pärit 20. sajandi algusest. Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm. Puittaimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puittaimede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja. Hekkideks on kasutatud kas läikivat tuhkpuud või ungari sirelit, Toompea nõlval kõrgete hekkide moodustamiseks ka viirpuid. Esiletoomist väärivad puude hulgas on kirjulehine pensilvaania saar(üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas) , kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik, Toompuiestee 22 krundi lõunaservas), ploomilehise õunapuu roosade õitega teisend(Toompuiestee ääres ja puud on mitemharulised), "leinasaared"(Shnelli tiigi
on metsloomadele mürgine(sellepärast seda keegi ei söö). Vanasti valmistati stikest puidust pisiesemeid, hobuselooki, korvide ja punutiste tegemisel, kuivatatud koore leotis oli tunnustatud ravim kõhulahtisuse vastu. Kuivatud lehtedest tee aitas alandada palavikku. Toominga vili sisaldab parkaineid, sukhruid, C-vitamiini. Vanasti tõrjuti putukaid toast õites toomingaokste suitsuga või pandi tassiga lauale toomingakoore leotis. 26) Tuhkpuud (Cotoneaster) Eestis kasvab 3 liiki tuhkpuud. Harilik tuhkpuu (Põhja- ja Loode-Eesti paealadel). Lehed on sirgservalised, tömbivõitu tipuga, 1-4cm pikad. Õied avanevad juunis, viljad on punast värvi. Must tuhkpuu(kasvab samades piirkondades, ent on haruldasem) õied asuvad kuni 12-kaupa kobaras, viljad on musta tooni. Lood-tuhkpuu- viljad valminult on tume- lillakaspunased. Kõige suurem kasutus ilupõõsana.(eelistatuim on Läikiv tuhkpuu). 27) Türnpuu (Rhamnus cathartica)
hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid. Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas, toomingas, soolpihl ja marjalepp. Õuna ja pirnipuust saadakse kõva tarbepuitu. Roosõielised on laialt levinud ilutaimedena, eriti hinnatud on roosid, enelad, tuhkpuud viirpuud, ebaküdooniad ning mõned õuna-, kirsi- ja mandlipuu liigid. 5.Liikide tähtsus eelkõige kultuurtaimed, söögiks. SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) suur sugkond! 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi. 2.Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond. Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes. 3.-4) Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad
ümbritsevad alad. 3 PUISTU KIRJELDUS ARUMETSAS 3.1 Puistu taimkate Puistu on hõre, puud on kohati kõveratüvelised ja okslikud. Võimalik on eristada kahte rinnet, seega on tegemist liitpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Ma. II rinne: Lv, Va. Järelkasv on mitmekesine, kõige rohkem esineb hall-leppa, kaske, vahtrat, haaba, kuuske. Vähem saart ja tamme. Põõsarinne on kohati tihe ja liigirikas. Lausaliselt esineb põldmurakat ja toomingat. Laiguti esineb harilikku tuhkpuud, lodjapuud, pihlakat, magedat sõstart, paakspuud, türnpuud ja kadakat. Puhmarinne puudub. Rohurinne on kohati tihe. Lausaliselt esineb maikellukest ja sinilille. Laiguti esineb metsmaasikas, metskurereha, jänesesalat, ussilakk, külmamailane ja sookastik. Kohati esineb kinkkannike, hunditubakas ja ojamõõl. Samblarinne on varjulistes kohtades pidev. Kogu proovitüki ulatuses esineb lausaliselt metsakäharik. Laiguti esineb kähar salusammal ja kohati harilik meelik (kasvab lubjarikkal
vaid 0,1% metsadest. Kastikuloo (kl) Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed (Kh'') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Muld kõrge huumusesisaldusega. Puistud- peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmets- domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestik- valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis, moodustavad 2,7% kõikidest kkt-st. 1.2 Nõmmemetsad- asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Peamisteks puude kasvu piiravateks teguriteks on vee ja toitainete puudus. Esinevad en leedemullad (L). Sambliku kasvukohatüüp (sm) Nõmmemetsadele kõige iseloomulikum; asuvad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel
Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka männi-kuuse segapuistusid (kuused kannatavad juurepessu kahjustuste all), tootlikkuselt kuuluvad puistud III-IV boniteedi klassi. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Varjus leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu sinilill, ussilakk, võsaülane, lillakas. Ka selles kasvukohas toimub uuenemine kamardumise ja ebasoodsate kasvukohatingimuste tõttu aeglaselt. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja- Eestis. 1.2 Nõmmemetsad Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes
Edasi pole enam üldse puud Türnpuu-lääne ja põhjaeesti Paakspuu-märjemad alad Kukerpuu Kuslapuu: harilik ja sinine. Harilik ausmetsa põõsana,salukuusikutes.Sinine aga luhbjarikastes madalsoo metsades ja puisniitudel. Sõstrad- mage/must/karvane Sarapuu- kõrguselt kui puu aga vormit kui põõsas. Läbimõõt võib olaka isegi rohkem kui 1m. Kikapuu Lodjapuu Verev-Kontpuu- looduslik (võsuri ja siberi on metsisitunud kultuurtaimed) Kibuvitsad Tuhkpuud Näsiniin sama laadne Tuhkpuuga,puidu eesmärgl ei kasutata. Võõrpuud Lehis üle 200 eestis kasvatatud Vigalas, oodis ja võrumaal. Väärtusliku puiduga Hobuksastan Paplid Elupuu Sirelid Kirsipuu- 0,2 hektarit maguskirsi palgimetsa, Parasaarel Astelpaju Puidu tugevus Suured puud on pehmema puiduga, väikesed põõsad on tugevamad. Mänd, kuusk haab,lepad, paju, pärn- pehmed puud. Pikaealisemad puud on kõvemad. Kuslapuu on üks kõige kõvemaid. Näsiniin oli kõigepehmem.
võimalust. ( ( Eesti puuviljanduses on seetõttu kriitiline olukord, kuna Eesti on Euroopa Liidu sees ametlikult nimetatud viljapuu- baketrpõletiku suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Seega tuleb rakendada nulltoleransti ja võimalikult rangelt likvideerida levikuoht kõikides haiguskolletes, sj. hävitada kõik peremeestaimed (õunapuud, pirnipuud, ebaküdooniad, tuhkpuud, viirpuud, toompihlakad ja pihlakad jt.) 500 m raadiuses saastunud maatükist (nn. saastumisohu vööndis) ja teostada tihedat kontrolli seda ümbritseva 500 m laiuses puhvertsoonis, milles hävitada kõik sümptomaatilised peremeestaimed. ( ( Eraisikute valduses olevate taimede hävitamise kompenseerimist riik ette ei näe. Puukoolides ja viljapuuaedades läbiviidud tõrjeabinõude kompenseerimiseks on seaduslik alus
Harilik tuhkpuu õitseb juunis. Õied on valkjasroosad ning ripuvad ühe- või kahekaupa. Viljad valmivad augustis, ent muutuvad juba juulis erepunaseks. Taime dekoratiivsus tulenebki suuresti erkpunastest kaunitest viljadest. Harilik tuhkpuu väärib kasvatamist üksikpõõsana, kuid sobib ka hekkide rajamiseks (Laas 1987). 16.2 Hooldusvõtted Tuhkpuu on külmakindel ja hea põuataluvusega. Tolmutaluvus ja vähenõudlikkus mulla niiskuse ja viljakuse suhtes lubavad tuhkpuud linnahaljastuses kasutada. Põõsaste dekoratiivsuse säilitamiseks tuleb regulaarselt sanitaarlõikust teha, mille käigus eemaldatakse kahjustunud võrsed. Lõikekohti tuleb määrida aiavahaga. Noorenduslõikust tehakse kevadel enne pungade puhkemist (tavaliselt 15- 18 aastaseid taimi) (Ageeta OÜ veebileht 2008). Tuhkpuid on võimalik paljundada nii seemnete, pistikute kui ka võrsikutega. Seemnetega paljundamiseks valitakse välja hea kvaliteediga küpsed seemned
Harilik tuhkpuu õitseb juunis. Õied on valkjasroosad ning ripuvad ühe- või kahekaupa. Viljad valmivad augustis, ent muutuvad juba juulis erepunaseks. Taime dekoratiivsus tulenebki suuresti erkpunastest kaunitest viljadest. Harilik tuhkpuu väärib kasvatamist üksikpõõsana, kuid sobib ka hekkide rajamiseks. Hooldus Tuhkpuu on külmakindel ja hea põuataluvusega. Tolmutaluvus ja vähenõudlikkus mulla niiskuse ja viljakuse suhtes lubavad tuhkpuud linnahaljastuses kasutada. Põõsaste dekoratiivsuse säilitamiseks tuleb regulaarselt sanitaarlõikust teha, mille käigus eemaldatakse kahjustunud võrsed. Lõikekohti tuleb määrida aiavahaga. Noorenduslõikust tehakse kevadel enne pungade puhkemist (tavaliselt 15-18 aastaseid taimi). Tuhkpuid on võimalik paljundada nii seemnete, pistikute kui ka võrsikutega. Seemnetega paljundamiseks valitakse välja hea kvaliteediga küpsed seemned. Idanemise kiirendamiseks ja
Krimmis ja Kaukaasias. 1,5 -3 m kõrguseks kasvaval püstisel põõsal on noored võrsed tihedalt viltjaskarvased, hiljem paljad, läikivad. Lehed 1-4 cm pikad, laielliptilised kuni munajad, tömbi või pügaldunud tipuga, pealt hallikasrohelised ja veidi karvased, alt hallikasviltjad. Õied valkjad kuni roosad, 1-4 kaupa kobarates, rippuvad. Õitseb mai- juuni, punased viljad valmivad augustis, 2-4 seemnega (Aiasõber). Looduslikult kasvavast harilikku tuhkpuud kultiveeritakse harva (Sarapuu 1969). Tuhkpuu on väärt kasvatamiseks üksikpõõsana, kuid sobib hekkide rajamiseks (Laas 1987). Talub hästi kärpimist, seega saab ilusa korrapärase ja tiheda heki (Valdaru 2012). Harilik tuhkpuu on lubjarikast mulda nõudev liik. (Aiasõber) Teda ei tasu istutada liiva või raskesse savisse, sest seal ta ei arene. Istutamise ajal tuleks teha korralik kraav ja täita selle toitaineterikka mullaga. Tuhkpuule sobib kasvuaegne väetamine. Kuigi puu
kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades voortel). Mulla lähtekivimiks on karbonaatne kõveratüvelised. saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla moreen. Muld on Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas, alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja viljakas, tüüpiline on leostunud (Ko) või leetjas vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage laanik. (KI) muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest sõstart, paakspuud. Alustaimestikus valitsevad Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. lagunemistingimused on head. Huumushorisont on kõrrelised: metskastik, punane aruhein, Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina tüse (15-25 cm), lubikas
(kleistogaamsed) õied Apomiksis Sageli puudub õietolm, õied enamus võililli, võivad olla taandarenenud hunditubakad, kortslehed, kuldtulikad, ka viirpuud, tuhkpuud. 1) Mesilase ja kimalane kollased või sinised; teerajad, et mesilasi juhatada; sissepugemine. Lühikese õieputkaga 2) Mardikalise võib olla värvitu, tähtis on lõhn. Õietolmu või mahlakat õiekatet söövad. 3) Liblika pikk õie tee (mida mööda lont sisse), lõhn ei loe. 4) Kahetiivalise avatud õied (sarikalised) või avatud suured torud. 5) Lind-tolmeldaja palju nektarit, tugev õis, lõhn ei loe, värvuselt punane või oranz.
(kleistogaamsed) õied Apomiksis Sageli puudub õietolm, õied enamus võililli, võivad olla taandarenenud hunditubakad, kortslehed, kuldtulikad, ka viirpuud, tuhkpuud. 50. Kaheliviljastamine Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab keemilise ärrituse mõjul arenema. Ta koosneb 2 rakust - suurem vegetatiive ja väiksem generatiivne rakk. Tolmutera vegetatiivne rakk kasvatab tolmutoru, mis kasvab emakasuudmesse, suundudes sigimiku poole. Tolmutoru kasvades hakkab generatiivne rakk liikuma tolmutoru eesotsas, kus ta jaguneb kaheks isasgameediks (spermiks). Tolmlemisest viljastumiseni kulub pool tundi kuni paar nädalat. Jõudnud
annaabi.ee 
