........................................................................................................ 4 5Inimene ja loom.................................................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 5 Sissejuhatus Oma töös tuginen ühele allikale: Jesper Hoffmeyer'i raamat `'Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust'', mis ilmus 2014. aastal. Autor tugineb oma raamatus John Deely'le ja Maxine Sheets-Johnstone'ile. Raamatust valisin referaadiks ühe peatüki, milles Hoffmeyer kirjutas loomade ja inimeste biosemiootiliste sarnasustest. Raamatu autor on semiootilises bioloogias tippteadlane ning on Rahvusvahelise Biosemiootika Seltsi president. 1 Objekt ja asi
Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltuvusest, on meediamonitooring relevantne ja ainus mõeldav, adekvaatsete andmete kogumise meetod. Teema ise on piisavalt kitsendatud, et selle puhul ei saaks andmete kogumiseks kasutada dokumendianalüüsi, intervjuusid, vaatlust vm taolist andmekogumismeetodit. Andmeanalüüsimeetodina kasutan diskursuseanalüüsi, tõenäoliselt tuginen Fairclough' kriitilise diskursuseanalüüsi meetodile. Meediamonitooringu puhul on diskursuseanalüüs ainus edukaimalt rakendatav andmeanalüüsimeetod. 1 Mariin Virolainen, RIRIB12 Analüüsin Postimees.ee vahendusel Vene presidendi, peaministri ja välisministri seisukohti antud teemal. Valimi parameetrid, mille abil sihiteadlik valim on
Sisukord Sissejuhatus Refereermise teemaks võtsin Suuremõisa lossi. Täpsemalt tuginen lossi ajaloole ja sellele, milline on lossi välimus ja ümbrus ning mis asutused asuvad seal praegu. Eesmärgiks on saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas
Muistend on aga väljamõeldis ning ütleksin et pigem meelelahutuslik lugu. Midagi hoopis erilisemat on uskumus. Uskumus on sisemine veendumus, et nii just ongi õige ning see võib olla personaalne kuid ka kogukondlikul tasandil. Kaugemasse minevikku vaadates leidub sarnaseid uskumusi juba suuremas ühenduses- kogu läänemeresoome rahvaste tasandil. Üheks selliseks näiteks tooksingi siinkohal metshaldjapärimuse. Oma essees tuginen peamiselt Kristi Salve artiklile ,,Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval." Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid. Eestlaste usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13. sajandist, kuid haldja mõiste hakkab üha sagedamini esinema alles 19. sajandi keskpaigast alates. 1 On erinevaid teooriaid sellest, et miks on tekkinud läänemeresoome rahvaste pärimusse selline olend nagu metshaldjas
Mina arvan, saatus ongi tegelikut juhus. Mingit ettemääratust selles suhtes ei ole - ettemääratus tähendab ainult seda, et kui äratuskell panna helisema, siis ta heliseb, kuid alati võib-olla juhus, et kella patarei saab tühjaks ning kell ei helise. Ei saa öelda, et üks või teine arvamus saatusest ja selle kulgemisest on väär. Arvan, et igal inimesel on õigus uskuda just seda, mida peab enda jaoks sobivaimaks. Enda arvamusele tuginen just oma elukogemuste põhjal. Saatusel on küll tugev seos inimese ja tema tegude vahel, kuid siiski paneb need teod paika just juhus.
seejärel õigesti. VII. Grupitöös esilekerkivate probleemide korral … a) Olen kannatamatu nende suhtes, kes pidurdavad asjade edenemist. b) 2 Usaldan liialt oma intuitsiooni ja emotsioone ning väldin inimesi, kes on “külmad”. c) Minu soov veenduda selles, et asjad oleksid õigesti tehtud võib kogu tegevust aeglustada. d) 2 Tüdinen asjadest kiiresti ja seetõttu tuginen ühele või kahele inimesele, kes suudavad mind inspireerida. e) 2 Mul on raske alustada, kui ma pole veendunud, et eesmärgid ja sihid on selged. f) Teinekord on mul raske teistele oma seisukohti selgelt seletada kui arvan, et olen ise lahenduse leidnud. g) 4 Olen teadlik, et nõuan teinekord teistelt asju, millega ise toime ei tule. h) Kõhklen oma seisukohtade esitamisel, kui tajun tugevat vastuseisu.
sündmus on värske ja lugejale lähedane (kusjuures olgu siin mainitud, et uudisloo kriteeriumid ei pea olema vaid uudisloos, vaid võivad avalduda ka arvamusloos, reportaazhis jne). 2) Autorit võib pidada spetsialistiks ehk antud juhul arstiks, kellel on mingisugune autoriteet sel teemal kõnelda ja sel juhul on ta oluline. 3) Leidsin tema loost tekstianalüütiliselt palju huvitavat, mida on võimalik lahata. Tuginen oma analüüsis peaasjalikult Katrin Aava ja Ülle Salumäe raamatule „Meedia ja mõjutamine“ ning Kadri Kasaku arvamusloole „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“ Arvamusloo kui meediateksti spetsiifika Katrin Aava ja Ülle Salumäe kirjutavad oma raamatus „Meedia ja mõjutamine“, et meedias avaldatakse põhiliselt kahte liiki tekste: ühed on faktilood ning teised on arvamuslood.
5. Rahasüsteem 2.6. Orjad 2.7. Ihunuhtlus 2.8. Vande andmine 3. Lex Frisionum ja kristlus 3.1. Vastsündinud laste tapmine 3.2. Templi rüvetamine 4. Kokkuvõte 2 5. Kasutatud kirjandus 3 Sissejuhatus Käesoleva allika analüüsi koostasin Lex Frisionumi põhjal. Peale 9. sajandist pärineva nn Friisi Seadusekogumiku (Lex Frisionumi) tuginen võrdlusteks ka teistele toonastele germaani seadustele. Valisin allika analüüsiks Lex Frisionumi, sest juba tema kõige kurikuulsam säte on paljude teadlaste seas ja ka minus tekitanud huvi ja müstikat. Lisaks sellele arvan, et kuigi on palju räägitud Karl Suure (Charlemagne) valitsemisajast ja tema vallutustest, on kahjuks jäänud suurema tähelepanuta tema töö rahvaste ristiusustamisel just rahvaste endi seaduste kaudu, mis just Lex Frisionumi puhul aset leidis.
kasutusjuhendites vastunäidustatud, ning väidetavalt lasi mu onu mikrolaineahjus muna keetes sellelt ukse eest. Töö annab ülevaate mikrolaineahju ajaloost ning kirjeldab mikrolaineahju ehitust ning tööpõhimõtet. Töö eesmärk on uurida läbi katsete mikrolaineahjude omadusi ning teha kindlaks mikrolaineahjude kasutusjuhendites olevate keeldude olemusi. Samuti vaatlen töös erinevate ainete käitumist ning omaduste muutumist mikrolainete mõjul. Oma töös tuginen erinevatele artiklitele ning füüsika õpikutele. Katsed viisin läbi Tartu Ülikooli Füüsikahoones. 4 1. ELEKTROMAGNETLAINED. 1.1. Mõiste Elektromagnetlained on ruumis vabalt levivad lained, mis koosnevad võnkuvatest magnet- ja elektriväljadest. Neil on suur sageduste vahemik ning võime levida kõikides keskkondades,
Lisan sellele käsitluse, mis pole otseselt anarhistlik, ent sobib anarhismiga oma argumentatsioonilt ning mõtteviisilt: Georges Bataille' kulutuse-mõiste. Referaadi lõpposas üritan näidata anarhistliku mõtteviisi relevantsust ja vajalikkust ka tänapäeval, seda läbi juba mainitud Julia Kristeva mässukäsitluse. Eestikeelset materjali antud teema käsitlemiseks just liigselt ei ole. Juba mainisin "Vikerkaare" anarhismi-eri [Vikerkaar 1998 a., nr. 1/2.], millele suuresti tuginen; samuti on "Akadeemias" ilmunud Barbara Goodwini anarhismikäsitlus [ "Akadeemia" 1994, nr. 3, lk. 572-589; nr. 4, lk. 799- 814]. Lisaks on Hasso Krull pidanud 1996/97 õppeaastal Eesti Humanitaarinstituuudis erikursuse "Anarhism ja kirjandus", mis valgustab anarhismi ideelisi tagapõhju ning selgitab mõisteid (selle ilmne kättesaamatus ning trükis mitteilmumine teeb raskeks sellele viitamise: seepärast viitan sellele ja kasutan seda - vaid äärmisel vajadusel). Ka on Hasso Krull
Uurimistöös on vaadeldud õigustloova akti koht ,,rahvusliku õiguskorra püramiidis"; õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt; õiguse valdkond, kuhu akt kuulub; akti õiguslik ideoloogia; õigusakti vahekord ülipositiivses ja positiivses õiguses; juriidilise vastutuse sisaldus õigusaktis; aktis seadusandja poolt kasutatava õiguskeele täpsus; õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika. Uurimistöö koostamisel tuginen professor Raul Naritsa õpikus ,,Õiguse entsüklopeedia" sisalduvale materjalile. 1 Perekonnaseadus RT I 2009, 60, 395 3 1. PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE PKS on Riigikogu poolt 18.11.2009.a seadusena vastu võetud, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. detsembri 2009. a otsusega nr 561 ning on jõustunud 01.07.2010. 01.07.2010
18 19 MUSTAND: Monarhia on veresuguluse alusel päritav võim. Jaguneb kaheks: suuremalt jaolt absolutistlikuks (18.saj valgustatud monarhia) ja piiratud monarhia. On öeldud, et lõpuks jääb järgi 5 monarhiat risti, poti, ärtu, ruutu ja inglise monarhia. Järgnevalt analüüsin nii absolutistliku kui ka piiratud monarhia puudusi ja voorusi. Absolutismianalüüsis tuginen uusaja ajaloole ja piiratud monarhia puhul tänapäevale. Absolutistlikuks monarhiaks nimetatakse monarhiat, kus riigipeal on ainuisikuline võim. Absolutism kujunes 17.saj vältel ning on püsinud mitmetes riikides tänaseni. Euroopale on reeglina omane piiratud monarhia, kuid mitmetes India ookeani äärsetes maades on püsinud absolutism tänaseni. Näiteks Brunei, Katari, Omaan. Seega võib väita, et absolutism püsib pigem islami kultuuriruumis. Absolutistlik monarh ajaloos suudab
Sündmused, mis mõjutasid ka Jalgsema küla elu, tõin töös välja Eesti ajaloo õpiku abil. Lisamaterjale otsides selgus, et Jalgsema küla ajaloo kohta on siiski kirjalikes allikates väga vähe kirjas. Eesti Vabariigi aegse külaelu kirjapanekul sain suurt abi raamatust "Järvamaa aastail 1939 ja nüüd...", kus on andmeid ühistegevusest Jalgsema külas. Raske oli kirja panna aastatel 1939-1949 toimunut, siin tuginen külas elavate vanemate isimeste mälestustele. Jalgsema kooli ajaloost on 1981. a tehtud Järva-Jaani Keskkooli ajalooõpetaja Vilma Annuki juhendamisel väike kodu- uurimistöö. Töö koostamisel on põhiliseks allikaks olnud Jalgsema Algkooli kroonika, mida pean usaldusväärseks. Ülevaade sellest koolist põhineb eelpool nimetatud tööl. Kolhoosi loomise kohta sain teavet Järva-Jaani muuseumist ja väikesest brozüürist "Järva-Jaani kolhoos.
Kõige üldisemalt saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil. Analoogia on ÕN-ide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisavalt reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad reguleerimist. a) esmalt seaduse analoogia – leian õiguskorrast sarnast olukorda korrastava normi. Üldjuhul sarnase rakendamine lubatud, va karistusõiguses – seal analoogia keelatud. Kui sarnast normi pole, siis edasi: b) õiguse analoogia – tuginen oma otsuses mõnele õiguse printsiibile, nt võrdne kohtlemine, proportsionaalsus jne. Kui ÕN=abstraknte käitumismall, siis printsiip on veel abstraktsem. Nt loobumine haginõudest, karistuse täideviimisest – nende alusel saame konstrueerida põhimõtte, et on olemas võimalus loobuda õigusemõistmisest. Kui tõlgendamisest ega ka analoogiast abi ei ole, peab õiguse rakendaja tegema otsuse, lähtudes loomuõigusest
m¨ urana' toimivate v¨a¨artushinnangute j¨algimiseks. 29 II M¨ argiteooria ja kanji Eelnevalt oli juttu kanji m¨arkide omadustest nii makro- kui mikrotasan- dil. J¨argnevas osas prooviksin vaadelda, mida semiootiline m¨argiteooria v~oiks siin omalt poolt lisada ning kas oleks v~oimalik vastavat teoreetilist baasi juba teadaolevate kanji m¨argis¨usteemi m~oistetega u¨hendada. J¨argnevas tuginen C. S. Peirce (18391914) m¨argiteooriale ning selle edasiarendustele. Kahtlemata oleks huvitav antud kontekstis vaadelda ka teiste m¨argiteooriate (Saussure) v~oimalikke rakendusi, kahjuks v¨aljuks see aga k¨aesoleva t¨o¨o raamidest. 2.1 Milleks m¨ argiteooria? [BG 79, p.257] osutab, et m¨arke v~oib uurida kolmel eesm¨argil: 1. selgitamaks, kas m¨arkidel on mingit t¨ahendust; 2. selgitamaks m¨arkide t~oesuse tingimusi ja loogikat; 3
annaabi.ee 
