Prantsusmaa oli rangelt nende läbirääkimiste ja rahulepingu vastu. Eesti esindajaks läbirääkimistel olid Jaan Poska, kes tundis venelaste hingeelu ja loogikat ning oli väga agar nendega vaidlema. Teiseks esindajaks oli Jaan Soots. Venelasi esindas Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe ja mõningad komissarid. Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänav 39. 3.01.1920 hakkas kehtima Eesti ja Venemaa vahel relvarahu, mõlemate osapoolte tsaariaegsed kindralid läksid tülli Eesti riigi piiri suhtes. Venelaste kindral ütles, et venelased üldse lõid Eesti riigid ja nüüd heast armust lubatakse iseseisvuda. Eestlaste kindral aga vaidles vastu, öeldes, et viikingid ehk eestlased valitsesid vahepeal Venemaad, sest seal oli kriis ja eestlased on heasüdamlikud, andes neile nii palju maad. Kui Tartu rahu leping trükiti välja, loeti see mitu korda üle, veendumaks selle täpsuses, kui
territooriumist, pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allvelaevu, piirangud laevastikule. Tuli hävitada kõik võitjariikide sõjakahjud) · Balti riikide küsimus (kui Venemaale jäävad võimule kommunistid, siis tunnustada iseseisvus, kui tulevad võimule vene valged, siis mitte tunnustada) · Suhtumine venemaasse (tunnustati vaid siis kui maksab äta tsaariaegsed võlad, venelased esitasid pärast kaks korda suurema arve) · Rahvasteliit (ei lase riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada) Majandus · Majanduselu hakati reguleerima, · riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. · Tellimusi tehti põhiliselt suurettevõtetele, väikeettevõtted laastusid. · Kiirelt kasvas maksukoormus. · Toidupuuduse leevendamiseks tuli appi keemiatööstus · Naistööjõud Muutused ühiskonnas
Pandektiline & institutsiooniline combined: Perekonnaõigus - ISIK Asjaõigus - ASI Võlaõigus, pärimisõigus - ÜLEMINEK Üldosa - ISIK&ÜLEMINEK 3. Tsiviilõiguse areng & süsteem Eestis Tähtis seadus 1865 Balti eraseadus, mis olemuselt on tsiviilseadustik (sissejuhatus + 4 raamatut perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus). 1920ndatel hakati ette valmistama uut tsiviilseadustikku, mille eelnõu valmis 1940, aga jäi vastu võtmata. Vanad tsaariaegsed seadused jäid kehtima olid kohaldatavad, sest majandussüsteem polnud muutunud. NSV ajal kehtis ENSV tsiviilkoodeks (01.01.1965 alates); enne oli Vene tsiviilkoodeks vms. Pärast NSV aega keeruline olukord kehtis ENSV tsiviilkoodeks ja ka abielu- ja perekonnakoodeks. Suurt osa nendest normidest polnud uues olukorras enam võimalik rakendada. Ülemnõukogul oli dilemma, kas luua oma originaalne tsiviilkoodeks või lähtuda mingist kindlast mudelist. 1991
Baltikumi, Valgevene ja Ukraina. Nii pidid bolsevikud suurte territoriaalkaotustega leppima, et mitte Petrogradi käest anda. 3.märtsil 1918 sõlmiti Bresti rahu, mis andis bolsevikele Saksamaa poolt de facto tunnustuse. Järgneva aasta jooksul muutus oht bolsevike Venemaale üha suuremaks, kuna valgekaartlikud kindralid ja välisriigid paiskasid Venemaale oma ülekaalukad väed. Kuid Trotski kutsus Punaarmeesse tsaariaegsed edukad väejuhid, näiteks Tuhhatsevski ja Budjonnõi, ning pidas, tihti rinnetel oma elu ohtu seades, sütitavaid kõnesid. Nii suutiski Punaarmee valgeid ja teisi vastaseid võita, ehkki enam tänu nende ühise koostöö puudumisele ja lihtrahvavaenulikule poliitikale kui Trotski "ületamatule geeniusele". Talle endale meeldis aga asju mõistagi just nii tõlgendada ning kahtlemata oli tema osa Punaarmee võidus väga suur. Uus tõsine oht tekkis aga 1920
sissevedu 3) otsiti võimalusi, et toota eksporti 4) karmistati laenude andmise tingimus 5) tööstus asendati põllumajandus orientatsiooniga. Põllumajanduse toetamiseks loodI: 1) Maapank 2) kuluka põllumajandustehnika soetamiseks asutati masinaühistud 3) otsiti võimalusi Eesti põllumajandustoodete tunnustamiseks välismaal. 1920aastate teiseks pooleks saavutati normaalne majanduslik olukord. Kõik funktsioneeris. Reforme tööstuses: 1) likvideeriti tühjalt seisvad tsaariaegsed ettevõtted 2) rajati väiksemaid kohalikku toorainet kasutavaid ettevõtteid nagu: a) kütusetööstus b) keemiatööstus c) puidutööstus d) ehitusmaterjalide tööstus e) tselluloosi- ja paberitööstus. Sotsiaalseks probleemiks jäi tööpuudus. Viidi läbi ka rahareform. Rahvaste Liidu vahendusel saadi Inglismaalt laen rahareformi läbiviimiseks ja 01.01.1928 alates hakkas käibima EEK (seoti SEK-ga). Sellega seoses algas Eesti majanduse integreerimine Euroopa majanadusruumi.
Eestimaa Kommunistliku Partei tegevus oli kogu Eesti Vabariigi eksisteerimise aja keelatud. Sinna kuulumise eest karistati sunnitöö või surmanuhtlusega. Üks poliitiline protsess järgnes teisele. Aastail 1918-1940 toimus Eestis vähemalt 950 poliitilist kohtuprotsessi kaebealuste üldarvuga 2355. Sajad töölised ning talupojad mõisteti sunnitööle, vanglasse või mahalaskmisele. Kodanliku kohtumõistmise aluseks olid reaktsioonilised tsaariaegsed vene nuhtlusseadused, mis osalt kehtisid kuni 1930. aastate lõpuni. 3. VÄLISPOLIITIKA Esimese riigina alustaski Eesti Vabariik rahukõnelusi Nõukogude Venemaaga ja 1920. a. 2.veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule. Seega tunnustas Eesti Vabariiki esimese riigina Nõukogude Venemaa. 1920. a. jätkas Eesti valitsus pingutusi, et saavutada laiemat tunnustust. Suurriigid ei tõtanud tunnustamisega, sest
mida töölisklassile sobivalt hakati kutsuma Punaarmeeks. Bolsevike valitsus määras sõjaväe ülemjuhatajaks Nikolai Krõlenko (1885-1938), laevastikku pandi juhtima üks Talvepealee vallutajaid Pavel Dõbenko (1889-1938). Sõjalist tausta neil ei olnud ja kiiresti sai selgeks, et üksnes revolutsionääri taustast ei piisa, vaja oli kogenud ja asjatundlikke ohvitsere. Seetõttu tegid Punaarmees karjääri paljud tsaariaegsed ohvitserid. Armee juhtimiseks loodi Revolutsiooniline Sõjanõukogu, mille juhiks sai Trotski. Punaarmee ülemjuhatajaks nimetati septembris 1918 endine tsaariarmee polkovnik lätlane Jukums Vcietis (1873-1938), juulis 1919 sai ülejuhatajaks teine endine polkovnik Sergei Kamenev (1881-1936), kes jäi sellele kohale kuni 1924. aastani. Väga tunnustatud armeejuhid olid veel Mihhail Frunze (1885-1925), Mihhail Tuhhatsevski
laiem avalikkus teab väga vähe. Väga palju on raamatus viidatud erinevatele allikatele ajalehtedes, kus tuuakse välja, mida keegi on mingil ajahetkel öelnud. Lugedes neid erinevaid mõtteid ja öelduid, andis see selgelt edasi räägitud ajastu emotsioone. 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI Alates 1918. aastast 24. veebruar ringlesid Eesti Vabariigis tsaariaegsed Vene rublad, Saksa okupatsiooni idamargad, Soome margad, duuma rublad ja Kerenski rahad. Samas mainib ajaloodoktor Jüri Ant, et nende kõrvale tulid veel Judenitsi rahad ja Nõukogude Vene sovznakid. 1918. aasta 30. novembril deklareeris Ajutine Valitsus, et Eesti rahaühikuks on mark, mis võrdub Soome margaga. Sellest kirjutab Leho Lõhmus (ajakiri Mees, 1996, nr 8, lk 20): ,,Samas määrati kindlaks kursid teiste rahaühikutega , millega eelmised võimud olid riigi üle ujutanud
saama Eesti 1920.ndatel aastatel Majandus: Lähtepositsioon: Vene turg vähenes ja ahanes ○ Hinnad tõusid (puud, suhkur, masuut ja muud 400%, mööbel aga lausa ○ Võlgu oldi USA'le, Inglismaale, Taanile, Soomele, Prantsusmaale ● Kasutusel oli palju erinevaid rahatähti, mis muutis kaubanduse raskeks ○ Tsaariaegsed vene rublad, saksa okupatsiooni ajast idamargad, soome margad, Kerenski rahad, Judenitši rahad, Nõukogude Vene rahad, jne. ● 1920. aastate alguses algas majanduslik tõus. ○ Tõusis tööstusettevõtete arv; alustati tooraine ja masinate sissevedu; eksporditi metsamaterjali, paberit, pappi ja kartulit; viina müük kuulutati riigi monopoliks; 1920 võeti vastu tulumaksuseadus
kehtestatud "Administratiivkohtu kord" nägi ette, et kohtulik võim administratiivasjades kuulub rahukohtutele, rahukogudele ja Riigikohtule. Algul asusid kõik kohtud linnades, kuna seoses sõjaolukorraga valitses maal rahutus ja kindlusetus, samuti oli suur puudus õigustloovate aktide tekstidest, juriidilisest kirjandusest ning kohtutöötajaist. Raskusi oli ka kohtute tööruumidega. Üheks suurimaks probleemiks kohtute tööle rakendamisel oli kohtukoosseisude komplekteerimine. Tsaariaegsed kohtunikud ja ametnikud olid lahkunud koos Vene kohtutega. Eestlastest vilunud kohtunikke oli väga vähe. Puudus oli ka noortest juristidest, kuna suur osa juuratudengitest oli võetud tsaariarmeesse. 1920.a. kehtima hakanud põhiseaduse 6. peatükiga (§-d 68-74) määrati kindlaks kohtu põhialused. 30. detsembril 1920.a. võttis valitsus vastu seaduse "Kohtunike ja kohtu-uurijate ametisse määramise korrast", millega muudeti ja täiendati Vene 1864.a. kohtuasutusteseadust.
a. kehtestatud "Administratiivkohtu kord" nägi ette, et kohtulik võim administratiivasjades kuulub rahukohtutele, rahukogudele ja Riigikohtule. Algul asusid kõik kohtud linnades, kuna seoses sõjaolukorraga valitses maal rahutus ja kindlusetus, samuti oli suur puudus õigustloovate aktide tekstidest, juriidilisest kirjandusest ning kohtutöötajaist. Raskusi oli ka kohtute tööruumidega. Üheks suurimaks probleemiks kohtute tööle rakendamisel oli kohtukoosseisude komplekteerimine. Tsaariaegsed kohtunikud ja ametnikud olid lahkunud koos Vene kohtutega. Eestlastest vilunud kohtunikke oli väga vähe. Puudus oli ka noortest juristidest, kuna suur osa juuratudengitest oli võetud tsaariarmeesse. 1920.a. kehtima hakanud põhiseaduse 6. peatükiga (§-d 68-74) määrati kindlaks kohtu põhialused. 30. detsembril 1920.a. võttis valitsus vastu seaduse "Kohtunike ja kohtu-uurijate ametisse määramise korrast", millega muudeti ja täiendati Vene 1864.a. kohtuasutusteseadust.
jätkama Eduard Ingelmanni bibliograafiat Liivimaa ajaloo kohta (1877). Blumenfeldti bibliograafias 1877-1917. aastani kirjandust. Otto Liiv (1905-1942)1927 avaldas magistritöö ,,Vene asustusest Alutagusel", sündinud Narvas, kirjutas magistritöö uuest valdkonnast, kuidas tekkis vene asustus siin (vene vanausulised, kes tagakiusamise eest Peipsi põhjarannikule jõudnud). Rootsiaegne põllumajandus ja kaubandus. Kui Ajaloo arhiivi juhatajaks sai, siis enne olid juhtinud tsaariaegsed tegelased. Liiv sai teaduslikuks stipendandiks ehk doktorandiks ja sai lisauurimist arhiividest. 1929 sai Arhiivijuhataja KT, hiljem direktoriks. Korraldamises palju töid. TÜ-s arhiivinduse õppejõuna, arhiivi juhatamise kõrvalt koolitas kaadrit, oli arhiivinduse käsiraamatu koostamise juures. Teravilja kasvatus ja kaubandus doktoritöös esimene osa, kirjutanud Rootsiaja lõpus aset leidnud näljahäda kohta. Liiv aktiivne ajaloo seltsides. Ajaloolise Ajakirja publitseerija alates 1936
Ostes 100 markalise obligatsiooni, maksid 95 marka ning saadi tagasi 100 marka hiljem. Kuid rahvas eelistas säilitada raha enda kodus. 1918. aastal kuulutati välja raha Eesti mark, mis koosnes 100 pennist ning väärtus oli sama kui Soomes. Tegelikult esimene Eesti markade partii valmis hiljem (Trükiti Tallinnas 1 mark, Soomes 3-4 margaseid), üleminek toimus 1919. aastal kevadel. Sel ajal Eestis olid käibel erinevad valuutad: idamark, idarubla, tsaariaegsed rublad, veebruarirevolutsiooni järgsed duumarublad, gerenskirublad (Vene ajutise valitsuse ministri järgi), soome mark. Iga Eesti mark sisaldab 0,2g kulda, kuid tegleikult Eesti valitsusel puudusid kullavarud. Maareform: põhjused; esimesed sammud: Maareformi vajadus oli tekkinud, sest enamus maast kuulus baltisakslastele ning 2/3 rahvastikust olid maata inimesed, kes kaotasid oma maa Saksa okupatsiooni ajal. Oli tarvis likvideerida mõisamajandus, et vähendada baltisakslaste võimu:
1917 lõpp-1918 alguses sulasid enam-vähem kokku. Tegutsesid Maaliidu nime all, ka nende ajaleht kandis Maaliidu nime. ja radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, Maanõukogus esialgu erakondlikke fraktsioone ei tekkinud, oli vaid sotsialistlik ja demokraatlik blokk. Esimehe kandidaadid: sotsid Artur Vallner, demokraadid Päts. 21. juulil kinnitati ametisse esimene Eesti Maavalitsus. Valimisseaduste ettevalmistamine sai põhitööks. Vanad tsaariaegsed selleks ei sobinud. Valmistati ette ka maksuseadused. Koolivõrgu kohandamine oli keeruline, eriti üleminek eestik õppele.Ka tervisehoi asutuste võrgu loomisele pöörati tähelepanu. Üle oli tarvis võtta ka varad ja nende jagamine oli keerukas. Vastavalt jaotati ka ametikohad maavalitsuse moodustamine. Maanõukogu valis omakorda Maavalitsuse, mille esimeheks sai Jaan Raaat demokraatide blokist. Maavalistsus hakkas koosnema mitmetest osakondadest, mida võib pidada tulevaste
Joonis 1.14 Raudteetööliste elamu Keila jaamakompleksi juures. 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal Sugugi mitte kõik puitkorterelamud ei ole vaesemale elanikkonnale orienteeritud agulimajad. Puitehitust ei peetud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ka jõukama tellijaskonna hulgas sugugi millekski häbenemisväärseks ja palju kerkis ka kõrgemale keskklassile orienteeritud suurte esinduslike korteritega puuelamuid, vt. Joonis 1.15. Tsaariaegsed suured korterid olid tõesti suured, sageli 56-toalised. Avarate korteritega puitkorterelamutest osa on nn. linnavilla tüüpi, kus kummalgi korrusel teineteise peal on ainult üks suur korter, osa aga ka klassikaliselt korterelamule omase trepikojapõhise planeeringuga, kahe-kolme korteriga ühel korrusel. Peaaegu alati on sellises elamus kaks eraldi trepikoda, nn. paraad- või peatrepikoda ja köögitrepikoda, vastavalt igal korteril ka
annaabi.ee 
