Õiguskaitse organite ülalpidamise kulud ja saadavad tulud peavad olema bilansis. otsesed kulud: ehitiste remont, poolte vaidlustest tekkinud kulud, ekslike otsustega põhjustatud kulutused: süütu süüdi mõistmine *Moraalsus- süütu süüdi mõistmine *Avalikkus- rahvale täielik teave, õiguskaitse organi tegutsemisest, kommunikatsoonivahendid, avalikud kohtuistungid erand: eraelu kaitse, riigisaladus. Vanglates võiks olla rohkem avalikkust *Poolte võrdus- kohtutes toimuvad vaidlused. Tsiviilmenetluse korral hagija ja kostja. Kriminaalmenetlus ( kuritegude korral ) kohtualune ning kaitsja, kahju kannatanu + süüdistja *Informeerituse põhimõte- tuleb tagada täielik teave milles süüdistatakse, miks arestiti ( 48h ) / vahistati, õigus tutvua vastaate materjalidega *Õigus kaitsele, advekaatsele kaitsele, kuid kui isik on 18 ja vanem, siis võib ära öelda, ükski inimene pole iseenda kaitsja, vaja proffi
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSAKADEEMIA ERAÕIGUSE OSAKOND Darja S. ja Maris L. EELOTSUSE KÜSIMINE EUROOPA KOHTULT Kodutöö Õppejõud: Mare Merimaa Õppeaine: Tsiviilmenetluse erikursus Tallinn 2013 SISUKORD 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Euroopa Kohtu eelotsuse eesmärgid tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaoline kehtivus, kohaldamine ja tõlgendamine Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides (eelotsuse peamine eesmärk); tagada Euroopa Liidu õiguse edasiarendamine; tagada isikutele EL õigusest tulenevate õiguste tõhusam kaitse, kohtusse pöördumise õigus, juurdepääs siseriikliku kohtu kaudu ka Euroopa Kohtusse
kollisiooninormid + menetlusõiguslikud normid + lõplikult kohaldatava materiaalõiguse(tsiviilõiguse) normid.(see on kõige laiem ulatus). *REÕ normid harilikult kujundavad osa siseriigi õigusest, kuid nende allikateks on sageli rahvusvaheline kokkulepe, et olla tõsiselt rahvusvahelised, peab REÕ normisid saavutama rahvusvahelisel kokkuleppel. Sellest on alguse saanud püüe panna rahvusvaheliselt maksma ühiseid konfliktinorme. Välisriigi füüsilisi ja juriidilisi isikuid saab tsiviilmenetluse korras hageda Eestis ning Eestis elukohta omavaid füüsilisi isikuid ja Eestis registreeritud juriidilisi isikuid ka välisriikides.Eestis hagemisel rakenduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku jurisdiktsiooninormid. Nt. Isiku elukoht on välisriigis,aga kahju tekitatakse Eestis, siis saab hageda kahju tekitamise kohas. *Eesti REÕ ulatus hõlmab tsiviilmenetluse norme. REÕS väljatöötamisel võeti eeskuju Saksamaa ja Šveitsi REÕ
analoogilised asjad sarnaselt . Alamal seisvad kohtud viitavad Riigikohtu lahendile. Tsiviilkohtumenetlust reguleerib peaasjalikult tsiviilkohtumenetluse seadustik, millest varasemalt kehtis eelmine Tsiviikohtumenetluse seadustik ja enne seda Eesti NSV Tsiviilprotsessi koodeks Tsk. Tsiviikohtumenetluse seadustik TsMS, mis jõustus 1.jaanuaril 2006.a. sisaldab õigusnorme, mis määravad üldiselt kindlaks tsiviilasjade kohtumenetluse korra Eesti kohtutes. Lisaks sisaldub tsiviilmenetluse õigust veel pankrotiseaduses puutuvalt tsiviilkohtumenetluse üle spetsiifilise alaliigi pankrotimenetlusega(RT 2003,17, 95), samuti täitemenetluse seadustikus, puutuvalt kohtutäituri tegevuse korraldamisega. Lisaks on tsiviilkohtumenetlusse puutuvat regulatsiooni riigi õigusabi seaduses (RT 2004,56,403), riigilõivuseaduses (RT 2005, 27, 198) ning puutuvalt kriminaalasja raames tsiviilhagi lahendamisega ka kriminaalmenetluse seadustikus (RT 2003, 27,166)
Kohtu valikul võib menetluse peatada: Poole raske haiguse korral, kui see pole krooniline – kuni tervenemiseni; Poole pikkaajalise töölähetuse korral kui tema kohaolekuta ei saa asja lahendada – kuni naasmiseni; Poole taotlusel, juhul, kui mõlemad pooled seda teevad. Menetlus peatakse määrusega, millele saab esitada erikaebuse ringkonnakohtule. Kohus lõpetab asja menetlemise kui: Asi ei kuulu tsiviilmenetluse läbivaatamisele Ei ole kinni peetud kohtueelsest menetlusest On olemas jõustunud kohtuotsuse samas vaidluses samada poolte vahel Hagist loobutakse ja kohus võtab loobumise vastu Pooled saavutavad kokkuleppe Sõlmitakse leping asja lahendamiseks vahekohtus Menetluse lõpetamine otsustatakse määrusega. Kui menetlus on asjas lõpetatud, ei saa enam sama nõudega sama isiku vastu kohtusse pöörduda. saab esitada erikaebuse ringkonnakohtule.
), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsiooni¬menetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood – 1517 – kaasaeg. Evangeelse kirikuõiguse kujunemise periood. Kanoonilise õiguse aeglane taandumine toimus pärast reformatsiooni. M. Luther pooldas uue õiguse loomist, kuid juristid-reformaatorid nõudsid kinnipidamist kanoonilisest õigusest. Vastuolud usule ja õigusele truuks
), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. Kirikuisad (kuni 8. saj) • Tertullianus 160-240 (kolmainsus, nagu see Nikaias dogmaks sai) • Augustinus 354-430 (“Jumalariigist”, “Pihtimused” – ideed pärispatust, õiglasest sõjast, ettemääratusest) • Pseudo Dionysius Areopagita (u. 500) teosed „Taevahierarhiast“ ja
b. kuriteokoosseis; c. kuriteo toimepannud isiku süü; d. kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Tõendite hindamine a. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. b. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 51. Milliseid tõendeid (tõendite liike) käsitlevad Eesti kriminaal- ja tsiviilmenetluse seadused? Kuidas mainitud seadused määratlevad tõendite tõendamisjõudu? KarS - Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK § 229. Tõendi mõiste a
protsessuaalõiguse normides sätestatud sundi. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust ehk korda; need on menetlustoiminguid reguleerivad ja käivitavad normid. Protsessuaalõiguse normid laiemas tähenduses on kõik rakenduslikku toimet reguleerivad normid (nt seaduste rakendussätted), kitsamas tähenduses aga vastava materiaalõiguse haruga loogiliselt seotud õigusemõistmise või vaidluste lahendamise menetlusnormide süsteemne kogum (nt tsiviilmenetluse normid). Täielikud ja mittetäielikud normid Seletavad normid- määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge; Kitsendavad normid- välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid sisaldavad mittekehtivuse, mis on mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega.
), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba "valmisolevast" Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood 1517 kaasaeg. Evangeelse kirikuõiguse kujunemise periood. Kanoonilise õiguse aeglane taandumine toimus pärast reformatsiooni. M. Luther pooldas uue õiguse loomist, kuid juristid-reformaatorid nõudsid kinnipidamist kanoonilisest õigusest. Vastuolud usule ja õigusele truuks
1.3.4. REÕ ulatus Põhiliselt on REÕ ulatuse käsitlused jaotatavad kolmeks: * REÕ kui ainult kollisiooninormid (Saksamaa); * REÕ kui kollisiooninormid + menetlusõiguslikud normid kohtualluvusest ja kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest (Anglo-Ameerika õiguskorrad, Sveits); * REÕ kui kollisiooninormid + menetlusõiguslikud normid + lõplikult kohaldatava õiguse materiaalõiguslikud normid (endine NSV Liit). Välisriigi füüsilisi ja juriidilisi isikuid on võimalik tsiviilmenetluse korras hageda Eestis ning Eestis elukohta omavaid isikuid ja Eestis registreeritud juriidilisi isikuid ka välisriikides Välisriigi kohtuotsuste täitmist reguleerib ka täitemenetluse seadustik (TMS). Kuivõrd välisriigi kollisiooninormid ja siseriikliku õiguse normid on ikkagi välisriigi õigusnormid, siis ei hõlma Eesti REÕ välisriigi materiaalõiguse norme.
Tsiviilmenetlusõigussuhte objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Tsiviilmenetlusõigussuhte subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Kõige rohkem ongi seaduses reguleeritud kohtu käitumine. Teised õigussuhtes osavõtvad subjektid on menetlusosalised, kel omavahel menetlusõiguslik suhe puudub. Tsiviilmenetluse allikad Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted,
menetlustoiminguid reguleerivad ja käivitavad normid). Protsessuaalõiguse normid laiemas tähenduses on kõik rakenduslikku toimet reguleerivad normid (nt seaduste nn rakendussätted), kitsamas tähenduses aga vastava materiaalõiguse haruga loogiliselt seotud õigusemõistmise või vaidluste lahendamise menetlusnormide süsteemne kogum (nt kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse normid; tsiviil- ehk eraõiguse ja tsiviilmenetluse normid). 22 § 4. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. See on õigusnormi formaalse määratletuse tunnuste kogum (vt teema I § 3 p 1). Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt (peab olema taandatav sellisele vormelile): KUI ......... (I), SIIS.........
annaabi.ee 
