................................................................................................... 6 Dmitri Sostakovits......................................................................................................... 7 Olivier Messiaen........................................................................................................... 9 Minimalism..................................................................................................................... 10 Steve Reich................................................................................................................ 10 Philip Glass................................................................................................................. 11 Avangardism.................................................................................................................. 11 John Cage...............................................................................................................
Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega....
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel. Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat. Tulid käibele mõisted "uuslihtsus" ja "uustonaalsus" ja "uusromantism". Modernismi kõrvale tekkinud muusikavoolud ei tõrjunud modernismi
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast pidav vürst Paul II Anton Esterházy ja pärast teda pikemat aega samavõrra muusikahuviline vürst Nikolaus I Esterházy. Haydn pidi kirjutama igaks kontserdiks uue teose. Õukonnas töötas ka orkester, millega Haydn töötada sai
Maakunst – Loodusliku keskkonna muutmine ja mõjustamine kunsti loomise eesmärgil. Teosed rajatud tavaliselt inimtühjadesse paikadesse. Tekkis 60ndate lõpus. Selle vormideks on nt pinnase ümberpaigutamine, kraavide kaevamine ja kivide kuhjamine. Palju on saadud inspiratsiooni eelajalooliste tsivilisatsioonide maapinnajoonistustest. Walter de Maria “Äikeseväli”, Robert Smithson “Spiraalne muul”, Christo “Sissepakitud Riigipäevahoone”. Tuntumad esindajad on Michael Heizer, Richard Long, Robert Morris, Dennis Oppenheim. Anselm Kiefer (s. 1945) Las õitseda sada lille. 2000>>> <<< Anselm Kiefer (s. 1945) Las õitseb sada lille. 1999 7 1980ndate New Yorgi kunstinähtused. Postkolonialistliku teooria ja kunsti enesekehtestamine. POSTKOLONIALISTLIK KUNSTITEOORIA Jean-Michel Basquiat. Pharynx. Õli, lõuend, 1985. > legitimeeris mitte-valgete kunstnike loomingu lääne kunstimaailmas.
Kõik kommentaarid