Tsitaatide tähendused: heureka – Avastus, leidmise rõõm sic transit gloria mundi – Nii kaob selle maailma kuulsus noblesse oblige – Kohustus olla väärikas omas päritolu tõttu non plus ultra - Ületamatu par excellence – Sõna otseses mõttes primus inter pares – Esimene võrdsete seas o sancta simplicitas – Oh püha lihtsameelsus know-how – Oskus asja valmistada argumentum ad hominem – Ei põhine objektiivsetel andmetel coup d' état - Riigipööre
peatükis.1. KIRJALIKE ALLIKATE KOPEERIMINE 1.1. Tavalise teksti kirjutamine Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele. Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele. Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi
KAKPB – 1kõ 1. Kirjutamine on oskus, mis on vajalik paljudes asjades läbi elu. Erinevalt tavakirjutamisest järgib akadeemiline kirjutamine eelkõike kindlaid tavasid ja reegleid. Kõnealuseid reegleid ja tavasid võib põimida ümber formaalse struktuuri või järjekorra, andmaks edasi mõtteid või ideid, lisaks autori poolsetele tsitaatidele, mis antud ideed toetavad. Erinevalt isikliku kirjutamise kontekstist, akadeemiline kirjutamine on erinev, kuna see tegeleb aluseks olevate teooriatega ja põhjustega, hõlmates protsesse ja praktikaid igapäevaelust kui ka uurides alternatiivseid seletusi nendele sündmusetele. Akadeemiline kirjutamine jälgib kindlat „tooni“ ja peab kinni traditsioonilistest tavadest – kirjavahemärkidest, grammatikast ja õigekeelest. (Massey University, 2012.) 2
argumenteeritud,siis temal oli väga vähe,paljud mõtted ja faktid jäid minujaoks poolikuks.Sellist kõnelejat on raske kuulata tema faktid oleks pidanud olema põhjendatud õigete esinemis kavade järgi.Tema kõne oli nendest kolmest kõige halvem,tema seisukohad jäid nii segaseks,et kuulajal oleks väga raske temast aru saada. 2.Riina Raudne kasutas mitmeid veenvus kanaleid,nagu näiteks „Phatos” ja „Logos”. Logos väljendus sellest et ta tugines palju faktidele ja tsitaatidele,kui kahjuks ta neid ei põhjendanud.Phatost kasutas ta nii et ta suutis jätta veenmis mulje,ta suutis nagu sellise mulje jätta et ta räägiks väga põhjendatult ja tõestatult,kuid kahjuks see nii eil olnud. 3.Kõne stiil:Riina Raudne puhul jäi minuarvates puudu žestikuleerimine,kuna ta tundus ilma selleta väga igav.Ta oli emotsioonitu seal rääkides.Tema rääkimise tempo oli liiga ühtlane see ajab
lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt) NB! Tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada viide (kirjanduslik allikas , kust see või teine mõte on võetud). Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused
uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1
uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse. Loova töö (LT) (kunstitöö, muusikateos, project) puhul ajaloo või taustainfo esitamise UT - Probleemi analüüsi; LT Tööprotsessi kirjeldus Tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1
suhtlemisel. Kusjuures viimasele viitab ka A. Kasemetsa (2004) analüüs eestlaste poliitilisest aktiivsusest .... YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 36 12 16.10.2016 Tsitaatidele viitamine · Tsitaadi eel autori nime mainitud: V. Sepa (1998, lk. 16) meelest on: "Meie avalikul sektoril on tõsised kohanemisraskused Euroopa standarditega". · Tsitaat hõlmab ühe terve lause (max u. 32 sõna): "Eesti avalikul on sektoril tõsised kohanemisraskused Euroopa standarditega" (Sepp, 1998, lk. 12). · Pikem tsitaat tekstis (üle 32 sõna ja juba mitu rida): Tekst (reavahe)
IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse).
uuritud ja avaldatud. Esimeses peatükis avatakse detailsemalt probleemi ning antakse analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest. Seejuures peab esile tulema see, kas vaadeldavas küsimuses on erinevad autorid üldiselt ühel meelel või valitseb palju eriarvamusi. See ülevaade asetab oma uurimusliku panuse kindlasse konteksti ning on ühtlasi tulemuste analüüsimisel aluseks ning võrdluseks. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Selgesti peavad eristuma käsitletud autorite seisukohad ja õpilase isiklik arvamus. Vajadusel selgitatakse kasutatavaid mõisteid. 3.5.2. Uurimismetoodika Selles osas antakse uurimisprotsessi kirjeldus: mida ja kuidas tehti andmete kogumiseks ja töötlemiseks, vajadust mööda valikuid põhjendades. Kirjeldatakse andmete kogumise meetodeid ja läbiviimise korraldust, selgitatakse osalejate valimise põhimõtted ja tuuakse
Kas teadmised aitavad meil alati positiivseid tulemusi saavutada? Kas pole mitte nii, et teadmistega üledoosimine on ohtlik? Bacon 2 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 viitab siin Piibli tsitaatidele, millele niisuguse küsimuse esitajad Teiseks, me peame oma teadmisi nii kasutama, et nad ei tekitaks võivad tugineda: meelehärmi, vaid hoopis hingerahu teadmised iseenesest ei tekita kumbagi. "Tunnetus teeb suureliseks." (1 Ko 8, 1.)
IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: · probleemi seletava kirjelduse; · probleemi analüüsi; · tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse).
probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vas- tuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb li- sada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi al- gusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse).
Uurimistöö põhiosa koosneb: 1) teoreetilisest osast, milles on ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja varasematest uuringutest, uuritavast probleemist ja - objektist; 2) uurimuslikust osast, milles on uuringu kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid ja tulemuste analüüs ning järeldused. Töö peatükid ja alapeatükid peavad olema sisuliselt ja loogiliselt seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Töö teoreetilises osas oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Selle algusest, keskelt või lõpust ärajäetud kohad tähistatakse järgmiselt: [---]. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid.
Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust. Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest. Uurimistöö kirjapanekul tuleb lähtuda terminoloogilisest ja arvutuste täpsusest. Töö ülesehitus ja teksti sõnastus peavad olema selgelt esitatud
annaabi.ee 
