VIETNAM: Kissinger alustas rahukõnelusi 1968, mis sillutas Nixonile võidu presidenti võidujooksus. Pooled lahingu surmad toimusid 1968 ja 1972 ja mainimata milljoneid tsiviilelanikke üle Indohiia. Ärme unusta, et Kissinger sai Nobeli auhinna Vietnami sõja lõpetamise puhul. KAMBODZA: Kissinger veenis Nixonit, et laiendada sõda massiivsete pommirünnakutega Kambodzasse ja Laosesse. Keegi polnud enne soovitanud minna sõjamaile nende riikidega. Hinnangute järgi tappis U.S 600 000 tsiviilelanikku Kambodzas ja 350 000 Laoses. BANGLADESH: Kasutades U.Si poolt saadud relvi, kindral Yahya Khan kukutas demokraatlikult valitud valitsuse ja tappis vähemalt poolmiljonit tsiviilelanikku 1971. Valge Maja tahtis neid sündmusi hukka mõista. Kissinger keeldus. Keset tapmist Kissinger tänas Yahya Khani tema ,,delikaatuses ja taktitunde eest. TSIILI: Kissinger aitas plaani U.Siga kukutada demokraatlikult valitud Salvador Allende ja kindral René Schneideri palgamõrva korraldada
reformist. Töölised hakkasid tundma ennast kui tõeliste Argentiina kodanikena Falklandi sõda Väljakuulutamata sõda Argentiina ja Ühendkuningriikide vahel Sõja põhjustas vaidlus Falklandi ning LõunaGeorgia ja LõunaSandwichi saarte riikliku kuuluvuse üle, mis asuvad Atlandi ookeani lõunaosas Algas 2. aprill 1982, lõppes sama aastal 2. juunil Konfliktis hukkus 649 Argentina ja 255 Briti sõdurit ning 3 Falklandi saarte tsiviilelanikku Siiamaani on Argentiinlased vihased tolle situatsiooni üle. Põhjustas Top Geari saatejuhtidel kohalikega konflikti, mille tõttu pidid nad riigist lahkuma, et mässu vältida. Hitleri võimalik pagemine Hitleri surma ei ole kunagi tõestatud, viitavad mitme asitõendid aga Hitleri pagemisele Argentiinasse. Allveelaevad, natsid ja nende vara pardal, sõitsid Argentiinasse. Seal toetasid neid tulevane president Peron ja ta naine, kes olid nasidelt juba mõnda aega raha saanud
hukkumine. Sõja algusfaasis võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle ka USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada.President Johnson koguni keelas aastal 1966 Lõuna-Vietnami algatuse tungida Põhja-Vietnami, et kommunistid kukutada. Meelehärmi tekitas ka sissisõja taktika. 1968 toimus My Lai veresaun ( USA vägede poolt tapetakse 347 tsiviilelanikku nende hulgas ka naised ja lapsed) Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. 27. jaanuaril 1973 sõlmisid sõdivad pooled Pariisis rahulepingu. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974. Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. 27. aprillil 1975 algas mõne tuhande ameeriklase ja kümnete tuhandete Lõuna-Vietnami sõjaväelaste evakueerimine Saigonist. Saigon kapituleerus tingimusteta 30
· Lev Trotski Petrogradi Sõjalise Revolutsiooni Komitee juht, 23. 02. 1918 loodud punaarmee juht. · Schlieffeni plaan ,,Lõunasöök Pariisis, õhtusöök Peterburis." Kõigepealt pidi saksamaa alistama 2 kuuga Prantsusmaa (39. päevaga Pariis) ja seejärel koondama oma väed idarindele. · Lusitania 7.05. 1915 uputasid saksa allveelaevad Suurbritannia transportlaeva(,,Lusitania"). 1200 tsiviilelanikku, 128 neist Ameerika ühendriikide kodanikud. Hiljem oli see üks põhjendus, miks USA sõtta astus. · Ersatskaubad Kunstkaubad, mis olid kasutusel I maailmasõja ajal. nt jahu, millesse oli segatud saepuru. Et Toiduaineid jätkuks. · Asutav Kogu Pidi teostama valitsuse rolli peale tsaarivõimu kukutamist. Kutsuti kokku jaanuaris 1918 ja saadeti relvastatud enamlaste poolt kohe laiali.
Hiljem olid nad valvuritel meeles ja nad kannatasid veelgi. Sündmustiku analüüs Sündmused toimusid Teise maailmasõja viimastel kuudel Saksamaal Mellerni koonduslaagris. · Töölaagri barakkide mulje · Vangide barakkide mulje · Loendusväljaku mulje · Komandandid · Valvurid Sündmustiku analüüs 13.veebruaril toimus Dresdeni pommitamine liitlasvägede (USA ja Suurbritannia) lennuväe poolt, mille käigus hukkus 350 kuni 400 tuhat tsiviilelanikku Vangid koonduslaagris nägid lennukeid linna pommitamas 23. märtsil ületasid USA ja Suurbritannia väed Teises maailmasõjas Reini jõe ja tungisid Saksamaale. Vangid lugesid kaubeldud lehest, et ületati Reini jõgi ja väljapääs on lähedal. Teosele iseloomulikku Teose stiil (kujundid, keelekasutus): Neutraalne Korrektne Palju kirjeldusi Palju mõtteteri Palju metafoore Palju dialooge Minategelane puudus Teosele iseloomulikku
Enne teele minemist määrati veel vene ja eesti keelt kõnelevate väljasaadetavate hulgast "vagunivanemad," kes pidid koostama nn. "vaguninimekirjad." Mõned vagunitesselaaditud põgenesid, mõned viidi ravile. 27. märtsi lõunaks kõik ettevalmistused lõppesid ja eselonid saadeti Siberi poole teele. Tartu elanikud näiteks Omski poole. Kokku oldi teel 11 ööpäeva 27.märtsist 07.aprillini. Mõned põgenesid teel. Kogu Eestist saadeti eriasumisele 20 723 tsiviilelanikku, määratud sihtkohta jõudis neist 20 600. Balti riikidest tervikuna küüditati neil päevil oma kodudest Siberisse üle 92 000 inimese. Operatsiooni läbiviimisesse kaasatute arv ületas 76 000 inimest. Minu pere kogemus Ka minu pere küüditati Siberisse 1949. aasta märtsis Mulgimaalt. Minu vanaema ema, isa, õed ja vend viidi 25. märtsi varahommikul rongile ning sealt edasi Siberisse. Kuna minu
Küll jääb aga õhku küsimus, miks soovib Venemaa neid sel moel abistada ja hõivata osa Gruusia territooriumist. Teine õigustus oli väidetav genotsiid osseetide kallal. "Mitme rahvusvahelise organisatsiooni, sealhulgas Human Rights Watchi hinnangul ei leitud mingeid märke Gruusia armee toime pandud genotsiidist osseetide kallal." (Marsania 2008) Hoolimata Vene meedia valeväidetest Tshinvalis hukkunud 2500 tsiviilelaniku kohta on tegelikult hukkunud 5060 tsiviilelanikku. Kõik ülejäänud Tshinvalis hukkunud on Vene sõjaväelased ja Osseedi relvastatud rühmituste liikmed. "Gruusia põgenike, peamiselt Lõuna-Osseetia grusiinide küladest etnilise puhastuse eest põgenenute arv ulatub üle 100 000. " (Marsania 2008) Mis puudutab Tshinvali väidetavat hävitamist Gruusia armee poolt, siis Gruusia relvajõud võtsid linna üle konflikti esimesel päeval pärast väiksemaid kokkupõrkeid. Seetõttu ei saanud ka purustuste hulk linnas olla suur
võõraste kätega. 1973. aastal sõlmiti Pariisis vaherahu. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigoni päevad loetud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprill 1975. My Lai veresaun 16. märts 1968 aastal mõrvasid USA sõjaväelased Quang Nagi maakonnas My Lai külas 300 relvitut tsiviilelanikku, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. Rühmajuht leitnant William Calley mõisteti süüdi massimõrvas ja pandi vangi. Kuigi ta kandis ettenähtud karistusajast ära vaid kolm aastat, nägid paljud Calleys ebaõnnestunud sõja patuoinast. Calley juhtum ei olnud
võidelda kommunistliku õõnestustegevuse vastu kogu maailmas. 1937 liitus paktiga ka Itaalia Hispaania kodusõda (1936-1939) - Francisco Franco juhtimisel võitsid parempoolsed, paljud hispaanlased põgenesid välismaale, Franco kuulutas end 1936. aastal riigipeaks ning oli seda kuni oma surmani Hiina-Jaapani sõda (1937-1941/1945) - Shanghai lahing ( -130 000 hiinlast, -40 000 jaapanlast), Nanjingi veresaun - jaapanlaste poolt korraldatud, hukkus u 50 000 - 300 000 tsiviilelanikku ja sõjavangi, toimusid vägistamised. 1940. aastaks oli Hiina jagatud kommunistide, rahvuslaste ja Jaapani okupatsiooni all olevateks osadeks. Mõned autorid peavad Jaapani-Hiina sõja algust 1937 II MS alguseks. 5 Euroopa sõja künnisel. MRP. Sõda Euroopas 1939-1940 1934 - Saksamaa ja Poola sõlmivad mittekallaletungilepingu
aastal kandnud raskeid kaotusi, jätkas ta ometi vastupanu. 1945.aasta algul alustasid ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu. Jaapanlased kaitsesid saari meeleheitlikult, hukkudes pea viimseni. Ameeriklaste kaotuste põhjal aga ennustati, et suuremate saarte vallutamine võib maksma minna kuni miljon Ameerika sõduri elu. Okinawa vallutamine võimaldas ameeriklastel rajada sinna lennuväebaasid, kust hakati Jaapanit kavakindlalt pommitama. Lühikese ajaga hukkus pommirünnakutes 260 000 tsiviilelanikku. 5. augustil 1945 teatas Jaapani vastu sõtta astumisest ka NSV Liit, rünnates mõne päeva pärast Mandźuuriat. Kuid Jaapan ei mõelnudki alistuda. Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva – tuumapommi. 6. augustil 1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9. augustil Nagasakile. Hukkus 300 000 inimest, suurem osa radioaktiivse kiirguse tagajärjel. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 10
septembrist valitses Eesti teedel täielik segadus, sest maanteid ummistasid taanduvad sõjaväekolonnid ning kümned tuhanded tsiviilpõgenikud koos oma varanatukese ja kaasavõetud kariloomadega. Üldise sõjalise olukorra kohta valitses teadmatus: kes tahtis rinde eest evakueeruda, kes üle mere põgeneda.” (ARJAKAS) Kaitstuna saatvatest sõjalaevadest põgenes Tallinnast 20. septembril tuhandeid inimesi Saksamaa poole - Saksa merejõud evakueerisid septembris Eestist rohkem kui 20 000 tsiviilelanikku -, samas läks Rootsi suunas teiste seas teele mootorpurjekas, pardal suur hulk eesti kultuurirahvast, nagu Artur Adson, August Gailit, August Mälk ja Marie Under. 8. Eesti Laskurkorpuse esimesed tankid saabusid Tallinna 22. septembri hommikul, kohtamata organiseeritud vastupanu. Pärast seda, kui mandriosa oli vallutatud - viimasena Virtsu 26. septembril -, tungis Punaarmee 2. oktoobril Hiiumaale ja 5. oktoobril Saaremaale. Kuressaarde sisenesid 8. Eesti Laskurkorpuse üksused 7
aasta Korea Põhja-Korea, NSV LIIT JA Hiina NSV liit kaotas, mistõttu tema sõda NSV liit, Lõuna- õhutasid Põhja-Koread autoriteet Euroopas ja Aasias (1950- Korea, USA, sõdima Lõuna-Koreaga langes; 1953 sõlmiti rahu, millega 1953) Hiina Korea jagati kaheks riigiks; umbes 3 miljonit tsiviilelanikku hukkus. Suessi Egiptus, Iisrael, Suessi kanali Üldsuse survel konflikt lõpetati ja kriis Inglismaa, riigistamine Egiptuse kanalit pandi valvama ÜRO (1956) Prantsusmaa poolt; kukutada rahujõud; 1958. aastal sai kanali Egiptuse president; omanikuks Egiptus Iisraeli ettekääne likvideerida Egiptuses
langenud u 20% algkoosseisust. Sellises olukorras sai Soome pol ja sõjalisele juhtkonnale selgeks, et kauem pole võimalik edukalt vastupanu osutada. 6.märtsil palus Soome valitsus Moskvalt rahu, 12.märtsil kirjutati rahulepingule alla. Sellega sai näiliselt NL oma tahtmise- sai Hanko mereväebaasi välja ehitamise õiguse, sai Soome lahes olnud väikesaared, nihutas piiri Viiburini, ka keskosas ja põhjatipus. NL koosseisu läinud Soome aladel elas enne sõda u 400 000 tsiviilelanikku, kes enamasti evakueerusid. Näiliselt oli soomlaste olukord muutunud samasuguseks väikeste balti riikidega- NL baasiväed tulid sisse, oli pandud suuri inimkaotusi ja materiaalseid kaotusi. Pikas perspektiivis jäi Soome iseseisvaks, Balti riigid sovietiseeriti. Soomelt ära võetud alad liideti juba varem Vene NFSV koosseisus olnud Karjala ASV-ga, nende baasil moodustati Karjala-Soome NSV. Suured kaotused sundisid Stalinit ettevaatlikkusele, Moskvas tegeleti planeerimisega, kogu
passiivseks. Dets 1916 valmis põhjarinde juhatus lokaalse tähstusega pealetungikava. Operatsioon sai alguse ööl vastu 24.12. pealetungile mindi ilma igasuguse ettevalmistustuleta. Esialgu saavutas Ve ka edu, kuid varustuse puuduse tõttu oldi sunnitud taas tagasi tõmbuma. Taas suured inimohvrid. Nov 1916 murdsid Sa hävitajad läbi Ve miinitõketest ja võtsid suurtükitule alla Paldiski. Sa kaotasid selles opetatsioonides 7 hävitajat. Paldiskis aga suri vaid 10 tsiviilelanikku. 1916 õhusõja aktiviseerumine. Jõud, mida Balti mere kohal rakendati, olid märkimisväärselt suured. Suuremad lennuväebaasid paiknesid Tlnas, Hiiumaal, Saaremaal (Sõrves, Kuressaares), Ruhnus. Vastu tegutses Sa merejõudude õhuvägi, mille baasid paiknesid kogu Kuramaal. Liivi kahe kohal vallandusid tolle aja kohta üsna ägedad õhulahingud. Mõnelgi juhul laienes sõjategevus ka tsiviilobjektide ründamisele. Esimest korda rünnati õhust ka Tallinnat.
Tööd venivad, tsaari surres valmis ei ole, tööd aga jätkuvad pidevalt. Esimeseks tõsiseks tagasilöögiks saab 1764. aasta Katariina külaskäik, kes leidis, et tegemist on riigi raha raiskamisega. Kohapeal teatab, et on töödega rahul, tagasi koju minnes aga teatab, et tööd tuleb lõpetada. Ametlikult saab Paldiski oma nime 1762. aastal. Paldiski tsiviilelanikkond hakkab ka aja jooksul tekkima. Kui aga sõjasadama ehitustööd lõpetatakse, on 1780. aastatel olnud seda paarsada tsiviilelanikku, 18. sajandi lõpuks umbes 340 inimest. Tsiviilelanike põhitegevuseks oli kalapüük. Veelgi heitlikum saatus oli Tartul. Kord ta oli garnisonilinn, siis jälle mitte. Kõik see, mis oli siin varem olnud, oli hävitatud. 1763. aastal võetakse vastu otsus, et Tartu tuleb uuesti muuta tugevaks garnisonilinnaks. Tsiviilelanikke ei peetud üldse silmas. 1763. alustatakse, 1767. aastal aga tööd taas lõpetatakse, leitakse, et see on liiga kallis. Püssirohukelder rajatakse sel ajal
annaabi.ee 
