Austraalia muusika Muusika: Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud nt öised corroboree-tantsud. Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga- või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduud (2m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi. Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased
3 Doors Down on Ameerika Ühendriikide rock-bänd. Tuntud on nad ka kui 3DD. Bänd alustas tegevust 1996.aastal Escatawpas, Mississippis. Escatawpa on väike linn, kus elab umbes 400 inimest. Bänd moodustati kolme sõbra Brad Arnoldi, Matt Robertsi ja Todd Harrelli poolt. Nad kõik olid üles kasvanud Escatawpas ja neid ühendas ühine huvi rokkmuusika vastu. Bänd mängis algselt üle linna oma lugusi, mis arvati ka olevat nende esimesel singlil. Brad Arnold mitte ainult ei mänginud trumme, kuid oli ka bändi ainus laulja, kuna keegi teine ei olnud nõus laulma aga tema tegi seda rõõmuga. Arnold on ka nende laulude sõnade autor. Ta kirjutas ka mõned hittid juba 15-aastaselt , eriti matemaatika tundides. Siis hakkas bänd tuuritama ka väljaspool oma kodulinna. Reisil Alabamasse leidsid nad ka oma ametliku nime. Kui kolm bändi liiget jalutasid mööda linna, nägid nad ühte ehitist kus oli kirjas ,,Doors Down"
Raimond Valgre Annemai Harak 12. klass Raimond Valgre ● 1937. aastani oli tema nimi Raimond Tiisel ● Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes ● Suri 31. detsember 1949 Tallinnas ● Ta oli eesti helilooja ja muusik. ● Oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks. Elulugu ● Juba lapseeas huvitus muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Lapsena võlus teda viiul, kuid tema ema otsustas klaveri kasuks. ● Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme ning laulis. Elulugu ● Aastal 1931 lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites.
James Hetfield sndis 1963. aastal 3 .augustil ooperilaulja ja veokijuhi perre,Los Angeleses. Talle meeldis juba lapsena muusika,ning ta tahtis saada rokkstaariks.Tema suurimateks eeskujudeks olid Led Zeppelin, Black Sabbath ja Thin Lizzy.9-aastaselt hakkas ta klaveritunde vtma ja hakkas enda venna Davidiga trumme ppima. Peale trummipinguid hakkas James huvitama hoopisgi kitarr,mida ta hakkas ppima,kui ta oli 14-aastane.Siis tegi ta endale bndi,kus basskitarri ja trumme mngisid Veloze vennad ning teist kitarri mngis Jim Arnold.Bndi nimeks sai Obsession.Obsession harjutas pidevalt Velozite garaais koos Ron McGovery ja Dave Marsiga.Jamesi pede kolis Breasse, kus ta astus Brea Olinda likooli.Seal kohtas ta trummarit,Jim Mulligani.Pidevalt mngis James sgivahetundide ajal, kuni ks pev tuli kooli Hugh Tanner oma V-kujulise kitarriga.Koos tegid nad bndi,mis sai nimeks Phantom Lord, Kim trummidel,Hugh ja James kitarridel.Bnd mngis erinevate bassistidega,kuni
8. klass Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 JAMAICA MUUSIKA MUUDATUSED 4 SKA 5 RASTAFARI 6 PILDID 7 2 Sissejuhatus Jamaicale orjadeks viidud lääneaafriklased tõid saareriiki endaga kaasa burru-trummid,mida nimetati ka rääkivateks trummideks. Muide, hiljem hakaksid sarnaseid trumme kasutama ka rastafarid oma palvustel. Orjade pidustused, ehkki neid toimus harva, olid alati täis Aafrika mõjutustega laulu ja tantsu, kuigi aafriklaste kultuur hakkas peagi segunema Euroopa ja Jamaica kohalike elanike folklooriga. Suurimateks olid jõulude ajal peetavad Jonkanoo- pidustused, kus kanti maske, tantsiti, taoti trumme ning mängiti teisi muusikariistu. Esialgu lubasid kolonisaatorid
1 Indiaanlased Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse. Sageli esineb vahelduvat taktimõõtu. Tihti koosneb tekst vokaalidest või silpidest, millel puudub tähendus. Saatepillidena kasutatakse enim mitmesuguseid trumme ja kõristeid, harvem lihtsamaid vilesid või flöödilaadseid pille või ka vibupilli. Indiaanlaste laulud ja tantsud on tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse iseloomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimingute tegemisel. Oma rituaalid on vihma väljakutsumiseks, jahiõnne tagamiseks, haigete ravimiseks jm. teist tüüpi laulud on need, kus jutustatakse järgnevatele põlvedele hõimu ajalugu, et seda edasi pärandada.
* Kristluse ristidest saavad sümbolid voodoo ristteedel, mis esindavad elu muutvaid valikuid ja samme. * Katoliiklikud hümnid ja palved said osaks Voodoo teenistustel. Rituaalid ja traditsioonid Usu kummardajad kasutavad nukke meediumitena, et kontakteeruda loadega või üldiselt maailmas olevate hingedega, mitte tekitamaks valu või kannatusi. Selleks, et hingi enda juurde kutsuda ehk ülesse äratada load, kasutavad inimesed erinevaid trumme, kellasid ja kõristeid ning altaritele tuuakse mitmeid riitusele omaseid objekte: dekoreeritud pudeleid, nukke ja pudelkõrvitsaid, mis on täis toite. Tseremoonia. Inimene, kelle sisse on läinud vaim, kutsutakse hobuseks, millega sõidab loa. See vaimust omatud inimene võib liikuda ebaloomulikult, rääkida teadmatut keelt või öelda mingeid kindlaid seisukohti teistele järgijatele. Ohverdus on sammuti tähtis. Mitmetel tseremooniatel ohverdatakse kitsi, kanu või teisi loomi
* Kristluse ristidest saavad sümbolid voodoo ristteedel, mis esindavad elu muutvaid valikuid ja samme. * Katoliiklikud hümnid ja palved said osaks Voodoo teenistustel. Rituaalid ja traditsioonid Usu kummardajad kasutavad nukke meediumitena, et kontakteeruda loadega või üldiselt maailmas olevate hingedega, mitte tekitamaks valu või kannatusi. Selleks, et hingi enda juurde kutsuda ehk ülesse äratada load, kasutavad inimesed erinevaid trumme, kellasid ja kõristeid ning altaritele tuuakse mitmeid riitusele omaseid objekte: dekoreeritud pudeleid, nukke ja pudelkõrvitsaid, mis on täis toite. Tseremoonia. Inimene, kelle sisse on läinud vaim, kutsutakse hobuseks, millega sõidab loa. See vaimust omatud inimene võib liikuda ebaloomulikult, rääkida teadmatut keelt või öelda mingeid kindlaid seisukohti teistele järgijatele. Ohverdus on sammuti tähtis. Mitmetel tseremooniatel ohverdatakse kitsi, kanu või teisi loomi
publikut kaasa ja inspireeris sümfooniaorkestrit. Kontsert algas G. Bizeti Avamänguga ooperile "Carmen". Arvan, et see oli ideaalne ja elav algus kontserdile. Dirigent lausa hüppas dirigeerides, mis oli omaette vaatepilt. Ei näe just iga päev umbes 70 aastast rõõmust pakatavat ja hüplevat vanameest, kes naudib seda, mida ta teeb ja on leidnud enda jaoks õige elukutse. Samuti meeldisid mulle noormehed, kes mängisid trumme. Nad tõmbasid tähelepanu ja mind hämmastas, et kuidas on võimalik nii täpselt ja kiiresti trumme mängida. Ma vaatasin neid nii tähelepanelikult, et teadsin peast, mis liigutus tuleb peale lööki. Ma olin vapustatud A. Lemba. Klaverikontsert nr. 1( II ja III osa) st. Seda esitas Rahvusvahelise konkursi laureaat Johan Randvere. Ta on tõeliselt andekas, ma lihtsalt vaatasin ja imestasin, kuidas on üldse võimalik nii kiiresti on näppe liigutada ja tal oli see kõik peas
Raimond Valgre Merilin Lutsar 9b Elulugu Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes Suri 31. detsember 1939 Oli helilooja ja muusik Ta oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks Veel eluloost Mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes Tuntuimad laulud Saaremaa valss Sinilind Suudle mind
ÜRGINIMESTE USKUMUSED Katrina ja EevaRuth Esimesed uskumused Algsed uskumused olid tavaliselt seotud küttimisega. · Koopa seintele joonistati koopamaalinguid, mis kujutasid inimesi küttimas · Vooliti inimeste ja loomade kujutisi KÜTTIDE JA KORILASTE RITUAALID · Enne jahti tantsiti, põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele
Stephen Michael Reich · Sündinud 3. Oktoober 1936 a. New Yorgis · Kui ta oli laps õpetati talle klaveri mängu · 14 a hakkas ta tõsiselt muusikat õppima · Õppis trumme, et mängida jazzi · Cornelli Ülikoolis võttis ta omale kursuseid muusikas, kuigi lõpetas filosoofia alal · Peale kooli õppis ta kompositsiooni koos Hall Overtoniga · Läks Millsi kolledzisse Oaklandis, Californias -> lõpetas magistri kraadiga kompositsiooni õppes · Töötas San Fransisco Tape Music keskuses · 60ndatel tegi ta kolmele filmile tunnus meloodiad(Plastic haircut, Thick Pucker) · Käis pikkadel muusika õppe reisidel maailmas(Ghanas, Aafrikas)
perefirma toodab kallimaid taldrikuid siiamaani. Patendid hõlmasid ilma kellukeseta taldrikut-muusikainstrumenti, CuSn8 ehk pronksisulamit B8 taldrikute valmistamiseks, lainelisi taldrikuääri topelttaldrikute komplektis ja mitmeid muid uuendusi selle muusikariista juures. Toomas naaseb oma kodumaale, ja taasavab oma äri Tallinnas. Michail M. Paiste, kes kiiresti muutub ja lõpuks võtab ettevõtte üle. Keda täita kiiresti arenevate nõudmistega "kaasaegne muusika" ja areneva trumme poeg hakkab arendama oma eriline kontseptsiooni Türgi stiilis taldrikuid, mida ta eelistab Hiina stiilis lähtepunktina. Selle aja jooksul, arendab ta ka esimest korda gongid. Saadud vahendideg saavad nad auhindu ja rahvusvahelist tunnustust, kui nad hakkavad eksportima Euroopasse, USA ja mujale välismaale. Michail Toomas Paiste
Muinasaja muusika Muinasajal ei olnud muusika omaette kunstiliik, vaid oli tihedalt seotud usundite, kommete, tantsude ja mängudega. Arvati, et muusika abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule lauldi koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamisega või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mis valmistati loomaluudest, sarvedest või pilliroost. Muistne kütt võis keelpilli valmistamise mõttele tulla siis, kui vibu nöör heli tekitas. Muinasaja inimese elu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Laul, tants ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda. Kultuurühiskonnad
Raimond Valgre 1913-1949 Raimond Valgre elulugu ● Juba lapseeas huvitus Raimond Valgre muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee. Raimond Valgre esimene looming ● Esimese trükitud laulu avaldas Raimond Valgre 1933 G.Dieseli varjunime all väljaandes ´´Modern Lööklaulud´´ ● Kokku on Raimond Valgre loonud ligi sada laulu ● Valgre loometööd on kasutatud mitmete Eesti
Just nendest sai see muusika alguse. Klezmeri bändi liiklmeid nimetatakse klezmorimiteks. Tänapäeval on klezmer- muusika üha rohkem populaarsust kogunud ja seetõttu on ka Klezmer-bände, mille liikmed pole juudi rahvusest. Klezmeri muusika kõla on sarnane big band´i või jazz-muusikale. Klezmeri muusikas kasutatakse tavaliselt akustilisi pille, näiteks klarnetit, viiulit, akordionit või akustilist kitarri. Moodsas Klezmer-bändid võivad kasutada oma esituses ka trumme ja laulu. Meloodiaks on alati lühikesed fraasid, mida pidevalt korratakse. Klezmer-muusika on rõõmsameelne ja kiire ning tavaliselt mängitakse seda Juudi festivalidel, Klezmeri festivalidel, pulmades ja paljudel teistel juudi või iisraeli pidustustel. Kuulus Klezmer-viis on Hava Nagila, mis tähendab "olgem rõõmsad". Arvatakse, et see laul võib-olla pärit Ukrainast. Meloodia on ligi sada aastat vana. Mina arvan, et Klezmeri stiilis muusika on väga kaasakiskuv ja omapärane.
Just nendest sai see muusika alguse. Klezmeri bändi liiklmeid nimetatakse klezmorimiteks. Tänapäeval on klezmer- muusika üha rohkem populaarsust kogunud ja seetõttu on ka Klezmer-bände, mille liikmed pole juudi rahvusest. Klezmeri muusika kõla on sarnane big band´i või jazz-muusikale. Klezmeri muusikas kasutatakse tavaliselt akustilisi pille, näiteks klarnetit, viiulit, akordionit või akustilist kitarri. Moodsas Klezmer-bändid võivad kasutada oma esituses ka trumme ja laulu. Meloodiaks on alati lühikesed fraasid, mida pidevalt korratakse. Klezmer-muusika on rõõmsameelne ja kiire ning tavaliselt mängitakse seda Juudi festivalidel, Klezmeri festivalidel, pulmades ja paljudel teistel juudi või iisraeli pidustustel. Kuulus Klezmer-viis on Hava Nagila, mis tähendab "olgem rõõmsad". Arvatakse, et see laul võib-olla pärit Ukrainast. Meloodia on ligi sada aastat vana. Mina arvan, et Klezmeri stiilis muusika on väga kaasakiskuv ja omapärane.
Yorgis Third level USA helilooja Fourth level Fifth level Minimalismi teerajaja Looming Cornell University filosoofia Julliard School of Music Mills College Õppis mängima aafrika trumme (Institute for African Studies at the University of Ghana) Balinese Gamelan Semar Pegulingan and Gamelan Gambang in Seattle, WA Studied Hebrew cantillation in New York City and Jerusalem, Israel. Steve reich Lõi paljudele filmidele lugusid (nt. Plastic Haircut) 1965 Esimene suurem teos ,,It' gonna rain" Kindlasti mõjutasid teda teised heliloojad nagu John Adams ja King Crimson ja ansamblid : Tortoise, Do Make Say Think jne.
Võsu rannafest · Toimus Võsul · Esinejad : TENFOLD RABBIT - Andres Kõpper (muusik ja rezissöör), Rain Parve (muusik, on õppind mängima trumme, kitarri ja tuubat), Meelik Samel (basskitarrist) ja Martin Petermann. OTT LEPLAND sündis 17. Mai 1987 Tallinnas, eesti laulja ja lulukirjutaja. GRETE PAIA 27. August 1995, õppis Kuressaare Gümnaasiumis. GETTER JAANI - 3. veebruaril 1993 Tallinnas, teeb koostööd plaadifirma Moonwalk-iga. KOIT TOOME - 3. jaanuaril 1979, eesti poplaulja ja muusikanäitleja, algul õppis klaverit mängima ja siis alles laulma.
Drum & bass Christopher Tammesoo 8.a Mis see on? Drum & bass, samuti tuntud ka kui d’n’b, on elektroonilise muusika stiil, mis on põhiliselt välja arenenud jungle-muusikast. Sellel on väga palju alamžanre, nagu näiteks darkstep, hardstep, funkstep ja neurofunk. Samuti on mõjutanud teisi muusikastiile nagu hip hop, dubstep, rock ja pop. Kirjeldus Tavaliselt kasutatakse ainult trumme, bassi ning sageli lisandub sellele ka süntesaator. Keskmiselt 160-180 takti minutis. Raske, vahel ka keerukas bassikäik. Kiire tempo. Avaldab palju mõju popmuusikale ja kultuurile. Väga rütmikas. Ajalugu Arenes väljas teistest elektroonilise muusika liikidest ööklubides. Sünnikoht Inglismaal, täpsemalt Londonis ning Bristolis. Hakkas levima 1990. aastate algusaegadel.
Muusikaretsensioon Käisin 2. oktoobril, jahedal sügisõhtul kuulamas Raekoja keldris Londoni Jazzi. Uksest sisse astudes oli esmamulje hea. Mõnus mahe valgustus oli ja DJ lasi mõnusaid jazzi rütme. Nägin ka kuidas Kuuba löökpillimängija Luber Jimenez häälestas oma trumme. Poleks osanud kunagi arvata, et trummide häälestamine võib võtta nii kaua aega. Nagu tavaliselt, nii ka seekord tulid peaesinejad umbes veerandtundi hiljem lavale. Aga enne seda hoidis rahvast soojana DJ Londonist. Loomulikult ei puudu jazzkontserdilt ka saksofonist Villu Veski, kelle andekusest ma alati üllatun, kui teda kuulan. Kui esinejad olid mõnda aega mänginud, ei saanud ma enam aru millal üks lugu lõppeb, ja teine algab. Muusika oli mõnusalt rütmikas ja
Talle omistati maagilist võimet ja arvati, et selle abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemisvahend. Teadlased oletavad, et laulmine arenes välja lindude ja loomahäälte matkimisest, töörütmist ja erutatud kõnest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule esitati koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamise või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vastavalt inimeste oskuste täiustumisele arenesid ka muusikariistad. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mida valmistati loomaluudest või pilliroost. Puhkpille tehti ka loomade sarvedest või suurtest teokarpidest. Esimeseks keelpilliks sai pingule tõmmatud vibunöör. Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli
esimesele ja ei tekitanud minus ausalt öeldes mingeid emotsioone. Aile Asszonyil oli väga võimas hääl, aga ükski meessolist ei suutnud temaga sammu pidada, selles suhtes, et kui orkester saavutas haripunkti ja muusika väga valjuks läks, kadusid meeste hääled alati ära, aga Aile lõikas vabalt läbi. Kolmas vaatus oli jälle vaadatavam, toimus mäss ja oli vähemalt põnev järgida. Kolmanda vaatuse muusika meeldis mulle kõige rohkem, seal kasutati palju trumme ja kõik kokku tekitas põneva meeleolu. Neljas vaatus oli igavam ja Madiste hääl jäi jälle täiesti varju. Üldiselt oli selline keskpärane muusika ning ma usun, et Puccinil on kindlasti paremaid oopereid. Kõige rohkem meeldisidki mulle kostüümid esimeses vaatuses, Aile Asszonyi võimas laulmine ning orkestri kokkumäng. Võrdluseks võin öelda, et aasta eest nähtud Verdi „La Traviata“ meeldis mulle palju rohkem, nii muusika, meessolistide kui ka lavadekoratsioonide ja
ka nõelu.Kuid üks tähtsamaid asju oli vibu leiutamine ning see pidi olema terav ,sest siis oli parem tabada jahiloomi nii kaugelt kui ka lähedalt. Küttimine · Jahiloomi,nagu näiteks ka mammuteid jahiti lõksudega.Tehti kas maa sisse auk v õi tapeti nad lihtsalt vibuga. ava arva ava arva ava arva Enne küttimist · Enne küttimist tantsiti,taoti trumme ja hiljem puhuti ka vilepilli.Joonistati ka seinamaalinguid,arvati ,et see toob jahiõnne. · Teadlased on ka leidnud loomade ning inimeste kujukesi. Veidi pilte Esimene koduloom · Meie eellaste esimene koduloom oli koer.Kuidas neid kodustati pole siiani teada ,kuid võib arvata ,et nende asulate juures liikusid hundid ja koerad ,kes lootsid saada mõnda konti.Kuid võis ka olla võimalik, et
KUUBA 15 sajandil saabus Kuuba saarele Christoph Columbus ning Kuubast sai ligi neljaks sajandiks Hispaania koloonia. MAMBO · Mambo on Kuubal populaarne muusikavorm ja tantsustiil, mis kannab tugevaid Aafrika mõjutusi. · Algul oli mambol rituaalne sisu: mambo-trummide vahendusel suhtlesid inimesed jumalatega, kusjuures trumme oli palju ja igaühel neist mängiti oma rütmi. · Mambo kujunes välja iseseisva tantsuna 1940. aastatel. TUNNUSED: · 4/4 taktimõõdus, mille rütmika meenutab boolerot · Boleroost aeglasem · Keerulised sammud RUMBA · Rumba on Kuubalt pärit afroameerika päritolu paaristants, mis muutus populaarseks 20. sajandi algul. TUNNUSED: · kirglik () · aeglases tempos. · 4/4 -taktimõõdus tants. · tantsijad selles tantsus peaks
Kontserdi atmosfäär oli meeldiv ning hubane. Külastajad olid valdavalt vanemad inimesed, kuid oli ka nooremaid. Alen rääkis iga loo alguses mõne huvitava loo neil ette tulnud apsakatest, aastatega saadud mälestustest ning lugude salvestamisest. Üks lugu oli veel eriti meeldejääv, kuidas nad kasutasid pillide asemel kingakarpi number nelikümmend kolm ja kohvitopse ning Veziko ütles veel lustakalt, et plaadilt lugu kuulates ei saaks iialgi aru, et kasutatud ei ole trumme. Minu lemmiklugudeks olid kindlasti "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde", mis on Alen Veziko omalooming ning "Vala veini". Alen suutis oma muheda olekuga kõiki saalis olijaid võluda ning muuta selle õhtu meeldejäävaks. Tema laulud on väga sügavamõttelised ning hinge pugevad. Alen oli väga meeldivalt liigutatud publiku positiivsest vastukajast ning nad esitasid kaks korduslugu rahva palvel. Väike-Maarja oli ka nende kontserttuuri esimene koht, kus neid kaks korda lavale tagasi paluti
olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). · Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaegsed petroglüüfid kui ka muistne Vana- Egiptuse kultuur. · Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. · Rütmiks kasutatakse erinevaid pille: eriti trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid. · Tantsudes kasutavad tantsijad zeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. · Aafrika kunst ning käsitöö hõlmavad skulptuuri, maali, keraamikat, kostüüme ning peakatteid. · Aafrika kultuuris on alati inimese välimusele rõhku pandud, seega on juveelid ja maskid tähtsad isiklikud aksessuaarid. Mõisted: · Sahara maailma suurim kõrb(u 9 milj km²).
kiindumuseks standartse jalgpallli vastu. Ronaldino esimene kokkupuude meediaga oli päris varakult kui ta lõi vastasvõistkonnale 23 väravat, olles ise vaid 13-aastane. Aga tema kuulsus kasvas eriti peale 1997. aastal Egiptuses toimunud U-17 maailmameistrivõistlusi, kus ta lõi kaks väravat, millest mõlemad olid penatlitest. Kuid Ronaldinho ainsaks kireks pole jalgpall, ta on ka suur muusikafänn. Koos sõpradega Barcelonas olles meeldib talle aeg-ajalt trumme taguda ja laulda. Praegu mängib Ronaldinho jalgpalliklubis FC Barcelona. Samuti esindab ta rahvusvaheliselt Brasiilia jalgpallikoondist. Alates aastast 2008 mängib Ronaldinho ka AC Milanis. Ta on peale paljude suurte saavutuste võitnud ka FIFA Aasta mängija auhinna kahel aastal järjest. Peale selle on ta saavutanud ka Euroopa parima jalgpalluri auhinna aastal 2005. Samal aastal võitis ta ka FIFPro aasta mängija auhinna.
TYLER THE CREATOR Tyler Gregory Okonm5 sündis 1991. 55st5l 6. m?rtsil C5liforni5s. T5 on tuntud nimeg5 Tyler The Cre5tor. Tyler on Ameerik5 r?pp5r, s5lvestuste tootj5 j5 muusik5videote tegij5. MIKS MEELDIB???1£~]}£ Meile meeldib t5, kun5 t5 ei ole 5inult r?pp5r j5 sõn5de kirjut5j5 v5id k5 meelel5hut5j5. T5l on he5 huumor j5 sed5 n?eb k5 t5 p5ljudes intervjuudes j5 muusik5videotes. T5 on tuntud om5 v?g5 om5p?r5se muusik5 ning l5ulu sõn5de poolest, mis tihtipe5le tekit5v5d muusik5m55ilm5s suuri v5stuolusid. MILLALTEGUTSEMA HAKKAS¿¿ T5 5lust5s om5 k5rj??rig5 l55dides sotsi55lmeedi5 pl5tvormile `Tumblr muusik5t. T5 l5ulud h5kk5sid kiiresti levim5 j5 t?nu sellele s5i t5 suurt t?helep5nu. MILLAL SAI KOKKUPUUDE MUUSIKAGA ALGUSE? 14-55st5sen5 h5kk5s Tyler huvi tundm5 muusik5 v5stu. T5 õppis iseseisv5lt m?ngim5 kl5verit j5 muutus v?g5 he5ks m?ngij5ks lühikese 5j5g5. Enne om5 muusik5 k5rj??ri tööt5s t5 mõnd5des töökoht5des, kuni otsust5s h5k5t5 ...
Kontserdiarvustus Mulle jäi eredalt meelde märtsis 2010 toimunud rütmishow, kus esines perekond Kirss. Kontsert toimus 4.märtsil Esinesid isa Jaan Kirss koos oma laste Helena Victoria ja Ian Mikaeliga. Veider tundus algul, et see ei olnud mingi tavaline kontsertetendus, vaid kujunes põnevaks elamuseks. Nad mängisid trumme, süntesaatorit ja veel mitmeid huvitavaid instrumente. Huvitav oli kuulata jutte pillide ajaloost ja meeldis asjaolu, et Jaan Kirss suhtles palju õpilastega. Nad suudavad igal asjal rütmi teha. Isegi lusikate, kilekottide, õhupallide ja muude tavaliste esemete kaasabil mängisid nad erinevaid rütme. Polnudki vaja laule, et kontsert meeldejääv oleks. Teine väga hea oli 10.03.2010 toimunud naistepäeva kontsert ,,Meestelt naistele", kus esinesid Uku Suviste ja Noorkuu
Tema tehnika oli suurepärane. Iga loo lõpp oli selline, et tema mängimisrütm läks aina kiiremaks. Minule isiklikult meeldis tema kolmas pala kõige rohkem, sest see tekitas minus hea enesetunde. Mulle tundus, et flamenco mängimine väsitab päris palju, sest peale kolmandat lugu pühkis mees otsaeest higi. Myrddin on pärit Belgia muusikute perekonnast, kus kõik mängisid pilli. Tema isa on mustlasjazzi ringkondades tuntud üle Euroopa. Lapsepõlves meeldis Myrddinile mängida trumme ja klarnetit, mida mängib tänapäevani tipptasemel. 14-aastaselt hakkas talle meeldima flamenco. Peale põhitõdede omandamist sõitis ta Hispaaniasse, kus oli ta tippmaailma flamenco mängjate käe all. Myrddini pillioskus oli kindlasti seni parim, mida mina näinud olen, sest sellise tehnika omandamiseks on vaja palju vaeva näha. Mina ei mõistnud selle esitaja mõttemaailma. Myrddin oleks pidanud natuke rohkem rahvaga suhtlema, mitte ainult rahvale naeratama ja pilli mängima
Minule isiklikult see muusika ei istunud, see oleks olnud nagu mingi metalldisko(rabarocile oleks see hästi sobinud). Nad esitasid 4-5 laulu ning seejärel saabus lavale Rammsteini solist Till Lindemann läbi papist ,,seina".Kõik karjusid ja hüppasid. Algas tuleshow. Lava esine põles, inimesed olid hullud kuulama nende võimast muusikat.Bändi kuulusid veel Richard Kruspe ja Paul Heiko Landers, kes mängisid kitarri, Oliver Riedel (bass), Christoph Schneider, kes mängis trumme ning Christian Lorenz (klahvpillid). Bänd kasutas laval võimast pürotehnikat ja tuleshowd.Väga lahe lavakujundus ja dekoratsioonid, hästi palju detaile ja liikuvaid osi. Lava kujundus oli täpselt see, mis industriaalis olema peab. Juba ainult värvitoonide kasutus erinevate piltide loomisel oli omaette vaatepilt. Mina sain showd jälgida keskel fänntsoonil. Seal oli leekide ajal päris palav ja plahvatuse ajal läksid alguses kõrvad lukku. Tulevärk oli
KESKAEG · keskaeg- 4.saj 16.saj. · Noodikiri 8.- 9. sajandil · Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturigakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas (6. saj). Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lane kirikulaulu ehk gregoriuse koraali aluseks. · Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleis...
METSATÖLL Biograafia ,,Metsatöll" on iidne eesti murdesõna, mis tähendab hunti. Bändi loomise lugu: tallinna äärelinna keldris said kokku 3 meest, üks neist oskas natuke kitarri mängida, teine tundis kedagi, kes trumme mängis ning kolmandal oli valmis mõeldud bändi nimi. Metsatöllu muusikastiiliks on folk-metal Bänd alustas kolmeliikmelisena tegevust 1999. aastal 2001. aasta alguses vahetas bändi algse bassimehe välja Kuriraivo. praegune koosseis sai paika aastal 2004 Bändi koosseis Markus laul, elektrikitarrid, lokulaud Lauri torupill, viled, kandled, ängipill, parmupill, akustiline kitarr, elektrikitarrid, laul
Grunge Martin Ilsin 11A Rapla 2012 Ajalugu Teise sõnaga ,,Seattle Sound". Stiil tekkis USA loodaosa linnades nagu Seattle, Olympia ja Portland. Tuntuimad bändid tulid Seattle´ist. Valitsusaeg jäi 1980-ndate aastate lõppu ja 1990-ndate algusesse. Suurima populaarsuse saavutas aastatel 1991-1994. Omadused Pillidest kasutati enamasti elektrikitarre, akustilis kitarre, bass kitarre ja trumme. Omane hääl on tugevalt moonutatud kitarr, kontrastne laulu dünaamika ja ükskõikne või vali vokaal. Paljud grunge muusikud olid kuulsad oma ükskõikse esinemisviisiga. Nirvana Click to edit Master text styles · Bändi liikmeteks olid Kurt Cobain, Second level Krist Novoselic ja Dave Grohl
Mürtsub trumm Kui oled korvpallivõistlusel Tartu ülikooli spordihoones, kus mängib ka TÜ Rocki, on alati kuulda kõrvulukustavat trummimürin ja vahepeal ka hüüdeid „Tartu Rock!“ Trummimürin annab mängijatele hoogu juurde ja kütab publiku üles. Trummi võib kohata igas bändis ja orkestris, rongkäikudes ja sõjaväeparaadidel. Trumm on pill, mida kasutatakse rütmi hoidmiseks ja tugema bassi andmiseks, et muusika oleks ikka raju ja rütmikas. Trumme on mitmeid erinevaid liike - näiteks timpanid, mida kasutatakse sümfooniaorkestris, trummikomplektid ja isegi tamburiin. Laiemalt nimetatakse neid kõiku kokku löökriistadeks. Trummi ajalugu ulatub juba kuuendasse aastatuhandesse eKr – sellest ajast pärinevad andmed trummide kohta, mida kasutati vanas Mesopotaamias. Võib öelda, et trumm ongi vanim muusikainstrument – neid löödi Vanas Egiptuses, Vana-Kreekas ja –Roomas ja mujalgi maailmas.
Austraalia muusika Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud, näiteks öised corroboree-tantsud. Laulud muudab omapäraseks kõla kontrastide vaheldumine ühelsamal helikõrgusel. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduni (2 m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi.Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased.
Jamaicat tuntakse maailmas enamasti seal 1960. aastatel tekkinud reggae muusikastiili tõttu. Seda muusikastiili seostatakse rastafaride usulis-poliitilise liikumisega ja mustanahaliste võitlusega oma rõhutud seisundi vastu inimkonnas. Jamaica ajalugu Lääneaafriklased, kes viidi Jamaicale orjadeks tõid endaga kaasa burru-trummid, mida nimetati ka rääkivateks trummideks. Hiljem kasutasid rastafarid selliseid trumme oma palvustel. Orjade pidustused ja muud üritused olid alati täis Aafrika mõjutustega laulu ja tantsu ehkki aafriklaste kultuur segunes kiiresti Euroopa ja Jamaica kohalike elanike folklooriga. Peagi keelati pidustused. Orjus kaotati seal 1838. aastal. Jamaical valitsenud muusikastiilid 1920 - valdav muusikastiil mento. See oli segu Trinidadi ja Tobago rütmist. 1940- Ameerikast alguse saanud jazz-muusika levis laialdaselt Jamaical
ISELOOMULIKUD OLID KA NN HOOK-LINES FRAASID, MIDA KORRATI IKKA JA JÄLLE LAULUTEKSTID OLID SENTIMENTAALSED TAMLA MOTOWNI TUNTUMAD ARTISTID THE TEMPTATIONS THE SUPREMES THE JACKSON FIVE STEVIE WONDER DIANA ROSS STAXI MUUSIKA OLID VÕRRELDES MOTOWNI LUGUDEGA LIHTSAMAD, VÄHEM MELOODILISED NING SAGELI RÄMEDAVÕITU, VIIDATES OTSESELT GOSPELILE JA BLUUSILE. LAULJAD KASUTASID KA TIHTI GOSPELI STIILIS IMPROVISATSIOONI. SAATEPILLIDENA KASUTATI TAVALISELT KITARRI, BASSI, TRUMME, VAHEL KA KLAHV- JA VASKPILLE. LAULUD OLID TIHTI SEKSUAALSE ALATOONIGA, KÕNELESID KIRGLIKUST ARMASTUSEST JA SÜDAMEVALUST. STAXI TUNTUMAD ARTISTID EDDIE FLOYD WILSON PICKETT OTIS REDDING ATLANTIC RECORDSIGA SEOTUD ARTISTID RAY CHARLES ARETHA FRANKLIN SAM COOKE ROBERTA FLACK RAY CHARLES SÜNDIS 23. SEPTEMBRIL 1930. AASTAL (ALBANY, GEORGIA). OLI AMEERIKA LAULJA, LAULUSÕNDEKIRJUTAJA, MUUSIK JA HELILOOJA. ALGATAS SOULI ZANRI 1950NDATEL KOMBINEERIDES RYHTHM AND BLUES
bänd plaatide müügi poolest Ameerika ajaloos. Metallica algkoosseis : James Alan Hetfield Mängib kitarri ja laulab. James sündis 3. augustil 1963.aastal, Los Angeleses, Californias. Ta on abielus ja tal on üks laps. Kirk Lee Hammett mängib kitarri. Kirk Sündis 18.novembril 1962. aastal San Fransiscos, Californias. Ta on abielus. Jason Curtis Newsted mängis basskitarri. Jason sündis 4.märtsil 1963.aastal , Battle Creekis, Michiganis.Ta on samuti abielus. Lars Ulrich mängib trumme. Lars sündis 26 detsemberil 1963.aastal, Gentoftes, Taanis.Ta on abielus ja tal on üks laps. Metallica präegune koosseis: James Alan Hetfield Mängib kitarri ja laulab. Lars Ulrich mängib trumme Kirk Lee Hammett mängib kitarri. Robert Trujillo mängib basskitarri. James Hetfield ja Lars Ulrich otsustasid 1981. aastal asutada Los Angeleses oma bändi. Et neid ei aetaks segi vanade dzässbändidega, pandi bändile nimeks Metallica. Peagi liitusid
enda esitustes ka räppareid. Enda plaati tutvustades on nad ka öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia, kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!" Viljandi folgil saab kindlasti kuulda mitmeid ansambleid, gruppe, kes tegelevad rahavamuusikaga, nad mängivad vanu kandleid, trumme ja muid instrumente, mida pop-artistid endaga lavale eal ei võtaks. See just näitabki, et rahvamuusika ei ole sugugi kadunud meie seast, kuigi avalikkuseni see alati ei pruugi jõuda, ikka teatakse rääkida neist, keda on palju reklaamitud ja meediasse upitatud. Aga rahvamuusika ongi see, mida ei pea palju reklaamima, ta siiani levib meie endi kaudu, suulisel teel. Pop-muusika küll domineerib paljuski tänapäeval, kuid minu arvates on rahvamuusikal siiani koht olemas meie ühiskonnas
seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!" Viljandi Folk, Eesti suve üks nauditavamaid vabaõhuüritusi, on koht, kus pärimusmuusikud kokku saavad. Viljandi folgil saab kuulda mitmeid kollektiive, kes tegelevad rahavamuusikaga, mängides laval vanu kandleid, trumme, toru- ja parmupille ning paljusid muid vana aja muusikainstrumente, mida pop-artistid endaga lavale üldiselt kaasa ei tiri, kuid kellele huvi pakub, see oskab ikka end asjaga kursis hoida. Pop-muusika küll domineerib tänapäeval, kuid minu arvates on rahvamuusikal siiani tähtis koht meie ühiskonnas. Tema vorm on küll muudetud erinevate artistide poolt, aga sõnum, mis inimesteni jõuab, on ikka see, mida alati edasi on püütud anda. Arvan, et Viljandi
olid kingsepad. Peres oli peale Raimondi veel kaks last- Evi ja Enn. Raimond Valgre käis Paide koolis, kuid mitte eriti usina õpilasena, veetis ta suurema osa ajast klaveril improvisserides ning tuttavaid viise mängides. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond jätkas õpinguid Rapla koolis. Lapsena soovis ta viiulit mängida, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites mängis Raimond Valgre peale klaveri veel akordionit, kitarri ja trumme. Samuti ta ka laulis. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Ta töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna ning
nad ülempreester Nourabad satub neile peale. Tema vooruslikkuse vande rikkumise eest mõistetakse mõlemad surma. Zurga, olles armukade ja reedetud, avastab, et minevikus Leila oli päästnud tema elu, ning paneb küla põlema, et võimaldada kahel armastajal põgeneda. Ooper lõppeb, kui Zurgale lüüakse nuga selga ülempreester Brahmani käsul, kui ta sai Zurga plaanist teada. Kontsert oli küll pikk, kuid mulle ta meeldis. Vahepeal olid mõnusad kiiremad kohad, kus kasutati palju trumme. Lauljad oli väga osavad, kindlasti juba kaua laulnud. USA-st pärit laulja oli neeger. Ta mängis Nadiri ning tal oli mõnus hääl. Etenduse algus oli kõige huvitavam, sest siis oli muusika hoogne ja mõnus. Lõpupoole hakkas kuidagi ära vajuma. Soolokohti oli etenduses palju, sest tihti laulsid solistid üksinda. Midagi väga väljapaistvat minu kõrva jaoks ei olnud. Üldiselt oli kontsert mõnus ja minu kõrva ei jäänud ühtegi ebaõnnestumist ega ebakõla
Louis Armstrong What A Wonderful World http://www.youtube.com/watch?v=m5TwT69i1lU Koos Armstrongiga, oli ka Bix Beiderbecke üks kuulsatest dzässi vilelejatest, kes paraku suri väga noorelt(28.aastaselt). Dzässmuusika stiil, mis sai SVING alguse 1930. aastatel. Svingis võib kuulda klarnetit, saksofoni, Svingmuusika orkestrit trompetit, kontrabassi, nimetatakse Big Bandiks. klaverit, trumme jt pille. Count Basie Duke Ellington Ühed kuulsaimad svingmuusika orkestijuhid on Duke Ellington ja Count Basie. Duke Ellington Sweet Jazz O'Mine (1930) http://www.youtube.com/watch?v=GaSKL1iqpf8 Balletimaailmas lõi laineid moderntants(20.saj. algul, SA's), mille kuulsamaks BALLETT
Retsensioon ,,Kevadöös su kõrval käin" Käisin 20. aprillil kell 19.00 Kuressaare Kultuurikeskuses kontserdil ,,Kevadöös su kõrval käin". Kontsert kestis üks ja pool tundi. Esinesid solistina Hedvig Hanson, klaveril Kristjan Randalu, kitarri mängis Andre Maaker, kontrabassi Ara Yaralyan ning trumme Ahto Abner. Muusika, mida grupp esitas, oli jazzilik. Laval oli sinakas valgus, mis mõjus rahuliku ja hubasena. Kogu õhkkond oli meeldiv ja lõõgastav. Esitatav kava koosnes õrnadest meloodiatest. Kontserdil esitati laule, mille tekstide autorid on tuntud Eesti poetessid Marie Under, Ilmi Kolla jt. Esitati ka teisi häid Eesti heliloojate lugusid. Mina käisin jazz-tüüpi kontserdil esimest korda. Laulja Hedvig Hanson mõjus laval väga hästi
lauljate muusikat paradeerima, mis neil ka lõppkokkuvõtes õnnestus.:) Kontserdi ajal oli esitatud kaks, tänapäeval kuulsa esitaja, Adele laulu ,,rolling in the deep" ja ,,someone like you". Laulud on küll ühe laulja omad kuid esitused olid vägagi erinevad , Rolling in the deep oli esitatud väga rütmilise bändi poolt. Bändis oli kolm liiget , kaks tüdrukud ja üks poiss , poiss mägis osavalt trumme ja tüdrukud laulsid meloodiaga kaasa hoidas käes kitarre ja mängides erinevatel heli kõrgustel ,mis oli vägagi huvitav võetes arvesse seda ,et enne kui tüdrukud laulma hakkasid kellelgi polnud aimugi mis lugu esitatakse. Teine selle sama esitaja laul ,,Someone like you" oli esitatud ühe vanema õpilase poolt. 16 aastane tüdruk mängis klaverit ja laulis kaasa. Meoodia on alguses kurb ja monotoonne, tempo aga suhteliselt kire
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem, kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontserdil on muusikali väidetavalt näinud rohkem, kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Muusikal rääkis tütarlapsest, nimega Sophie, kes igatses altari ette sammudes toetuda isa käsivarrele, ent tal polnud aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida
Aafrika muusikast ja tantsust Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad - Põhjas on märgatav Araabia mõju, lõunapoolne kultuur on koloniaalajastul saanud mõjutusi Lääne muusikast ja tantsudest. Paljud Aafrika keeled on tonaalsed, st heli kõrgus määrab ära sõnade tähenduse. See avaldub ka Aafrika muusikalistes meloodiates ning rütmides. Kasutatakse erinevaid pille, sh kõige laiemalt trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid. Aafrika tantsud on tähtsad kommunikatsioonivahendid, tantsijad kasutavad zeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Tantsitakse nii üksi kui väikeste gruppidena (kaks kuni kolm inimest). Rühmatantse esitatakse erinevates kujundites: joon, ring, maotaoline liikumine
Dzäss oli tehtud neegrite poolt, kuna nad tahtsid ka ise muusikat teha, kui nad valgete muusikat kuulsid. Kuid neegrid olid ikkagi veel metslased ja tahtsid oma räpast muusikat peale suruda. Sellepärast keelati paljudes kohtades avalikult dzässi mängimine. Vanemad kartsid langeda metslaste tasemele, kuid noored võtsid dzässi hästi vastu. Dzässi iseloomustab omapärane sving, mid teistal stiilidel ei olnud. Alati kasutati dzässi juures ka trumme. Euroopa muusikat peeti ainukeseks heaks muusikaks, sest mängiti kindlalt nootide, taktimõõtude ja teema järgi. Dzässi mängides esinejad tavaliselt inproviseerisid. Oli isegi juhtumeid, kus laps visati dzässi mängimise pärast kodust välja. Kui keelati alkohol, hakkasid inimesed käima gängsterite klubides, kus sai alkoholi pruukida ja seal mängisid neegrid dzässi. Joomasõbrad harjusid dzässiga ära ja see tõi jällegi ühe punkti dzässi poolele
annaabi.ee 
