Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset"). Peale algseadistuse taastamist nimetab WLAN tugijaam oma raadiokohtvõrgu nimega "linksys".
mitmekordset PIN valesti sisestamist lukku läinud SIM taas lahti
lukustada.
Igal PIN-l on üks PUK
Number telefoninumber
Ülevaatlik kasutusjuhtude mudel
Tugiteenuste allsüsteem
<
ARUANNE Töö tegija: Juhendaja: Töö tehtud: 20.oktoober 2008 Aruanne esitatud: 4. detsember 2008 1. Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 2. Kasutatavad vahendid Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", arvuti nr 5 ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohtadel WLAN tugijaam, vajalikud ühenduskaablid (võrgukaabel), kaks lauaarvutit. 3. Töö käik 3.1 WLAN tugijaama seadistamine Algseadistasime enda WLAN tööjaamad. Seejärel ühendasime arvuti kas Ethernet kaabli (või WLAN võrgu) kaudu tugijaamaga. Kontrollisime, et arvuti on saanud tugijaamalt omale IP aadressi võrgust 192.168.1.0 - DOS aknas (Start->Run->cmd) käsk ipconfig. Seejärel logisime kasutades IE aadressil: http://192.168.1.1/ olevase
Network Cell Info Lite rakendusega mobiiltelefon Sony XPERIA L1 Märkida üles ja esitada aruandes: 1. Mõõtmiste asukoht: Eesti, Tallinn, Mustamäe. 2. Mõõtmiste aeg: 09.05.2018 kell 15:25-15:40. 3. Operaator: Tele2ja võrgutehnoloogia (UMTS, LTE). 4. Millist transpordivahendit kasutades toimus mõõtmine. Jalgsi 2.2. Andmete kogumine Kogu teekonnast ekraanipildid (4G vasak pilt, 3G parem pilt) 2.3. Andmete analüüs mobiilterminalis Tugijaam (4G vasak pilt, 3G parem pilt) Küsimus 1. MAP tugijaam: Milliseid andmeid saab teada teenindava tugijaama kohta? Leida võimalikud erinevused kasutatud mobiilside tehnoloogiate vahel. 3G HSPA mobiilsidestandard 202 asukohapiirkonna kood 858512 cell id 162 PSC(id lähestikku asuvate 3G kärgede eristamiseks) Allpool on kordinaadid 4G: LTE mobiilsidestandard 240 asukohapiirkonna kood 36058885 cell id
Hajuvust väärtusega > 4 peetakse asukohamääramisel lubamatuks. [mida lähemal nullile, seda täpsem on] Olulisus GPS mõõtmistel: GPS täpsuse kvaliteedi hindamine. 17. Arutlege absoluutse ja relatiivse GPS-mõõtmise erinevuse üle? (loeng 5, slaid 2) ·Absoluutsed koordinaadid, aeg ja kiirus saadakse satelliitide suhtes ·Relatiivsed tundmatul punktil oleva vastuvõtja (liikuvjaam) koordinaadid saadakse geodeetilisel punktil oleva vastuvõtja (baasjaam e. tugijaam) suhtes. Relatiivne Absoluutne Mitte otseselt satelliitide kaudu, vaid teise GPS Kordinaadid, aeg, kiirus saadakse satelliitide seadme kaudu. Vähemalt 2 seadet, millest 1 suhtes. asub tuntud koordinaatidega kohas. 18. Millega peab arvestama mõõtmispunkti asendi valikul? Pead arvestama, et signaal oleks kättesaadav. Asend sõltub ekvaatori lähedusest Et saaks kontolljaamaga korralikult ühendust. * signaali tugev peegeldumine haavametsades
Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", sülearvuti ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohal 2 on kasutada üks WLAN tugijaam, arvuti nr 4 WLAN jaoks ja arvuti nr 3 Ethernet jaoks. 1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus Variant Võrgu aadress Maski bittide arv Max aadresside Võrgumask arv 10 172.31.27.128 26 62 255.255.255.192
(Internet Authentication Service) RADIUS Server. Suurepäraseks abinõuks WiFi-võrkude turvamisel on ka MAC-aadresside filter, mida paraku küll veel kõik tugijaamad ei võimalda. MAC-aadresside filtreerimisel lubatakse WiFi-võrku kasutada vaid kindla füüsilise aadressiga võrgukaartidel (iga võrgukaardi MAC-aadress on kogu maailmas unikaalne). Eriti hästi sobib MAC-aadresside filter firmadele, kelle raadiovõrku kasutatakse kindlatelt arvutitelt. Tavaliselt on traadita arvutivõrgu tugijaam seadistatud DHCP-serveriks, st nad jagavad võrku sisenevatele arvutitele IP-aadressi automaatselt. Turvalisuse suurendamiseks võiks DHCP- serveri välja lülitada ja sisestada igasse klientarvutisse IP, netmaski jms võrguühenduse parameetrid käsitsi. Traadita arvutivõrku installeerides tuleks kindlasti ära muuta vaikimisi pakutav SSID. Vastasel juhul on häkkeritel kergem võrku avastada ja lahti muukima hakata.
Mobiilside Mobiilside Alguse sai mobiilside 1930 aastal kui mobiilside tugijaamad võtsid enda alla terve auto pakiruumi. Seda kasutasid politsei ja sõjavägi. Üks tugijaam suutis korraga teenindada 25 kõnet. Sellised saatjad olid suure võimsusega. Mobiilside 2 1981 tutvustati juba uut kärgsidel põhinevat tehnoloogiat NMT (Nordic Mobile Telephone). See baseerus analoogsidel, kuid tänapäeva kasutatakse digitaalset sidet. Ameerikas võetakse kasutusele aga AMPS- süsteem Advanced Mobile Phone Service Mobiilside 3 Tänapäeval kõige kiiremini arenev valdkond on mobiilside.
Nimetus WiMAX (Worldwide Interoperability for Microwave Access) on tõlgendatav kui ülemaailmne koostalitus võime mikrolainepöörduseks. WiMAX on esimene õnnestunud katse luua traadita lairibaühendus, mis konkureerib DSL ja kaabelTV ühendustega. Eristada tuleb WiMAX'i, mis tugineb standardil 802.16 2004 ja Mobiil WiMAX'i, mis on eelmise edasiarendus ja tugineb standardile 802.16e. Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel kas suundantennid või radiaalantennid. Abonentjaamas on tavaliselt kasutusel suundantenn. Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu. Ortogonaalse sagedusmultipleksimise (orthogonal
Nimetus WiMAX (Worldwide Interoperability for Microwave Access) on tõlgendatav kui ülemaailmne koostalitus võime mikrolainepöörduseks. WiMAX on esimene õnnestunud katse luua traadita lairibaühendus, mis konkureerib DSL ja kaabelTV ühendustega. Eristada tuleb WiMAX'i, mis tugineb standardil 802.16 2004 ja Mobiil WiMAX'i, mis on eelmise edasiarendus ja tugineb standardile 802.16e. Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel kas suundantennid või radiaalantennid. Abonentjaamas on tavaliselt kasutusel suundantenn. Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu. Ortogonaalse sagedusmultipleksimise (orthogonal
· võimsuskontrolli mittekasutamine Tulemus annab protsentuaalselt koormuse maksimaalse kasutuse (st. Inner-loop võrgu kõik sagedused kogu aeg kõigis kärgedes maksimaalse · Toimub ühenduse jooksul: (SIR symbol-to-Interfearance Ratio. Sümboli ja häire võimsuste suhe) 1.Tugijaam võrdleb UE-lt vastuvõetud signaali võimsust ja nõutava SIR väärtust. Kui vastuvõetud võimsus ei vasta soovitud SIR väärtusele, saadab tugijaam UE-le käsu muuta saatevõimsust 1dB (st kui võimsus vastab väiksemale SIR-le, kui nõutav, siis +1dB, kui suuremale, siis -1dB). 2.Reguleerimine toimub 1500 korda sekundis. Outer-loop
saatmiseks ja vastuvotmiseks sama kanalit (sama tugevus on suurim seega on signaali vastuvott sagedust) efektiivsem kui eraldades saate ja vastuvotusignaali ajapiludega kulgribadele haalestamise korral. ehk saatmine FM spekter: ja vastuvotmine toimub eri aegadel. FM puhul siis soltuvalt infosignaali amplituudist Nagu ka pildil naha edastavad terminal ja muudetakse tugijaam oma andmed kandevsageduse sagedust. (M ja B) eri aegadel kordamooda. Kui infosignaali amplituud on vaike siis on Signaalide spektrid modulaatori Lõpliku signaali spekter on leitav kasutades valjundsignaali sagedus madalam kesksagedusest Fourier teisendust või Fourier rida. ja kui
Gis-mõõtmine GIS-mõõtmiseks vajatakse kohamääramise infot tavaliselt täpsusega 0,5 kuni 1 meeter. Seda täpsust ei saavuta odavate käsi-GPSseadmetega. Kui käsi-GPS-seade kasutab parandusi spetsiaalselt EGNOS-satelliidilt, on täpsus reeglina vähemalt 3 meetri ringis. Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga üks võimalus pidevaks EGNOSsatelliidilt tulevate diferentsiaalparanduste kasutamiseks lagedal olev tugijaam võtab vastu parandeid EGNOS-sateliidilt ja edastab need GSM-side kaudu kasutajale. Kasutaja GPS peab parandite vastuvõttu muidugi võimaldama. See on GIS GPS-seadmete puhul tavaline töövõte. GIS-mõõtmiseks piisab ühest tugijaamast Eesti keskel kogu Eesti jaoks. Praegu saab reaalajas kasutada Maaülikooli tugijaama, aga ka teised on neid püstitanud. Spetsiaalsed GIS GPS-seadmeid eristab käsi-GPS-seadmetest tõsiasi, et nad on
Gis-mõõtmine GIS-mõõtmiseks vajatakse kohamääramise infot tavaliselt täpsusega 0,5 kuni 1 meeter. Seda täpsust ei saavuta odavate käsi-GPSseadmetega. Kui käsi-GPS-seade kasutab parandusi spetsiaalselt EGNOS-satelliidilt, on täpsus reeglina vähemalt 3 meetri ringis. Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga üks võimalus pidevaks EGNOSsatelliidilt tulevate diferentsiaalparanduste kasutamiseks lagedal olev tugijaam võtab vastu parandeid EGNOS-sateliidilt ja edastab need GSM-side kaudu kasutajale. Kasutaja GPS peab parandite vastuvõttu muidugi võimaldama. See on GIS GPS-seadmete puhul tavaline töövõte. GIS-mõõtmiseks piisab ühest tugijaamast Eesti keskel kogu Eesti jaoks. Praegu saab reaalajas kasutada Maaülikooli tugijaama, aga ka teised on neid püstitanud. Spetsiaalsed GIS GPS-seadmeid eristab käsi-GPS-seadmetest tõsiasi, et nad on võimelised vastu võtma koodiparandusi reaalajas
pannakse kirja, milline brigaad on väljasõiduks valmis. Kui seda ei tehta siis ei kajastu see ka SOS programmi, mille tõttu pole võimalik ressurssi välja saata. Seega on väga oluline andmete sisestamine, et teada, millises olekus ollakse. Eestis kasutatakse kiirabis raadiosidevõrku ESTER, mis põhineb TETRA raadioside standardile. Oma olemuselt meenutab see üsna palju klassikalist mobiilside süsteemi tugijaamade ja side krüpteerimisega. (Adlas jt. 2014) Üks tugijaam teenindab mitut kõnerühma, seetõttu võib siin esineda ülekoormust. Tugijaamast kaugel olles ei pruugi käsi- või raadiojaama signaal tugijaamani jõuda ja sidet ei ole. Sellel juhul saab töötada otseühenduse reziimis või repiitri abil. (Adlas jt. 2014) 1.1. Positsioneerimine Kiirabis kasutusel olevad raadiojaamad omavad lisaks veel positsioneerimise funktsiooni, mille abil on keskjaama kasutajal näha GPS satelliidi vahendusel raadiojaama täpne asukoht. (Adlas jt
asukohast, kus eksisteerib internetiühendus. Puudused Hädaabikõnesid ei saa teha, sest IP võrgu olemus ei võimalda helistaja füüsilist asukohta tuvastada, see on aga vajalik kõne suunamiseks selle piirkonna päästeameti kõnekeskusse. Elektrikatkestuse korral ei ole üldjuhul võimalik kõnesid teha, sest erinevalt tava- ja mobiiltelefonist vajavad internetiühendust tagavad võrguseadmed (modem, ruuter, traadita võrgu tugijaam, lauaarvuti) oma toimimiseks võrguvoolu toidet. Kõnekvaliteet sõltub internetiühenduse kiirusest ja koormusest aeglase või koormatud ühenduse puhul võib kõne hakkida või katkeda. Ajaline viide, mille põhjustab andmete kandmine üle võrgu, ilma et eksisteeriks selleks otstarbeks reserveeritud püsivat füüsilist kanalit. Võrgu ülesehitusest tulenevad takistused kui mõlemad kõne osapooled asuvad erinevates tulemüüriga kaitstud kohtvõrkudes, siis on kõne
CDMA is a form of spread spectrum, which simply means that data is sent in small pieces over a number of the discrete frequencies available for use at any time in the specified range. Timing Advance (TA)- selle abil määratakse kaugus tugijaamast ~550m lõikudena. TA=1...63. Biti levi kestus raadiokanalis s=c/R. R-bitikiirus(270.833kbit/s); c=300000000; 2=1,1km. GSM võrk: tuumvõrk--tugijaamade kontroller(Base Station Controller)--tugijaam(BTS). Sageduse korduvkasutus kärg. WCDMA sagedusriba 5MHz; FDD; bitikiirus 3,84 Mbit/s; variable spreading codes. UTRAN(Universal Terrestrial Radio Access Network) OSI (open system interconnection avatud süsteemi ühendam)mudeli kihid(3tk): (raadioliides)---[füüsilised kanalid]---füüsiline kiht---[transp kanalid]---Medium Access Control (MAC)---[Loogil kanalid]---Radio Ressouce Control (RRC).
sarnast kärgstruktuuri. Tegelikkuses on struktuur üsna kaootiline. Kuna esineb siiski ülekatvust, tuleb teha kindlaks, et jaamad üksteist segama ei hakkaks. Seega erinevates jaamades kasutatakse erinevaid sagedusi. Ideaalis töötaks iga tugijaam erineval sagedusel, aga sagedusi pole nii palju olemas. Sageduste taaskasutus (frequency reuse) – sama sagedust võib natuke kaugemal tugijaamas uuesti kasutada, kus segamine võimalikult väike on. Iga masti leviala (kärje raadius) on ligikaudu 10-20 km. Teoorias kuni 30, aga tavaliselt seda nii suureks ei aeta. Väiksemates kohtades kasutatakse suurema raadiusega kärgesid, linna väiksematega – üks kuusnurk jagatakse väiksemateks juppideks
opereerimine on (sarnaselt muu kübervaldkonnaga) muutumas sotsiaalseks väljakutseks. Siinkohal loetelu põhjustest, mis tingivad uue lähenemise: Tehnoloogia penetratsioonitase – väga suur osa ühiskonnast kasutab WiFi tehnoloogiat, nutiseadmed, sülearvutid jne, ning kui selle kasutusega on midagi valesti, siis on see mitte ühe isiku juhuslik õnnetus, vaid kogu ühiskonda haarav sotsiaalne probleem. WiFi tugijaam kui tarbeese on muutumas mugavuse ning elustiili atribuudiks – ta on jõudmas igasse koju ja kohvikusse. Üha rohkem erialase ettevalmistuseta inimesi üritavad iseseisvalt tugijaamu üles seada ning teevad seda puhuti viisil, mis on neile endile või kellelegi teisele ebaturvaline või suisa ohtlik. WiFi ei ole sugugi ainuke ega kõige hullem turvalekkekoht. Kriminaalne varimajandus, pidevad
Kuusnurkade puhul on ülekatvus olemas, kuid on üsna väike, samas ei teki leviauke. Praktikas võrk täpselt selline välja ei näe, kuid püütakse saavutada võimalikult sarnast kärgstruktuuri. Tegelikkuses on struktuur üsna kaootiline. Kuna esineb siiski ülekatvust, tuleb teha kindlaks, et jaamad üksteist segama ei hakkaks. Seega erinevates jaamades kasutatakse erinevaid sagedusi. Ideaalis töötaks iga tugijaam erineval sagedusel, aga sagedusi pole nii palju olemas. Iga masti leviala (kärje raadius) on ligikaudu 10-20 km. Teoorias kuni 30, aga tavaliselt seda nii suureks ei aeta. Väiksemates kohtades kasutatakse suurema raadiusega kärgesid, linna väiksematega – üks kuusnurk jagatakse väiksemateks juppideks. Põhjuseks on asjaolu, et üks tugijaam saab teenindada korraga piiratud arvu kliente. Tavaline kärg – makrokärg
Jaama enda sisetakistus on 0. Euro standard on telefonijaamal 48V. Kui telefon pannakse külge, siis on takistus 400 O ja liin 2000 O, kokku 2400 O. I=U/R, U=48V, R=2400 O. võimsus W=I*U. 90.Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W. Tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur(parameeter TA)=6. Signaali sumbuvus on 30 dB/km. on GSM võrk. St. Et kuskil on tugijaam, millel on antenn ja kuskil on veel telefon millel ka antenn. Tugijaama antennil on võimendustegur 10dB ja väljundvõimsus 10W. Telefoni antenn annab veel 6 dB juurde. Nüüd tuleb teada et GSM-i terminalidel on parameeter (Timeing advance) ehk kauguse parandustegur TA(TA=0...63), mis tähendab, et kui TA=6, siis on nagu 6 lainet ja iga laine vahel on 550m. Kokku 6*550=3300m. Seega telefon on tugijaamast 3300m kaugusel. Nüüd siis tuleb leida kui palju on
Juhtmeta vöötkoodilugeja puhul on tegemist seadmega, mis on varustatud ekraaniga info edastamiseks kasutajale ja sõrmistikuga, millelt saab vajadusel sisestada andmeid. Lugeja on varus- tatud raadiosaatjaga andmete edastamiseks arvutisse. Arvuti külge ühendatakse vastav tugijaam. Selliste lugejate tegevusraadius on tavaliselt kuni 30 m. Ühe tugijaama piirkonnas võib korraga töötada mitu lugejat. Igal lugejal on oma tunnus ja selle alusel on võimalik arvutis andmeid eristada. Erinevalt raadioterminalist puudub lugejal raadioterminaliga võrdväärne programmeeritavus, suur
annaabi.ee 
