anorgaanilisi kui ka orgaanilised. Osad värvid on katvad ehk kattevärvid, teised aga jällegi poolläbipaistvad ehk lasuu Aanorgaanilis Valgus- ja ilmastikukindlad, leelistes lahustumatud, hea kattevõimega looduslikud värvained: ooker, ed värvid Saadakse savidest, maakidest ja kivimitest nende mehaanilisel töötlemisel. Sünteetilised anorgaanilised värvid: tsinkvalge, titaanvalge, kunstlik ultramariin jt. Saadakse anorgaa füüsikaliste ja keemiliste protseduuride tulemusel. Keemiliselt koostiselt peamiselt soolad ja oksiidid. Orgaanilised Elusloodusest või organismidelt pärineva aine töötlemisel saadud värvaine. värvid Kattevärv Värv, mis katab pinna enamasti läbipaistmatult: guass, tempera, õlivärv. Lasuurvärv Läbipaistva kihina pinda kattev vähese pigmendi sisaldusega värv.
nii, nagu uus puit. Parandustüki süü peab jooksma samas suunas parandatava detailiga. 3.2. Lihvimine Lihvi puitu pikisuunas. Kõige sobivamad on lihvpaberid nr. 60-80. Pind ei tohi jääda liiga sile. Krobedale pinnale nakkub värv paremini. 5. VIIMISTLUSTÖÖD 4.1. Kruntimine Kruntida tuleb, kasutades kruntvärvi. Kruntimine on vajalik, sest värv nakkub paremini ning samuti kaitseb kruntvärv puitu seenkahjustuste eest (tärpentiniga vedeldatud õli viib tsinkvalge sügavamale puidu sisse). Kruntvärv ei ole lihtsalt vedeldatud värv, sel on ka puitu kaitsvad omadused. PANE TÄHELE! Pärast kruntimist tuleb aknad 2-3 päeva jooksul värvida. Kui liiga kaua oodata, tekib kruntvärvi pinnale kilejas kiht ja värv ei nakku enam. Kruntvärv: · 0,5l värnits · (keedetud linaõli) · 0,5l tärpentin · 250g tsinkvalge 4.2. Kittimine Kittima peab 24 tunni möödudes kruntvärvimisest. Enne kittimist õlitada klaasivaltsid
o parandustüki süü peab jooksma samas suunas parandatava detailiga. 2. Lihvimine Lihvi puitu pikisuunas. Kõige sobivamad on lihvpaberid nr. 60-80 Pind ei tohi jääda liiga sile. Krobedale pinnale nakkub värv paremini. VIIMISTLUSTÖÖD 1. Kruntimine Krundi, kasutades kruntvärvi. Kruntimine on vajalik, sest värv nakkub paremini ning samuti kaitseb kruntvärv puitu seenkahjustuste eest (tärpentiniga vedeldatud õli viib tsinkvalge sügavamale puidu sisse). Kruntvärv ei ole lihtsalt vedeldatud värv, sel on ka puitu kaitsvad omadused. Pärast kruntimist tuleb aknad 2-3 päeva jooksul värvida. Kui liiga kaua oodata, tekib kruntvärvi pinnale kilejas kiht ja värv ei nakku enam. 2. Kittimine Kiti aknad o kiti 24 tunni möödudes kruntvärvimisest o enne kittimist õlita klaasivaltsid. Kui pind on õlitamata, ei nakku kitt aknaga, sest puit on kuiv ja imab kitist õli välja. Liiga kuiv kitt hakkab ka kiirelt pragunema
Tänapäeval kasutatakse tsinki laialdaselt terasesemete (nt. teraspleki) korrosioonivastaseks katmiseks (tsinkimine). Elektriakudes (NiCd). Kasutusel on 20-45% tsinki sisaldav vase ja tsingi sulam messing (valgevask). Tsink on üks olulistest bioloogilisest mikroelementidest, kuuludes nt. insuliini koostisesse (hormoon, mis kontrollib glükoosi omastamist rakkudes). Tsinkoksiid ZnO omab mitmekesiseid rakendusi värvipigmendina (tsinkvalge), kummi vulkaniseerimisel, kosmeetikas jm. Bioloogiline toime Ainult rauda on inimorganismis mikrobioelementidest rohkem kui tsinki Tsingi bioloogiline tähtsus seletub tema osavõtuga kasvamise ja arenemise, sugulise küpsemise ja haavade paranemise protsessidest. Tsink kuulub mitmete valkude ja süsivesikute ainevahetust stimuleerivate ensüümide ja hormoonide koostisse. Täiskasvanu organismis sisaldus 0,5 g tsinki, kõige rohkem luudes, nahas ja juustes
säilivuse prandamiseks jne. Õlivärvid Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool. Kõvastub oksüdeerumisprotsessi tulemusena.Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. Vananeb. Kasutatakse vanade puitehitise värvmiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend Värvide liigid Värvimullad ja värvid nende baasil Sideaine on tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi. Pigmendi ooker umbra, terra titaanoksiid,tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehestumisvastast toimet.See lisand annab neule värvidele hallika tooni. Sideainet vähe 5-10%, mmistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid Sideaone alküüdvaik-süntetiline. Mida enam õli on vaigus, seda elastsem ja ilmastikukindlam on värv
Pigmendid ehk värvimullad, on need mida jahvatatakse peenpulbriteks ja nende abil saavutatakse värvisegudes vajalik värv. Nad katavad hästi ja kaitsevad puitu ka valguse eest. Nad on mürgised ja leelisekindald ning segunevad veega hästi. Nad segunevad veel lakkides, värnitsas, lahustites ja muudes värvisegu koostisesse kuuluvate vedelikega. Päritolult on nad mineraalsed ja orgaanilised, samal viisil on nad ka tehislikud (alumiinium, tsinkvalge ja pronkspulber) naturaalsed on (kriit ja graniit). Täitained on mineraalsed pulbrid, mida kasutatakse viimistlusmaterjali paksemaks tegemisel. Täitaineteks kasutatakse puidujahu, kriiti, jahvatatud talki, savimulda, alumiiniumoksiidi ja baariumsulfaati. VIIMISTLUSMATERJALID Nende ülesanne on kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest. Rikkuva mõjuga välistegurid: seened, kahjurid, UV- kiirgus, tuul, niiskus.
· Kõvastub oksüdeerumisprotsessi tulemusena. Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. · Vananeb. · Kasutatakse vanade puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend. Värvide liigid Värvimullad ja värvid nende baasil · Sideaine tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi. · Pigmendid ooker, umbra, terra, titaanoksiid, tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisvastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni. · Sideainet vähe - 5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. · Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. · Kui sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid · Avastati 1930
Keemiavabrik. Tollal toodeti kuiv- ja õlivärve, mineraalpigmente, antiseptikuid puidutöötlemiseks ja koguni pesupulbrit. 1960-ndatel viidi tehas üle Keemiatööstusministeeriumi alla ning sellele anti nimeks "Riia Laki- ja Värvitehas". Olemasolevad tsehhid rekonstrueeriti põhjalikult ja alustati ka uute tsehhide ehitamist. Rekonstrueeriti emailitsehh, ehitati taaratootmistsehh, 1961. aastal anti käiku kaks lakitsehhi hoonet ja 1961. aastal hakkas tööle tsinkvalge tootmistsehh. 1996. aastal ettevõte erastati. Esimese viie aasta jooksul säilitati praktiliselt kogu varasem toodanguvalik ja töötati välja üle viiekümne uue toote. Tehnoloogiliste seadmete iga-aastane uuendamine võimaldab hoida toodangu vastavust pidevalt tõusvatele nõudmistele. Kasutusele on võetud uued seadmed: segistid, uue põlvkonna pärlveskid, etiketimasinad ja pakkimisliinid. Moderniseeritud tehnoloogilised seadmed lubavad toota kõrgekvaliteedilisi lakke ja värve, mis
Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, Kivim- on looduslike mineraalide kogum tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. (agregaadid või aglomeraadid, või Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, jt. vilgukivi 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Viia Lepane 5.09.2012 35 Viia Lepane 5.09.2012 36
valguskindlad ning tuhmuvad. Pigmendid ehk värvimullad, mis jahvatatakse peenpulbriks ja kasutatakse värvisegudele vajaliku värvi andmiseks. Nad on katvad, valguskindlad, mürgised, leelisekindlad. Segunevad hästi vees, lakkides, värnitsas, lahustites ja muudes 5 värvisegu koostisse kuuluvate vedelikega. Päritolult mineraalsed ja orgaanilised, samal viisil tehislikud (tsinkvalge-, alumiinium- ja pronkspulber) ning naturaalsed (nt kriit, graniit). Täiteained on suure disperssusega mineraalsed pulbrid, mis viimistlusmaterjalid paksemaks teevad. Täiteaineks võivad olla puidujahu, kriit, jahvatatud talk, savimuld, alumiiniumoksiid, raskepagu (baariumsulfaat). Kasutatakse pahtlites, pooritäitjates, värvides voolavuse muutmiseks. Kilemoodustajad suurendavad vett tõrjuvat omadust hoidmaks ära niiskuse liikumisest tingitud suuremaid mahumuutusi
sisestruktuurist (kõvadus, sepistatavus, sulamis-keemis temp) . Laetud osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus). Aine klassifikatsioon: · NIMI a. Nimi ei anna informatisooni ei aine või materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näide: kõikide elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. b. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta Näide: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jt. c. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näide: nailon, amberliit, dowex jpt. · VALEM a. Empiiriline (lihtsaim valem) Näitab ühendisse kuuluvate aatomite liike ja nende arvulist vahekorda ning aatomite gruppide arvulist vahekorda vähimate täisarvudega. CH3Br, C6H6, Ca(OH)2, Ca3(PO4)2 b. Struktuurvalem. Lisaks elementide ja elementgruppide suhtele näitab ka kuidas need on omavahel seotud.
Saematerjali töötlemisel on võimalik anda ka talle lisaelementidega lisaväärtust (nt faasid- profiil, valts, soon) 3.Pigmendid- värvimullad, mis jahvatatakse peenpulbriks ja kasutatakse värvisegudele vajaliku värvi andmiseks. Nad on katvad, valguskindlad, mürgised, leelisekindlad. Segunevad hästi vees, lakides, värnitsas, lahustites ja muudes värvisegu koostisse kuuluvate vedelikega. Päritolult mineraalsed ja orgaanilised, samalviisil tehislikud (tsinkvalge-, alumiinium- ja pronkspulber) ning naturaalsed (nt kriit, graniit). Täiteained- suure dispersusega mineraalsed pulbrid, mis viimistlusmaterjalid paksemaks teevad. Täiteaineks võivad olla puidujahu, kriit, jahvatatud talk, savimuld, alumiiniumoksiid, raskepagu e baarjumsulfaat. Täiteaineid kasutatakse pahtlites, pooritäitjates, värvides voolavuse muutmiseks. Pilet nr. 13 1.Puidumahu muutumine niiskuse toimel. 2.Saematerjali elemendid. 3.Kilemoodustajad, lahustid, vedeldid. 1
looduslik kunstlik ANALÜÜS KASUTUSES KUNI (nD) VALGE Pliivalge 2PbCO3 · Pb(OH)2 e.m.a - kaasaeg x 2,1 x Tsinkvalge ZnO 1834 a. - kaasaeg x 2,08 x Litopoon ZnS + BaSO4 1853 a. - kaasaeg x 1,7 - 2,6 x Baariumvalge, nat BaSO4 e.m.a - kaasaeg x x 1,6...1,7 x Titaanvalge TiO2 1920-ndad - kaasaeg x 2,6..
säilivuse parandamiseks jms. Õlivärvid Sideaineks on kivinev õli: linaseemneõli või paksendatud maalriõli nn oksool. Kõvastub oksüdeerumiseprotsessi tulemusena. Oksüdeerumine on aeglane, seetõttu ka värvi kõvastumine on aeglane protsess. Vananeb Kasutatakse vanade puitehitiste värvimiseks, akende ja uste puitosade värvimiseks parim vahend. Värvimullad ja värvid nende baasil Sideaine tärklis. Lahustaja ja vedeldaja vesi. Pigmendid ooker, umbra, terra, titaanoksiid, tsinkvalge. Sisaldab rauasulfaati, mis suurendab värvi pehastumisevastast toimet. See lisand annab neile värvidele hallika tooni. Sideainet vähe -5-10%, mistõttu selline värv võimaldab hoonel hingata. Ainult puupindadele. Kõige tuntum nn punane rootsi värv, mis on saanud nimetuse punase raudoksiidi järgi. Kuid sellistesse muldvärvidesse lisada õli, siis pind ei määri. Alküüdvärvid Avastati 1930.a õlivärvide kvaliteedi parandamise käigus. Sideaine alküüdvaik – sünteetiline.
Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta.Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 21
Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta.Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased, alumiiniumi ühendid, toidulisandite värvid E100-199, askorbiinhape E300, konservandid E200-299. 22. Ainete ohutuskaart
mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. Näiteks kõikide elementide nimetused, kriit, malm, lubi, vesi, tsement, põrgukivi jne. 1.2. Nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta. Näiteks lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi, tšiili salpeeter jt. 1.3. Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot. Näiteks nailon, amberliit, Dowex jt. Valem 1. Empiiriline (lihtsaim valem)- näitab aatomite liike. Näiteks vesi jt. 2. Molekulvalem. Tähtede ja numbrite kombinatsioon. Saab identifitseerida käsiraamatutest või interneti abiga. Näiteks: terased,
Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne). c) Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt: sünteetilised kiudained, määrdeõlid, plastmassid). 2)Valem a) empiiriline (lihtsaim) näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet (nt: CH3 Br, C6H6, H2S) erandjuhul valem väljendab ainult molekulide koostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahked ained) (nt: N2, CH4, HCl, CH3COOH)
elementkoostisest ja struktuurist. Klassifikats toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifits-da eri tunnuste järgi, s.t. aine võib eri tunnuste alusel kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse (joonis). Ainete ja materjalide tähistamine: 1) Nimi a) nimi ei anna infot ei aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta. (nt: kõikde elementide nimed, kriit, malm, lubi, vesi jne). b) nimes sisaldub mingisugune info selle aine kohta (nt: lubjakivi, sooraud, tsinkvalge, seebikivi jne). c) Kaubanduslik (kommerts) nimetus. Reeglina ei sisalda mingisugust infot (nt: sünteetilised kiudained, määrdeõlid, plastmassid). 2)Valem a) empiiriline (lihtsaim) näitab ühendisse kuuluvate aatomite arvu vahekorda vähimate täisarvudega, ka elementide gruppide omavahelist suhet (nt: CH 3 Br, C6H6, H2S) erandjuhul valem väljendab ainult molekulide koostist (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahked ained) (nt: N 2, CH4, HCl, CH3COOH)
maalrikriit valge ooker kollane, pruun või punakas rauamennik punane või pruun umbra pruun või rohekaspruun glaukoniit roheline Mineraalsed tehispigmendid. Neid saadakse peamiselt mitmesuguste metallide ühenditest. Värvuse järgi liigitatakse neid: valged - tinavalge, tsinkvalge, litopoon; punased - tinamennik, tehis-rauamennik, rohelised - kroomroheline, tsinkroheline, plii-kroomroheline; kollased - kroomkollane, pliikollane; sinised - lasuur, ultramariin; pruunid - rauapruun, mangaanpruun; mustad - rauamust, koobaltmust. Tugeva värvimisvõime tõttu tehispigmente sageli lahjendatakse mingi valge mineraalpulbriga. Näiteks kriit, kaoliin, talk jne.