Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad · Linux operatsioonisüsteemis on olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. · Väga populaarne telefonidega Tänan kuulamast
Annely Peebo Karl-Tõnis Truup VKHK 2012 Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Che...
Ubuntu Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Sisukord · Ubuntu? · Ubuntu väike maht? · Mida tähendab sõna Ubuntu? · Esimene Ubuntu · Iseloomustus · Süsteeminõuded · Lingid/lisainfo · Viited Ubuntu? · Ubuntu Linux on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust. Ubuntu väike maht? · Ubuntu kasutab ainult ühte aknahaldurit ja programmide valik on minimaalne, seetõttu mahub ta ära ühe CD peale. Mida tähendab sõna ,,Ubuntu"? · Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Esimene Ubuntu · Esimene Ubuntu väljalase leidis aset 20. oktoobril 2004. Uus versioon tuleb regulaarselt välja koos töölauakeskkonna GNOME uue versiooniga iga kuue kuu ...
PDA (Personal Digital Assistant) KarlTõnis Truup Aap11 What is PDA A personal digital assistant , also known as a palmtop computer, or personal data assistant, It's a mobile device that functions as a personal information manager. Current PDAs often have the ability to connect to the Internet. A PDA has an electronic visual display, enabling it to include a web browser, but some newer models also have audio capabilities, enabling them to be used as mobile phones or portable media players. touchscreen technology. History The first PDA was released in 1986 by Psion, the Organizer II. Followed by Psion's Series 3, in 1991, which began to resemble the more familiar PDA style. It also had a full keyboard. First PDA Organizer II Typical Features Most of the PDA's features a touchscreen. PDA,s are supporting memory card, but earlier versions aren't. PDA can connet with USB cabel to each other...
Leonhard Lapin KarlTõnis Truup VKHK 2013 Sisukord * Leonhard Lapin * Elukäik * Väljaanded ja Kogukonnad * Teosed * Looming * Teosed * Tunnustused * Publikatsioonid * Välislingid Leonhard Lapin Leonhard Lapin on sündinud 29. Detsembril 1947. aastal Räpinas. Tegevusala: Kunstnik arhitekt ja luuletaja. Elukäik Leonhard Lapin lõpetas Räpina Keskkooli 1965. aastal, õppis aastatel 19661971 ERKIs arhitektuuri erialal. Töötas aastatel 19711974 Tallinna Restaureerimisvalitsuses arhitektina. Alates 1990. aastast on ta ERKI õppejõud, alates aastast 1995 professor. 19921998 õppejõud Helsingi kunstikoolis "Maa", 19931996 kooli juhtkonna liige. 1994. aastal oli ta Helsingi Tehnoloogiainstituudi külalisprofessor. Aastail 19951997, 20032005Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapitali esimees. 19912003 Eesti Arhitektide Liidu väljaande "Ehituskunst" peatoimetaja. 1997, 2002, 2005 külalisprofessor Eesti Muusi...
Contra Karl-Tõnis Truup VKHK Sisukord 1. Elulugu 2. Kus töödanud 3. Looming 4. Contra tähelend 5. Contra laval 6. Mida kirjutab Contra? 7. Tunnustused 8. Teosed 9. Viited Elulugu Contra (kodanikunimi Margus Konnula, sündinud 22. märtsil 1974) on eesti kirjanik. Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis Kus töödanud Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Contra looming Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid, samuti ...
Armande(Ingrid Margus) ja Philaminte'i abikaasa õde(Steffi Pähn). Nad vastanduvad teistele tegelastele, kelle arust on see totter ning absurdne, eriti sellega liialdamine. Näiteks vallandas Philaminte köögitüdruku Martine'i(Jane Napp) sellepärast, et ta rääkis nagu oleks madalamast klassist neiu, mida ta oligi. Teiste tegelaste arvates on olulisem inimeste teod kui see, mida nad mõtlevad ja mil viisil kõnelevad. Pereisa(Markus Truup) soovis teenijanna tagasi tööle võtta, sest tema tublidus ületas kõikide nende oma, kelle ülesannete täitmine oli vajaka jäänud luule kirjutamise või mõne muusikalise instrumendi harjutamise tõttu. Pereisa vastandub nimetatud naistele ka sellepärast, et kui noorem tütar Henriette(Teele Pärn) soovib abielluda ühe lihtsa noormehega, siis tema pooldab seda, mitte ei taha, et ta abielluks libedikust värsikeevitaja Trissotiniga(Ingmar Jõela), keda eelnimetatud naised ülistasid.
...............................................................................................................14 6.3. Viadukt....................................................................................................................15 6.4. Loomatunnel suurulukitele..................................................................................... 16 6.5. Loomatunnel väikeulukitele....................................................................................16 6.6. Truup.......................................................................................................................17 6.7. Pikendatud maateesild............................................................................................ 18 6.8. Väikese käigurajaga maateesild..............................................................................18 6.9. Loomafoorid ja muu............................................................................................... 19
Rehetoal oli 3 ust- rehealusesse, kambrisse ja esiküljel õue viiv uks. Vahel viimane puudus ja rehetuppa käidi läbi rehealuse. Uksed tehti madalad, et soe kaotsi ei läheks. Lõuna-Eestis oli rehetoas suur raudkivist suitsuahi. Ahju ja seina vahele jäeti vahe, mis täideti liivaga, et ei oleks tuleohtu. Võis vahet ka mitte jätta. Ahju peal sai ka magada. Hiljem ehitati kambri soojendamiseks truup. Suits tuli pärast truubi lõõrides ringlemist reheahju tagasi. Kambrid said soojaks, kuid jäid suitsuvabaks. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Ahjusuu läheduses oli lame kivi (lõugas), millel sai toiduvalmistamise ajal istuda. Hiljem ehitati köögid ja sinna korstnaga pliidid toidu valmistamiseks. Rehetoas olid seinte ääres pingid ja lavad (kravatid), kus sai peal magada. Istumiseks kasutati veel puupakke ja järisid
soojatorudel trassi telg; sidevõrgu kaablikanalisatsioonil ja elektrikanalisatsioonil alumise torurea põhja kõrgus ja ülemise torurea lae kõrgus). 27. Kaldu olevate kaevuluukide kõrgused mõõdistatakse kaevurandi kõrgeimas punktis. 28. Maa-aluste torustike skeemid koostatakse juhul, kui plaani tihedus ei võimalda esitada kaevutabelite lugemiseks vajalikku torude numeratsiooni. 29. Kõik uuritud kaevud nummerdatakse. 30. Skemaatiline kaevude numbrite kujutamine: 31. Truup läbimõõduga 5000mm, materjal plast, väljuva toru kõrgus 3.52 sissetuleva toru kõrgus 3.67 , maapinna kõrgus 5.12 32. 5 kordne ühiselamu 33. Asfaltkattega tee A Munakivi tee Mk Soojatrass T Õueala õu Lillepeenar lill Viljapuu ja marjaaed vpa Elamu E Alajaam AJ Raudteejaam rdtj Betoonkivist parkett bet kivi
· Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi. · Viadukt kuivmaasild, mida mööda tee kulgeb üle teise tee, oru või muu objekti · Estakaad - sillataoline ehitis tee, torustiku vms üleviimiseks teatud maa-alast või takistusest (peamiselt maismaal) · Tunnel allmaakäik, raud-, maan- või jalgtee, veejuhtme tarvis. Otstarbe järgi eristatakse liiklus- ja hüdrotehnilisi tunneleid. · Truup vee tee alt läbijuhtimiseks raud- või maantee muldes olev rajatis, mille puhas ava on alla 3m. 28) Sildade liigitus · Otstarbe järgi maanteesild, raudteesild, ühissild, kergliiklussild, insenerkommunikatsioonide sild · Materjali järgi puitsild, kivisild, terassild, raudbetoonsild, pingbetoonsild · Konstruktsiooni järgi kaarsild, konsoolsild, rippsild, talasild, vantsild 29) Rajatise asukoha valik 1) Geoloogilised iseärasused 2) Hüdromeetrilised iseärasused
või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teed Tee moodustavad erinevad rajatised. Liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: · Sõidutee ning sellega küögnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; · Parkla ja puhkekoht; · Tunnel, sild, truup ja viadukt; · Liikurmasinarada; · Liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; · Ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; · Piirikontroll-ja tollikontrollrajatis; · Teepeenar Muud rajatised · Kraav,haljasala ning eraldus- või haljasriba; · Tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajarajatis; · Liikluskorrakdusvahend; · Teemärgitus-ja teevalgustusrajatis;
tabelisse ning need peavad omavahel ühtima. Numeratsioon luuakse tehnovõrkude liikide kaupa ja liigisiseselt magistraaltorustikest alustades. Isevoolsete torustike kaevud nummerdatakse süsteemide kaupa voolamise suunas, esmalt magistraal, seejärel sinna suubuvad harud. 30. Joonista skemaatiliselt kaevude numbrite kujutamise maa-ala plaanil ja torude skeemil. Kanna peale ka torude numbrid, kui väljuv toru suubub lõunasse. 31. Joonista skemaatiliselt truup läbimõõduga 5000 mm. Materjal plast, väljuva toru kõrgus 3.52, sissetuleva toru kõrgus 3.67 ning maapinna kõrgus 5.12. 32. Joonista skemaatiliselt 5 kordne ühiselmau hoone. 33. Milliseid leppelühendeid kasutatakse alljärgnevate objektide kohta: · Asfaltkattega tee - A · Munakivi tee - MK · Soojatrass - T · Õueala - ÕU · Lillepeenar LILL · Viljapuu- ja marjaaed - VPA · Elamu - E · Alajaam - AJ · Raudteejaam - RDTJ
· Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi. · Viadukt kuivmaasild, mida mööda tee kulgeb üle teise tee, oru või muu objekti · Estakaad - sillataoline ehitis tee, torustiku vms üleviimiseks teatud maa-alast või takistusest (peamiselt maismaal) · Tunnel allmaakäik, raud-, maan- või jalgtee, veejuhtme tarvis. Otstarbe järgi eristatakse liiklus- ja hüdrotehnilisi tunneleid. · Truup vee tee alt läbijuhtimiseks raud- või maantee muldes olev rajatis, mille puhas ava on alla 3m. 28) Sildade liigitus · Otstarbe järgi maanteesild, raudteesild, ühissild, kergliiklussild, insenerkommunikatsioonide sild · Materjali järgi puitsild, kivisild, terassild, raudbetoonsild, pingbetoonsild · Konstruktsiooni järgi kaarsild, konsoolsild, rippsild, talasild, vantsild 29) Rajatise asukoha valik · Rajatise asukoha valik: 1) Geoloogilised iseärasused
• Eesti Raudteele on kohustuslik nimetatud organisatsiooni määrustik, mille algtekstid ja muudatused publitseeritakse venekeelses väljaandes “Вестник Совета по железнодорожному транспорту”. ) 2. Teed (näidisküsimusi) a. Loetlege tee koostisosi (vähemalt 5). tunnel, sild, viadukt, kiirendusrada, aelgustusrada, ohutussaar, parkla, teepeenar, bussipeatus, kõnnitee, truup, müratõke, kraav, b. Millised teed kantakse teeregistrisse (4)? Põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee, ühendustee, riigi jäätee c. Kes korraldab teehoidu: a) riigiteedel maanteeamet ; b) kohalikel teedel kohalik omavalitsus ; c) erateedel tee omanik ? d
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid
80. Crawler shovel, Caterpillar shovel 37. Roomikekskavaator 81. Crawler tractor 38. Roomiktraktor 82. Cross, crossing 39. Ristmik 83. Cross-drain 40. Põikdreen 84. Crossroads 41. Neljakülgne ristmik 85. Cross-wals 42. Ülekäigurada 86. Cultivated land 43. Põllumaa 44. Culvert 44. Truup 45. Curb 45. Äärekivi 46. Curing 46. Kõvenemine 47. Cutting of timber, Felling operations 47. Metsalangetamine 48. Cycleway 48. Jalgrattatee DEF vocabulary 1. Dead load 1. Omakaal 2. Deceleration 2. Aeglustus 3. Deceleration lane 3. Aeglustusrada 4. Defects liability period 4
Muruseeme on pihustatud kihis kinni ja voolavad pinnaveed ei uhu sega pinnaselt ära. 112. Maante-äärne hoonestus Kiirtee, I ja II klassi maantee kaitsevööndisse ei tohi kavandada maanteeliikluse korraldamisega mitte seotud hooneid. Madalama klassi maanteede kaitsevööndisse ei tohi kavandada hooneid sõidutee servast lähemale kui 20 m jäävale alale. 113. Nimeta rajatised (5) Sild, viadukt, estakaad, tunnel, truup 114. Mida peab tagama rajatise projekt lahendus (vähemalt 5) 1) Sõidukite ohutu ja sujuva liikluse ning rajatiste töökindluse; 2) kevadise suurvee ja jäämineku ohutu läbilaskmise; 3)laevatataval jõel laevade ohutu läbilaskumise silla alt; 4) materjalide ja energiaressursside ökonoomse kasutamise; 5) teedevõrgu arengu ja loodushoiu nõuete arvestamise; 115. Sildade jaotus suuruse järgi, lisa pikkused (3)
Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu 1. Mis on tee ja mis kuulub selle koosseisu. Tee on maantee, tänav, matsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad, puhkekohad, tunnel, sild, truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede koosseisu kraav, haljasala, eraldus- ja haljasriba, liikluskorraldusvahendid ja teemärgistus. 2. Muinasaja teedevõrgu tekke areng ja tähtsamad sündmused/avastused (nt kaarik, kultusteed). Esimesed teed tekkisid harjumuspäraste veevõtu, jahialadele ja kultuspaikadeni. Samuti sõjaretkede teed. Tegu tavaliste töötlemata jalgradadega
kuivamaaobjekti. Oru põhjas võib olla ka veekogu, kui see on alati viadukti avast kitsam. 116. Mis on estakaad- maa või vee kohal paiknev sillataoline raudbetoon-, teras-, puit-, vm ehitis, mis on määratud liikluseks, torustike ja kaablite kandmiseks, laadimistöödeks vm otstarbeks 117. Mis on tunnel- liikluse, kanalisatsiooni vms tarbeks rajatud allmaakäik 118. Mis on truup-ehitis, mille abil juhitakse väike veekogu tee alt läbi 119. Mis on maanteesild-sild auto- ja jalakäijateliikluseks kas linnas või väljaspool seda 120. Mis on jalgteesild- peamiselt jalakäijate ja ratturite liikluseks ette nähtud sild, mille tavalist maantee- ja raudteeliiklust ei lubata 121. Mis on silla enim levinud eesmärgid (vähemalt 5)- · transpordi võimaldamine: maanteesild, raudteesild, kergliiklussild;
- Tuleb tagada, et kaevikud ja kraavid ei täituks vihma- ega lumesulamisveega. - Vee ärajuhtimiseks rajatakse kraavide ja drenaazide süsteem või kasutatakse olemasolevaid . - Vesi juhitakse madalamatesse kohtadesse, mis on piisavalt eemal rajatavast ja olemasolevatest ehitistest. Suurvee või vihmadega suureneva veehulga ärajuhtimise tagamiseks tuleb puhastada olemasolevad kraavid ning korrastada truubid. Täiendavalt tuleb töövõtu käigus paigaldada üks uus truup. Tagamaks transpordi liikumist territooriumil tuleb täite alla jäävad kraavid täita teise klassi geotekstiilis oleva killustikuga 32-64 mm. Selle killustiku kihi paksus on 250 mm. 2.1.7 Töökorralduse nõuded 1) Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab Töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid, mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Ehitustööde tegemise kestel vastutab Töövõtja
Märk on pöördekohast eespool. 5. Milline tegevus on õige? Möödun tagasipööret sooritavast sõidukist paremalt, sõites vajadusel teepeenrale. Tagasipööret sooritav juht annab teed vastassuunast lähenevale autole. Möödun tagasipööret sooritavast sõidukist paremalt sõidutee kaudu. 6. Millise ohu eest hoiatab see märk? Tee läbib orgu. Ees on pikem auklik teelõik. Ees on üksik, teekatte pinnast madalam koht (näiteks vajunud truup). 7. Mida peab aeglaselt sõitva sõiduki juht tegema, kui asulavälisel teel on tema sõiduki taha kogunenud kiiremaid sõidukeid, mis ei saa tiheda vastassuunaliikluse tõttu mööda sõita? Ta peab... Järgmisel ristmikul ära pöörama. Selleks sobivas kohas kiirematele sõidukitele möödasõitu võimaldama, hoidudes võimalikult paremale ja vajadusel peatuma. Sama kiirusega edasi sõitma. 8. Mida näitab see märk koos lisateadetetahvliga?
annaabi.ee 
