üle kulutada eeldusel et ülekulu kaetakse tulude ülelaekumisest või
• Maksude suurendamine • Riigilaenude võtmine • Riigivarade müük • Kulude vähendamine 25. Riiklikud maksud Eestis, millest moodustvad suurimad tulud eelarvesse. • Sotsiaalmaks – 27,9% eelarvest • Käibemaks – 20,8% • Erinevad toetused – 11,2% • Kütuseaktsiis – 5% • Füüsilise isiku tulumaks – 4,1% • Juriidilise isiku tulumaks – 4,0% 26. Suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves. Leidke kolm suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2016. aastal. Suurimad tululiigid eelarvest: • Maksud (moodustavad eelarvest ~70%) • Toetused – 11,2% • Kaupade ja teenuste müük – 1,7% Suurimad kululiigid eelarvest: • Sotsiaalne kaitse – 34% • Üldised valitsussektori teenused – 18% • Majandus – 12% • Tervishoid – 12% 27. Riigieelarve kulude jaotus • Kindlaksmääratud kulu – kulusummat ei tohi ületada, ega kanda üle järgmisesse aastasse
40. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Kulude vähendamine, maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük. 41. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse Tulumaks 20% (riigieelarvesse läheb ca 45%), käibemaks 20%, aktsiisid, hasartmängumaks, kinke- ja pärandimaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 42. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal! Tulud: sotsiaalmaks 32%, käibemaks 23%, aktsiisid 13%, toetused 17% Kulud: sotsiaalne kaitse (pensionid, toimetulekutoetused) 33%, majandus 15%, tervishoid 13% haridus 12% 43. Riigieelarves kulude jaotus Kindlaksmääratud kulu kulusummat ei tohi ületada, järgmisesse aastasse võib kanda kuni 3%. Arvestuslik kulu võib eelarveaastal ületada (nt Riigikogu liikme töötasu)
Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku (aktsiisimaks, käibemaks) Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude (tulumaks), omandi (maamaks), palgafondi (sotsiaalmaks) või muu tehingu väärtust arvestades. 47. Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2012 aastal! Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud. · Sotsiaalmaks 32% · Käibemaks 23% · Toetused 17% · Aktsiisid 12% Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused. · Sotsiaalne kaitse 33% · Majandus 15% · Tervishoid 13% · Haridus 11% 48
4) kinke- ja pärandimaks 5) käibemaks 6) maamaks 7) sotsiaalmaks 8) tollimaks Kohalike maksude seaduse alusel võivad kohalikeks maksudeks olla: 1) isikumaks 2) kohalik tulumaks 3) müügimaks 4) paadimaks 5) reklaami- ja kuulutustemaks 6) teede- ja tänavate sulgemise maks 7) mootorsõidukimaks 8) loomapidamismaks 9) lõbustusmaks 50. Millised on suuremad kululiigid riigieelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2011 aastal! Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused. Kululiigid: Sotsiaalne kaitse 33,4%, majandus 14,8%, tervishoid 13,4% Tululiigid: Sotsiaalmaks 30,69%, mittemaksulised tulud 25,51%, käibemaks 22,79% 51. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu).
riigilaenude võtmine 4.Riigivarade müük 46. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 47. Millised on suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2013 aastal! Riigieelarve tulud 1.Laekumised maksudest (vastavalt maksuseadustele). Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 2.Koormised, lõivud, trahvid jm. tulud 3.Tulud riigiettevõtetest jm-st riigivaradest sh
Välismaalt saadavaid dividende ei maksustata kui neilt või nende aluseks olevalt kasumiosalt on välisriigis tulumaks tasutud. Kui seda tehtud ei ole maksustatakse dividendid kehtiva maksumääraga. Kapitali kasvutulu: (ehk kasu vara võõrandamisest) tekib, kui vara müügihind on suurem kui selle vara soetusmaksumuse ja vara võõrandamisega seotud kulutuste summast. Oluline on meeles pidada, et maksustatakse üksnes realiseerunud kasvik (s.t. antud tululiigi maksustamine toimub peale väärtpaberi realiseerimist). Maksustatakse proprtsionaalse tulumaksumäära alusel, see tähendab seda, et investorid on huvitatud pigem kasumi reinvesteerimisest.
annaabi.ee 
