Need on lahtised, kokkukasvamata oksad. Erinevad oksad Kokkukasvamata oks väljalangemata surnud oks, mille ümber on kasvanud puit. Terve oks ümbritsevast puidust veidi tumedam mädanemistunnusteta oks. Sarvoks kõva surnud oks, mis on läbi imbunud tõrvsete vaikudega ja muude värvivate ainetega. Värvusega oks mädanemise algstaadiumis olev oks. Pehkoks mädanemise teises staadiumis olev okaspuit, mis on kaotanud oma esialgse struktuuri ja kõvaduse. Tubakoks okaspuit on kõdunemise viimases staadiumis. Ümarovaalne oks saematerjali saagimisel või tahumisel põiksuunas läbilõigatud oks. Õmblusoks saagimisel või tahumisel pikisuunas läbilõigatud oks. Sõrgoks tüve pikuti läbisaagimisel sümmeetriliselt saematerjali pinnale jääv kahest oksast koosnev ühes ja samas oksakimbus asuv okste grupp. EBATERVED VÄRVUSED ja MÄDANIKUD võivad olla sisemised või välimised.. Sisemised ebaterved värvused on:
· Elus lõhenenud oks elusoks, millel on üks või mitu lõhet. · Kõduoks täielikult või osaliselt lagundunud astmeni, kus puit on kaotanud normaalse struktuuri ja kõvaduse, pudeneb kergesti sõrmede vahel, säsiõõnega. Oksa ümbritsev puit elus. Kõdunenud osa hõlmab kuni 1/3 oksa ristlõikest. · Pehkoks lõikepinnast kuni 1/3 mädanikuga. Kahjustatud osa ei ulatu sügavamale kui 2...3 cm. Ümbritsetud elus puiduga, säilitab oma kuju. · Tubakoks oks, mis on muutunud hallikaspruuniks või kirjuks massiks ning on pulbriks hõõrutav. · Mädaoks mädanikust kahjustatud oks. · Silmoks osaliselt või täielikult sissekasvanud terve ümar-või ovaaloks max läbimõõduga 5mm. · Silmokste kogum tihedalt üksteiste kõrval paiknevate silmokste grupp Lõhed- puidurikete rühm, kuhu on koondatud rikked, mida iseloomustab puidu rebenemine piki kiude.
Õmblusoks sortminedi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks. Hajuoksad igasugused oksad, mis paiknevad üksikult ja eemal üksteisest piki sortimenti ega ületa selle laiust. Koondoksad ümmargused, ovaal- ja kantoksad, mis on koondunud kahe- ja rohkem oksa kaupa sortimendi lõigul. Sõrgoks e hargnev oks. Kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, terve oks, hele terve oks, tume terve oks, terve lõhenenud oks, kõduoks, pehkoks, tubakoks, ühekülgne oks, läbiv oks. Tüve vormirikked: koondelisus ümarsortimendi läbimõõdu või servamata laua laiuse järkjärguline vähenemine kogu selle pikkuses tüükast ladvani. Tüüakus ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu järsk suurenemine(ümar- jaribitüüakus). Kasvaja tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine kaasneb puidu salmilisusega. Kõverus (liht- ja liitkõverus). ränipuitLõhed rebenemine piki kiude(säsi-, külma-, ring- ja kuivamislõhed)
radiaalpraod kasvavas ainult kasvavas puus. Puus, välimised kuivavas puus. OKSAD: 1. Sissekasvanud oks, ülejäänud puiduga tihedalt kokku kasvanud. 2. Välja langenud oks. Puit koos koorega, jätab järgi augu. 3. Tubakoks pehme, pudeneb oksakohast välja tükk haaval. 4. Sarvoks tumedam, tihedam. Kandetalades oksakohtadega puitu kasutada ei tohi. KASVU VEAD: 1. KEERDKASV puidu kiud trossi kujulised 2. SALMISUS kõik kiud segi 3. EKSTSENTRILINE SÜDAMIK säsi asub tsentrist väljas 4. KAKSIKTÜVI 2 tüve kokku kasvanud, 2 tsentrit, 2 säsi 5. EBANORMAALSELT SUUR POONILISUS tüvi läheb liiga kiiresti ladvast kitsaks 6. KÕVERKASV 7
alandavad kvaliteeti. -Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: • terve oks-kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem • surnud oks- võib olla puidus kinni või lahti; • sarvoks-muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; • väljalangev oks- puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; • tubakoks-pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. -Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem
Puidusikk- vastse uuristatud käik ovaalne ja laius 4-9 mm. Tema puidu söömist on kuulda. Majja võib satuda metsast toodud puiduga. Kui neid satub mingil moel majja palju, võivad nad vähese ajaga hävitada hoone puitkonstruktsioone (seda võib kahjustada ka koi). (täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) Puidu rikked: Oksad- ümaroks, ovaaloks, piklikoks, Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed (need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga
liiki kudesid: üht, mis katab haava, ja teist, mis toodab uut kambriumi. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; · tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. 6
(täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) PUIDU RIKKED Oksad- võivad hilisemal töötlemisel olla suureks tüliks, sest nt kuuse oksad on teada olevalt väga kõvad Eri materjalides esineb eriliiki oksi, mida liigitatakse veel ka nende asukoha järgi. Nt ümaroks, ovaaloks, piklikoks (e kuju järgi) Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad (e asukoha järgi saematerjalis) Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks (oksa enda kahjustatuse järgi) Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed ( jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt: ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas. Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast. Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja
raskendavad töötlemist, nõrgestavad puitu. Oksad jagunevad tüüpidesse: Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku. Selline oks ei kahjusta palju puitu. Surnud oks. See võib olla puidus kinni või lahtiselt. Sarvoks. See on muust puidu osast tunduvalt tihedam, tumedam ja kõvem. Väljalangev oks. See esineb puus koos koorega. Kuivamisel kukub väljalangev oks õhematest laudadest välja. Tubakoks. See on pehme ja kõdunenud. Tubakoks kukub puidust tükkhaaval välja. Vaata joonist 3.5.2. Joonis 3.5.2. Okste tüübid: a) terve oks, b) kinnine surnud oks, 33 c) lahtine surnud oks, d) välja langenud oks, e) tubakoks, f) sarvoks. Oksad vähendavad puidul nii tõmbe- kui ka paindetugevust. Mädanemine
ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad: a. TERVE OKS on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem b. SURNUD OKS puidus lahti või kinni c. SARVOKS muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem d. VÄLJALANGEV OKS puus koos koorega ja kukub õhematest laudadest kuivamisel välja e. TUBAKOKS pehme ja kõdunenud ja pudeneb puidust tükkhaaval välja. 3. MÄDANEMINE - puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puu osast. Seente arenguks on vajalik puidu niiskus üle 18%, st kuivas puidus seened ei arene. Seened vajavad ka õhuhapnikku, seega vees seened ei arene. Mädanikku tekitavad seened jagunevad: a. METSASEENED peamiselt kasvavatel puudel. b
Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; 6 · tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...350C. Alla 0C seente areng peatub, üle 600C juures enamik seeni hävineb. Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene. Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma:
umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; · tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne). Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...350C. Alla 00C seente areng peatub, üle 600C juures enamik seeni hävineb
Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; · tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast. Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...35°C. Alla 0°C seente areng peatub, üle 60°C juures enamik seeni hävineb. Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku
Proovitakse ilma oksteta tervest puidust tehtud proovikehast. Katsed tehakse 15% niiskuse juures. 5. Puidu vead Nähted, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus välimised (kõige levinumad) ja sisemised. Oksad rikuvad struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe ja paindetugevust. Tüübid: a)terve oks b)surnud oks c)sarvoks d)väljalangev oks e)tubakoks. Mädanemine puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened jagunevad komeks: 1)metsaseened 2) laoseened 3)majaseened Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust. Levinumad kahjurid: kooreürask, toonesepp, laevaoherdi. Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enim levinud keerdkasv, salmilisus, sissekasv, kaksiktüvi, ektsentriline südamik. 6. Puidu kaitse mädanemise vastu kaks võimalust: 1) konstruktiivsed võtted
uut kambriumi. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; 05.05.2014 · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; · tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. 05.05.2014 · Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne). Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20...350C
annaabi.ee 
