Oscar Wilde ''De profundis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: kirja kirjutamise kohaks on Readingi vangla, tegevus toimub Inglismaal, aga ka mujal Euroopas; tegevus toimub 19. sajandi lõpus. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Sir Alfred Douglas noor inglise aristokraat, kes on harjunud hea eluga ja kasutab teisi ära, et lõbutseda ja elu nautida. Tegemist on väga tujuka mehega, kes näitas ühel päeval enda kõige armsamat külge, teisel oli valmis oma armastatule tõsist kahju põhjustama. · Oscar Wilde geniaalne ja ääretult andekas kirjanik, kes oli sattunud sir Douglase lummusesse, nagu üks tema raamatutegelane Dorian Grayst vaimustusse. Ta oli pühendanud enda elu kunstile, kuid oli valmis enda karjääri ohtu pannes tegema mööndusi mehele, keda ta armastas, sattudes selle tõttu vanglasse. PROBLEEMID:
Leonardo da Vinci Käty Kuusemets 11 h Leonardo da Vinci ( 1452- 1519) kuulub nende haruldaste geeniuste hulka, kellele loodus oli kinkinud kõige mitmekülgsemad võimed. Ta oli maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener. Iseloomult oli ta rahutu, tujuka temperamendiga isik, keda huvitas uute asjade katsetamine Da Vinci sündis Firenze lähedal Vinci külas ühe notari abieluvälise lapsena Leonardo da Vinci oli vasakukäeline ja kirjutas paremalt vasakule. Leonardo da Vinci õppis Firenze tollase juhtiva maalikunstniku ja skulptori Andrea del Verrocchio käe all. 1516. a kutsus Prantsuse kuningas Francois I kuulsa Leonardo da Vinci oma nõuandjaks kunstiasjus Leonardo kunstiloomingut täiendavad tema arvukad analüütilised joonistused
Suure-Jaani Gümnaasium Legend Newtoni õunast Koostaja: Jane Sassiad Juhendaja: Rihet Aver 2016 Kui Galileo suri 1642.aastal, siis sündis Inglismaal veel nutikam teadlane. Selle tujuka, õnnetu ja iseäraliku mehe nimi oli Isaac Newton. 1666.a. läks Newton tol ajal Inglismaa linnades möllanud katku eest pakku oma ema maamõisa. Ühel ilusal päeval nägi ta puuviljaaias õuna puult kukkumas. See pani teda mõtlema, kas gravitatsioon, jõud, mis õuna maa poole tõmbab, võiks ka Kuud oma haardes hoida. Enne Newtonit ei mõistnud keegi, miks Kuu muudkui Maa ümber ja planeedid ümber Päikese liiguvad. Varem arvati, et neid liigutavad jumalad või siis tõukab neid mingi
skulptorina, muusikuna kui pidude korraldajana. Lahkunud Milanost 1499. aastal, pärast selle linna vallutamist prantslaste poolt, viibis Leonardo da Vinci lühemat aega Veneetsias.1501. a asus ta elama Firenzesse. 1506. a sõitis Leonardo da Vinci uuesti Milanosse, kust vahepeal võttis ette reise nii Firenzesse kui ka Rooma. 1516. a kutsus Prantsuse kuningas Francois I kuulsa Leonardo da Vinci oma nõuandjaks kunstiasjus. Prantsusmaal elas kunstnik kolm aastat. Leonardo da Vinci oli rahutu, tujuka temperamendiga isik, keda huvitas peamiselt katsetamine, uute võimaluste otsimine. Seetõttu on tema maaliteoste arv suhteliselt väike. Ta võis alustada maali ja jätta selle lõpetamata, hoolimata patroonide pealekäimisest. Enamgi veel - nähtavasti ta nõudis, et just tema peab otsustama, millal teost lõpetatuks lugeda, ja keeldus seda üle andmast enne, kui ise tulemusega rahul oli. Leonardo da Vinci kunstiloomingut täiendavad tema arvukad analüütilised joonistused
keskajal üles ei kirjutatud). ,,Carmina Burana" koosneb kolmest osast pealkirjadega ,,Kevad", ,,Kõrtsis" ja ,,Armastusest". Teost raamib koorinumber ,,O, Fortuna" (,,Oo, saatus"), kujutades katkematult pöörlevat fortuunaratast, mida ühelt poolt pöörab ingel, teiselt poolt kurat. ,,Catulli Carmina" (,,Catulluse laulud") on loodud solistidele, koorile, tantsijatele, neljale klaverile ja löökpillidele ning selle aluseks on Rooma poeedi Caius Valerius Catulluse värsid tema armuloost tujuka ja truudusetu kaunitari Clodiaga. ,,Aphrodite triumf" koosneb hümnidest armastusjumalanna Aphrodite kiituseks ja teksti aluseks on antiikpoeesia. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile, koorile ja solistidele "Carmina Burana" (1937). Kantaadi pealkiri tähendab tõlkes "Beuerni laulud" ning selle tekstideks on 13. sajandi Saksamaa tudengite ning mässumeelsete õpetlaste kirjutatud ladina- ja ülemsaksakeelsed värsid, mis käsitlevad saatuse heitlikkust ning ajaliku elu rõõme
üksmeelsemalt ohtlikuks käitumishälbeks. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad suured muutused inimese elus, kõrvale jäävad suhted, huvid ja kohustused. [3] Kuidas sõltuvust ära tunda? [4] Tegu võib olla arvutisõltuvusega, kui võib kinnitada vähemalt viit järgmistest väidetest: 1. Kasutad arvutit, et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust. 2. Tunned end tujuka, masendunu, kergesti ärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit. 3. Tunned vajadust kulutada üha enam aega ja raha arvutiga seotule, et muuta oma tuju. 4. Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused. 5. Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust. 6. Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel. 7
Maalikunstniku juures sai ta põhjalikud teadmised perspektiivoptika ning värvide kasutamisest. 1472. aastal lõppes Leonardo õpiaeg, ning ka tema, kui meistri nimi kanti Püha Luuka gildi registrisse. Da Vinci oli vasakaukäeline ning kirjutas paremalt vasakule. Seetõttu on tema kirja võimalik ainult peegelpildis lugeda. Sel ajal arvati, et vasakukäelisus on tingitud kurjast vaimust, mis pärast mees ka teistest inimestest eemale hoidis. Leonardo da Vinci oli rahutu loomuga ning tujuka temperamendiga isik, kes huvitas rohkem ratsetamine ja uute võimaluste otsimine. Seetõttu oli ka tema maailiteoste arv suhteliselt väike. Ta võis alustada paljusid maale ja siis need lõpetamata jätta, hoolimata patroonide pealekäimisest. Leonardo nõudis, et tema otsus on, millal teost lõpetatuks lugeda, ja keelds seda üle andmast enne, kui ise tulemusega rahul oli. Leonardo kujutas oma visanditel inimese anatoomiat, mille tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba
ohtlikku käitumishälvet. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad tõsised muutused inimese elus, kõrvale jäävad suhted, huvid ja kohustused 4 2. Kuidas arvutisõltuvust ära tunda? 2.1 Ära Tuntav Tegu võib olla arvutisõltuvusega, kui võib kinnitada vähemalt viit järgmistest väidetest. 1. Kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust; 2. Tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit; 3. Tunned vajadust üha enam aega ja raha arvutiga seotule kulutada, et muuta oma tuju; 4. Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused; 5. Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust; 6. Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel; 7
suhelda. Arvutisõltuvus on nagu haigus, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust. Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. Et mitte jääda arvutisõltuvusse peab rohkem viibima õues,koolis ning sõpradega, mitte istuda tihti arvutis.Sõltuvust saab ära tunda mitmetest märkidest, näiteks: kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust, tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit, ilmneb füüsilisi tundemärke nagu seljavalu, halb füüsiline vorm ja puudulik enesehügieen, jätkad arvuti kasutamist ka siis kui saad aru, et sul on probleemid reaalses elus. Et sõltuvusest vabaneda peab sellest kellegile rääiima. Vanematele, õpetajale, sõbrale, tuttavatele või konsulteerida psühholoogiga. 6
Leonardo Da Vinci 14521519 Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Oli maalija, skulptor, Leonardo Da Vinci graafik, arhitekt, 1452-1519 teadlane-leidur, kirjanik, luuletaja, improvisaator jms. Oli rahutu, tujuka temperamendiga isik, keda huvitas peamiselt katsetamine ja uute võimaluste otsimine. Kirjutas paremalt vasakule. Tema maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: Leonardo Da Vinci tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias ; 1452-1519 tema esimene Milanoperiood aastatel 14821499 ;
mida tänapäeval üha rohkem tunnustatakse kui ohtlikku käitumishälvet. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad tõsised muutused inimese elus, kõrvale jäävad suhted, huvid ja kohustused. 4 3. Kuidas arvutisõltuvust kindlaks teha ning identifitseerida? Tegu võib olla arvutisõltuvusega, kui võib kinnitada vähemalt viit järgmistest väidetest: Kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust; Tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit; Tunned vajadust üha enam aega ja raha arvutiga seotule kulutada, et muuta oma tuju; Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused; Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust; Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel;
· Wilde-i languse põhjuseks sai tema sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvusid nad 1891.aastal ning nende vahekord muutus intiimsemaks. Lordi isale nende suhe ei meeldinud ja püüdis neid lahutada, tungides 1894.aastal Wilde-i korterisse ja teda ähvardades. · Wilde kohta hakkasid liikuma kuulujutud, et ta kõndivat ümberriietatuna kõige mustemates urgastes ning ta lasi nendel kuulujuttudel kasvada. Sellele aitas kaasa valitsemishimulise ja tujuka lordi mõjuvõim tema üle, kelle jaoks ta pidi sõprust lunastama, kuid millegipärast ei lasknud ta tast lahti. · Kui 1895.aastal Alziiri läheb, arvavad kõik, et ta põgenenud ning hakkasid teda järsku halvustama. Hoolimata oma sõprade hoiatusest saabub ta 1895. Aasta veebruaris oma näidendi ,,The Importance of Being Earnest" esietendusele Londonisse. Markii üritas seda nurja ajada, aga kui see ei õnnestunud andis ta Wilde-le teotava kirja, millele
astuma aususe, halastuse, inimlikkuse ja religiooni vastu. Valitseja vaim peab olema valmis pöörduma vastavalt asjaolude muutumisele kui need temalt seda nõuavad - võimalusel mitte eemalduda heast, kuid tarvidusel osates siseneda halba. Valitseja muudab vihatuks eelkõige ablas ja röövellik eluviis ning alamate vara ja naiste anastamine, millest valitsejal tuleb kindlasti hoiduda. Põlatuks muutub valitseja siis, kui teda võetakse tujuka, kergemeelse, naiseliku, ara ja kõhklevana. Seetõttu peab valitseja sõna olema alamatele seaduseks, kõigist valitseja tegudest aga peab peegelduma väärikus, vaprus, tõsidus ja kindlameelsus. Valitsejat võivad ähvardavad kaht laadi ohud: seesmine, alamatest lähtuv; ning väline, tugevate võõraste valitsejate poolt. Viimase vastu on end võimalik kaitsta korralike relvade ning heade sõprade abiga. Machiavelli
S��sk S��se � ka �kotkas� Sygys -e Tabaja Taim -e Tali Talv -e Tamm -e Tarn -a Tart Tardu Tarvas Tarva Tarvet -u < �tarvas� Tasu Tasuja Tasulemb -e Teder Tedre Tee Tera Terane Terase Teras -e Terav -a Tihane Tihase Tiiu < �tihane� Tirk Tirgu Tirt Tirdi Tont Tondi Toom -e Tore -da Tugev -a Tugi Toe � NB: �ks esimesi teadaolevaid maarahva nimesid, esineb vanavene kroonikas Tuglas Tukla Tuhat Tuhande Tui Tuisk Tuisu Tuju Tujukas Tujuka Tukk Tuki Tuli Tule Tuline Tulise Tume -da Tunne Tunde Turges -e � lv. �sulg� Tutkas Tutka Tuul -e Tuuline Tuulise Tuur -a T�eleid -leiu T�hv -a � LE �tammet�ru� T�iv -u v. T�o � �t�otus�, �ohver� T�ivulemb -e T�ll -u T�lv -a T�mmu T�nn -i T�rges T�rksa T�rvand -i T�rvas -e T�si -se T�sine T�sise T�hn -i T�ht T�he T�pp -i T�ll -u (>T�ll -u) Uba Oa Ude -me Udu Udras -e Udres -e Uhke Uibu
Üsna pea märkab tüdruk et ta figuur hakkab muutuma naiselikumaks, kasvavad puusad ja arenevad rinnad. Samuti hakkavad kaenlaaukudes ning bikiinipiirkonnas, käsivartel ja jalgadel kasvama karvad. Kõik need sündmused leiavad aset seetõttu, et teismelise keha toodab eri hormoone: kasvuhormoone ja suguhormoone. Hormoonid on keemilised ained, mis kontrollivad ja tasakaalustavad kogu organismi arengut, kuid oma mõju on neil ka psüühikale. Ilmaasjata ei öelda tujuka teismelise kohta, et "tema hormoonid möllavad". Pulbitsevad hormoonid võivad tekitada kiiret tujumuutust, närvilisust, äkilisi tundepuhanguid ja üldse kiirelt vahelduvaid emotsioone. Suguhormoonid aitavad kaasa suguelundite arengule ning suguküpsuse saabumisele. Suguhormoonide tegevuse tulemusena algab ka menstruatsioon üks esimesi tõsisemaid murdeeaga kaasnevaid muutusi, mis näitab, et tüdrukust hakkab saama naine.
muusikamees, luuletaja ja improvisaator. See mitmekesisus, nii tähtis kui see ka võis olla tema kunstilise isiksuse väljakujunemisel, oli teisest küljest kahjulik, sest see killustas ta jõudu ja takistas teda kontsentreerumast ühel, siiski kõige tähtsamal - maalikunsti - alal. Ta jättis maalimise tihti katki, sest avastas parasjagu uusi värve, hakkas tegelema oma leiutistega või keskendus lausa liialt kujutavate inimeste ja loomade anatoomiale. Pealegi oli Vinci rahutu, tujuka temperamendiga isik, keda huvitas peamiselt katsetamine, uute võimaluste otsimine. Tal oli raskusi teoste alustamisega, sest tundis end pidevalt ebakindlalt suure tühja pinna ees, mida ta maalima pidi hakkama. Vähe sellest, veelgi raskem oli Vinci jaoks oma tööde lõpetamine, eriti veel tähtaegadest kinni pidamine. Nähtavasti ta nõudis, et just tema peab otsustama, millal teost lõpetatuks lugeda, ja keeldus seda üle andmast enne, kui ise
· "Seitse surmapattu" · "Viimne kohtupäev" · "Püha Antoni kiusatus" 4. peatükk Kõrgrenessanss · ülim õitseaeg itaalia kunsti arengus · püüg ideaalse suursuguse, suurejoonelise vormikäsitluse, selguse ja harmoonia poole. · Tähtsaim keskus Rooma, kus uus kunstiideaal järjekindlalt võidule pääseb. Leonardo da'Vinci (1452-1519) · oli maalija, skulptor, arhitekt, teadlane-leidur, kirjanik, luuletaja, improvisaator. · oli rahutu, tujuka temperimendiga isik, keda huvitas peamiselt katsetamine ja uute võimaluste otsimine · kirjutas paremalt vasakule · lahkas üle 30 laiba, et teada kuidas inimene kokku pandud on · tema maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. · 1467 oli Firenzes Verokkio õpilasena, edasi Milanos hertsogi juures insenerina ja maalikunstnikuna. · maksimaalse väljenduse sai da'Vinci "Püha õhtusöömaaeg" maalimisel,
aastal Stuttgartis, kus ta isa töötas madalama astme ametnikuna Wüttembergi hertsogi õukonnas. Hegeli isal olid poja suhtes suured plaanid ning ta sai hariduse esmalt Stuttgarti Gümnaasiumis ja seejärel kuulsas Svaabi teoloogilises seminaris, Tübingeni Stiftis, kuhu ta astus 1788. aastal kavatsusega saada kas luteri pastoriks või siis hertsogkonna valitsuse Honorationen liikmeks. Idüllilises paigas Neckari kaldal asuvas Tübingeni Stiftis jagas Hegel tuba luuletaja Hölderlini ja tujuka varakult väljakujunenud filosoofi Schellingiga. Sõbrad õppisid seminaris tüüpilisi teoloogilisi ja filosoofilisi aineid. Nad tervitasid vaimustusega Prantsuse revolutsiooni, istutades selle tähistamiseks linna servale vabaduse puu. Stifti poliitiline radikaalsus muutis rahutuks isegi hertsogi, kes sooritas sinna mitmeid formaalseid visiite, millest üks kajastub Peter Weissi näidendis ,,Hölderlin''. Veelgi olulisem sõprade hilisemat
Seal ta mõtiskleb elu üle nagu ,,Faustis". 2. Byron (1788-1824) Byron sündis Londonis, suursugu päritolu perest. Isa poolt lordide perekonnas, emapoolt soti verd (ema oli Soti kuninga James I pojapojatütar). Vanemate abielu oli õnnetu, sest isa oli seikleja ja priiskaja, jahtis naistelt varandust. Ema sündis päras tGeorge'i sündimist Sotimaale Aberdeen'i, üürikorterisse elama. Tema ema on isleoomustatud kui heitliku, õnnetu, tujuka, iseka ja muutuva iseloomuga naisterahvast. Byron sai hea koolihariduse, algul kodus ja hiljem keskkoolis ja ülikoolis. Tema elukäiku ja loomingut mõjutas see, et ta oli sünnist saadik ühest jalast vigane, ta lonkas, aga ta kange iseloom pidas sellele vastu. Ta ei arvanud end teistest halvemaks olevat, ta ratsutas, vehkles jms. Sotimaa elas Byron maal talupoegade juures. Noore poisina puutus kokku eheda rahva olemusega ja ka Sotimaa loodusega
inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat. Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha. Välja arenesid ka nende ühiskonna, kultuuri ja sotsiaalsed suhted. Kõik need asjaolud võimaldasid neil märksa paremini kohaneda planeet Maa tujuka kliima muutustega ja raskema elu standartidega. Levinud arvamuse järgi on tänapäeva inimene põlvnenud just Homo sapiensist, kes siis rändasid välja Aafrikast umbes 100 000 aastat tagasi. Homo sapiensil arenes välja keel ja kõne ning omas teistest inimeste eellastest suuremat teadvust. Intellektid, kes kasutavad sümboleid, võtavad maailmas üha enam võimust. Umbes 30 000 aastat tagasi jäi Homo sapiens Maal ainsaks inimolendiks
inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat. Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha. Välja arenesid ka nende ühiskonna, kultuuri ja sotsiaalsed suhted. Kõik need asjaolud võimaldasid neil märksa paremini kohaneda planeet Maa tujuka kliima muutustega ja raskema elu standartidega. Levinud arvamuse järgi on tänapäeva inimene põlvnenud just Homo sapiensist, kes siis rändasid välja Aafrikast umbes 100 000 aastat tagasi. Homo sapiensil arenes välja keel ja kõne ning omas teistest inimeste eellastest suuremat teadvust. Intellektid, kes kasutavad sümboleid, võtavad maailmas üha enam võimust. Umbes 30 000 aastat tagasi jäi Homo sapiens Maal ainsaks inimolendiks
inimeseks ning Heidelbergi inimeseks. Homo sapiensi vanuseks peetakse umbes 500 000 aastat. Homo sapiens on ainus ürgsete inimahvide liik või vahevorm, kes on tänapäevani säilinud meie endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha. Välja arenesid ka nende ühiskonna, kultuuri ja sotsiaalsed suhted. Kõik need asjaolud võimaldasid neil märksa paremini kohaneda planeet Maa tujuka kliima muutustega ja raskema elu standartidega. Levinud arvamuse järgi on tänapäeva inimene põlvnenud just Homo sapiensist, kes siis rändasid välja Aafrikast umbes 100 000 aastat tagasi. Homo sapiensil arenes välja keel ja kõne ning omas teistest inimeste eellastest suuremat teadvust. Intellektid, kes kasutavad sümboleid, võtavad maailmas üha enam võimust. Umbes 30 000 aastat tagasi jäi Homo sapiens Maal ainsaks inimolendiks
annaabi.ee 
