sajandi trükised, mis moodustavad üleminekuetapi käsikirjaliselt raamatult trükikunsti vahenditega valmistatud raamatule. Hällitrükiseid on kahte liiki: ksülograafilised ja tüpograafilised. Enamik uurijaid kasutab väljendit "inkunaabel" ainult viimaste kohta. Inkunaabel on metallist üksiktüüpidega trükitud leht või raamat. Kogu maailmas on inkunaableid säilinud 450 000, neist Eestis 127. Valerius Maximus, trükitud Mainzis Peter Schöfferi poolt, 18. juulil 1471 Ksülograafia Ksülograafia ehk puugraafika on graafikatehnika, mis võeti kasutusele Euroopas 14. sajandil kaasagse trükitehnika eelkäijana. Ksülograafia kasutuselevõtt toimus samaaegselt paberi tootmise algusega. Hiinas praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide paljundamisel juba 7. sajandil, seega seitsesada aastat varem kui Euroopas. Puulõikes raamatu kuldajastu oli Hiinas 10.12. sajandil. Puidust trükkplokk Hiinast Tüpograafia ehk trükikunst Trükiste valmistamise oskus, täpsemini sõnastatult
(1795-1846) F.L. von Maydell oli väga hinnatud kunstnik ja temast peetakse siiamaani väga lugu. Tema oli esimene kunstnik, kes hakkas Eestisse tooma romantilist kunsti. Tollal ajal nõudsid natsareenlased Baltikumi kunstnikelt klassistsismi idealiseeritud vorme ja nõudsid kunstilt siirast tundeküllust. Maydell tegi joonistused vaselõigete sarjale „50 pilti Liivimaa ajaloost“. 1835. Aastal asutas ta Tartus ksülograafia töökoja. Samuti kavandas ta uue neogooti vormides altari 1820.aastal põlenud Tallinna Oleviste kirikule.7 Maydell aga oli mitmekülgne inimene ja paljude huvidega. Tema tegevus jagunes mitme ala vahel, mille hulka kuulub märgatava jälje jätmine vene illus tratsioonikunsti , altarimaalide maalimine, skulptuurportreede loomine.8 7 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/02/Oleviste_varemed.jpg/220px- Oleviste_varemed.jpghttp://www.muuseum.ut
annaabi.ee 
