lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Kui aga saabus öö, väljusid kreeklased, kes olid hobuse sees, oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare kuningas.
Kui Trooja sõda oli juba kümme aastat kestnud, siis puhkes Achilleuse ja Agamemnoni vahel tüli, kuna Agamemnon oli silma heitnud Achilleuse orjatarile Briseisele, ja vähe sellest, ta oli naise lihtsalt ära võtnud. Seepeale Achilleus tõmbus võitlusest tagasi ning istus solvunult oma telgis. Siis sekkus Thetis. Ta läks ja rääkis Zeusiga, et too aitaks. Kuna Zeus oli kunagi tahtnud Thetisega abielluda, siis sekkus ka Zeus sõtta vahele, lastes troojalastel veelgi suuremat edu saavutada. See mõjus, varsti pakkus Agamemnon Achilleusele tagasi mitte ainult Briseiset, vaid ka suurt osa oma sõjasaagist. Kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, siis andis Achilleus Patroklosele oma sõjavarustuse, nii et kõik uskusid, et kangelane on tagasi võitlusväljal. Kuid Patroklos sai surma, tema tapja oli Trooja kangelane Hektor, Achilleuse suur vastane ja Apolloni soosik
oma parimal sõbral Patroklosel end pehmeks rääkida. Nüüd sekkus jälle Thetis, sest kuigi ta kartis oraakli ennustust, oli ta ometi mures oma poja au pärast ega võinud vaadata, kuidas tema vapper Achilleus kreeklaste võitlust, käed rüpes, pealt vaatab. Thetis ronis üles Olymposele Zeusi juurde ning palus tal selle eest hoolitseda, et Agamemnon Briseise jälle kätte annaks. Zeus, kellel oli nõrkus Thetise vastu oli ta ju kunagi tahtnud temaga abielluda , segas vahele, lastes troojalastel veel suuremat edu saavutada ning viies kreeklased nii suurde viletsusse, et ilma Achilleuse osavõtuta ei olud neil enam võimalik võita. Ja see mõjus: varsti pakkus Agamemnon lisaks Briseise tagasiandmisele ka suurt osa oma sõjasaagijaost, et aga sangarlik Achilleus jälle lahingusse astuks; kuid vabandust paluda ta ei tahtnud. Achilleuse viha ei lahtunud. Kui kreeklaste lood olid juba nii halvad, et kaotus paistis vältimatu, Andis Achilleus Patroklosele
6.laul Hektor jõuab kuningakotta ja ütleb oma emale, et too kõikide naiste ilusaimad peplosed Zeusile ohverdaks. Hektor kohtub oma pisipoja Astyanaxiga ja naise Andromachega. Hans Christian Ende 7B 7.laul Hektor kutsub Aiase kahevõitlusele. Kumbki ei võida. Õhtul maetakse kõik langenud ja laevade kaitseks ehitatakse kants. 8.laul Zeusi tormab oma vankriga Olümposelt alla, aitab Troojalastel Kreeklased oma kantsi ajada ning sinna lähedale laagri püsti panna. 9.laul Agamemnon saadab Achilleuse sõbrad Achilleust sõtta kutsuma, kuid ta keeldub. 10.laul Ahhailaste vanemad peavad öösel sõjanõu. Odysseus ning Diomedes tungivad laagrist välja, tapavad traaklaste kuninga Rhesose ning röövivad tema ilusad hobused. 11.laul Järgmisel päeval saavad Agamemnon, Diomedes, Odysseus, ja palud teised lahingus haavata. Nestor palub, et Patroklos Achilleuse rüüs võitlema läheks
ning tähistamata. Samas paljude väiksemate lahingute aeg on täpselt teada ning on imekspandav, miks ei teata siis sellise suure sõja aega. 6) Tollel ajal, kui Trooja sõda pidavat toimuma, toimus ka palju muid lahinguid, mille kohta on detailsemaid kirjeldusi. Näiteks Kadesi lahing. 7) Sõja kohta pole kindlaid ega üheseid tõendeid. 8) Trooja piiramine kestis oletatavalt 10 aastat. See poleks olnud võimalik, sest troojalastel poleks olnud nende aastate jooksul piisavalt toiduvarusid. Et kümne aasta jooksul ära toita mitukümmendtuhat sõdalast, oleks pidanud toitu väljastpoolt müüre juurde tooma. Müüdi järgi aga nad seda teha ei saanud. 9) On leitud tõendeid, et Homeros elas palju aastaid peale Trooja sõda, ning seetõttu ei saanud ta seda ise oma kogemuste põhjal kirja panna ja see, mis ta raamatusse kirjutas võis olla teiste inimeste väljamõeldis.
Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Koos temaga otsustasid troojalaste vastu sõtta minna kõik Kreeka kuningad ja kogu sõjaväe juhatajaks sai Menelaose vend Agamemnon, Mükeene kuningas. Kümme aastat kestis Trooja piiramine, sellest sõjast võttis osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad kangelased olid kreeklaste poolelt Peleuse poeg Achilleus ja troojalastel kuningas Priamose poeg Hektor. "Odüsseia" Räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda teel koju. Tegevus toimub 10 aastat pärast Trooja sõja lõppu. Poeet ei jutusta meile oma kangelase seiklusi lihtsas kronoloogilises järjekorras, alates Trooja langemisest, vaid alustab oma esituse sealt ajast, kus Odysseus viibib pärast kümneaastast eemalolekut Troojast juba pikemat aega Ogygia saarel nümf Kalypso juures, kes soovib teda jätta
Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Nad vedasid rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Kui aga saabus öö, väljusid kreeklased, kes olid hobuse sees, oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare kuningas. Kreeka-Pärsia sõjad Maratoni lahing 490 eKr kreeklasi oli 2* rohkem. Kreeka võit. Termopüülide lahing 480 eKr kreeklasi ligi 40* vähem, aga nad ei kavatsenud alla anda. Pärsia kuningas Xerxes saatis 10000 meest kreeklasi ründama, aga tappa õnnestus vaid 3. Seejärel saatis veel 20000, aga need põgenesid. Lahing lõppes kreeklaste väejuhi Leonidase
arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. 12. Ei oska selle koha suurt midagi öelda aga kui kuulata neid jutte ja filme selle kohta siis midagi pidi kunagi tõesti toimuma. Viited: www.wikipedia.org Piibel (Vastused) 1. Ristiusu aluseks on Piibel ja jumal kellesse inimesed uskuma hakkasid. 2
Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. KREEKLASTE USK Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. Polüteism: usk paljudesse jumalatesse. Olümplane: Peajumalaid nimetati olümplasteks, sest usuti, et nad elavad Olümpose mäe tipul Põhja-Kreekas. Jumalate üle valitses Zeus oma naise Heraga. Teiste jumalate ja jumalannade hulka kuuluvad: armastusjumalanna
kaitsta oma sõltumatust. Neid kolme kõnet tuntakse filipikate nime all. Sealt on sõna ,,filipika" kandunud kõigi ägedate poleemiliste kõnede piltlikuks nimetuseks. 3. TROOJA HOBUNE Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus. Juba kümme aastat oli võitlus Trooja müüride all kulgenud vahelduva eduga. Nii kreeklaste kui ka troojalastel oli olnud kohtavaid kaotusi. Nende suurimad kangelased Achilleus kreeklaste poolel ja Hektor troojalaste poolel olid langenud. Ent sõja lõpp ei paistnud. Üks vangi võetud Trooja ennustustark, kelle nimi oli Helenos, oli kuulutanud, et Trooja jääb võitmatuks, kuni tema müüride vahele jääb pallaadion, Athenale pühendatud puuskulpuur. Seepeale hiilisid Odysseus ja veel üks kreeklaste juht Diomedos kerjusteks riietatuna linna ja varastasid
Püstitame telgid, süütame suured lõkked! Nendest läidame tõrvikud, millega me homme pistame tule otsa vaenlase laevastikule!" IX laul Kreeklaste leeris möödub öö rahutult ja unetult. Valliharjal kõndivad tunnimehed silmitsevad tummalt troojalaste süüdatud lõkkeid; sealt poolt kostab võidulaulu. Kreeka juhid on kogunenud Agamemnoni telki nõu pidama. Mitte kordagi üheksa sõja-aasta jooksul pole kreeklased nii armetu kaotuse osaliseks saanud. ,,Ma ei uskunud, et troojalastel on veel nii palju võitlusindu," lausub Agamemnon rusutult. ,,Tõepoolest ei uskunud. Küllap see on taevane märk. Zeus annab teada, et me Troojat iialgi vallutada ei suuda." ,,Ära räägi niisugust juttu! Mina võtan Trooja, kui ma ka üksi koos oma kutsari Sthenelosega peaksin sõdima!" hüüab Diomedes ägedalt. Vana Nestor aga sõnab rahulikult: ,,Sõnadega ju ei sõdita. Sa oled masendatud, Agamemnon, ja ma mõistan sind.
Zeus abistas troojalasi. Kreeklased olid mures, sest nad olid laevadeni tagasi aetud. Nestori soovitusel paluti Achilleuselt andeks, kuid ta ei võtnud seda vastu. Zeus aitas jällegi troojalasi, aga Hera uinutas ta magama. Nii kaldus õnn kreeklaste poole, Hektor löödi vankrist alla, aga Aneas päästis ta. Zeus ärkas ja süüdistas Herat, aga too veeretas süü Poseidoni peale. Zeus käskis Poseidonil lahkuda ja õnn oli jälle troojalastel. Achilleuse sõber Patroklos jälgis toimuvat ja pahandas Achilleusega, et too ei taha võidelda. Achilleus vastas, et Patroklos võib võtta tema turvise, relvad ja mehed ning sõtta minna. Nii juhtuski. Alguses tundus, et Achilleus saabus, ja troojalased kohkusid. Vastamisi sattusid Hektor ja Patroklos, ning Hektor võitis, varastades Achilleuse turvise. Pilet 18 - Trooja langemine Paris laseb Achilleusele Aphrodite abiga noola kanda. kreekalsed ei loobu ikka ja pöörduvad
Antiikaja teadlased püüdsid kindlaks määrata nende poeemide sisu ajalise järgnevuse ja jaotada neid selle keskuse järgi, mille ümber koondub poeemide tegevus. Iga selline rühm moodustas suletud ringi ehk küklose. Trooja küklos: ,,Küpria" Trooja sõja eellugu ja sõja käik ,,Iliase" alguseni. ,,Etiooplased" sündmused, mis järgnevad Hektori surmale (pärast ,,Iliase" lõppu). Kui Hektorit enam pole, on troojalastel abi vaja, kutsutakse amatsoonid, kelle pealiku Achilleus tapab, tulevad appi Etiooplased, kelle väepealiku Achilleus samuti tapab. Paris tapab Achilleuse Apolloni abiga. ,,Väike Ilias" Achilleuse matused. ,,Ilioni hävitamine" Trooja hobune. ,,Tagasipöördumised" koondpealkiri mitmele väiksele eeposele, kus Kreeka kangelased jõuavad koju (Menelaos, Helena, Odysseud). ,,Telegonia" Odysseuse ja nõid Kirke pojast (Telegon), tapab Odysseuse teadmata, kes ta on.
Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile kingituseks puust hobuse. Ennustaja Laokooni hoiatustele vaatamata vedasid nad rõõmuhõisete saatel hobuse linna sisse ning tähistasid oma võitu. Öö saabudes väljusid hobuse sees varjul olnud kreeklased oma peidupaigast, avasid linnaväravad, et ülejäänud sõjavägi saaks linna tungida, ja panid linna põlema. Nüüd ei olnud troojalastel lootustki sõda võita, kreeklased vallutasid hõlpsasti linna. Kavaluse oli välja mõtelnud Odysseus, Ithaka saare valitseja. Pyramus ja Thisbe Pyramus ja Thisbe elasid kõrvuti majades ning armastasid üksteist, kuid nende vanemad ei lasknud neil koos olla. Nad sosistasid läbi prao seinas, mis nende tube eraldas. Pyramus ja Thisbe leppisid kokku kohtumise öösel mooruspuu all. Thisbe jõudis kohale esimesena ja nägi veriste lõugadega emalõvi ning põgenes
Dido pani kartaagolasi Aeneast kummardama, soosis ta kaaslasi, korraldas jahiretki ja pidusööke, kuulas väsimatult Aenease jutte oma seiklustest. Aeneaselt nõudis Dido üht - et Aeneas teda armastaks. Ent Dido ja Aenease armulugu hakkas häirima Jupiteri plaane. Peajumal oli otsustanud, et Aeneas peab Itaaliasse seilama, nind Aenease viivitamine oli talle vastumeelt. Seetõttu saatis ta Mercuriuse Kartaagosse Aeneasele lahkumiskäsku andma. Troojalastel tuli Jupiterile kuuletuda. Aeneas lootis lahkuda salaja, kuid Dido sai ta kavatsustest teada. Hoolimata Dido kibedatest etteheidetest purjetas Aeneas koos kaaslastega juba samal ööl merele. Dido tappis enda Aenease mõõgaga, tema surnukeha põletati tuleriidal. Dido ja Aenease loo lõpplahendus põhjustas vaenu Kartaago ja Rooma vahel. Tegelased: Dido e. Elissa Dido (Elissa), Kartaago kuninganna; sopran Belinda Belinda, Dido õuedaam; sopran Kaks daami Dido saatjaskonnast; sopran ja alt
sest seal valitsesid Scylla ja Charybdis. Helenos ütles Aeneasele täpse kursi tuli teha pikk kaar lõuna poolt ümber Sitsiilia. Troojalased asusid teele ja sõitsid nii, nagu Helenos kursi oli määranud. Kuid Helenos ei teadnud, et Sitsiilia lõunarannik oli hõivatud kükloopide poolt. Troojalased maabusid saarel ja jäid sinna laagrisse. Järgmisel varahommikul jooksis troojalaste juurde hädine mees, kes nägi väga halb välja. Ta hoiatas neid kükloopide eest, kellest muidu troojalastel aimugi polnud. Mees käskis neil ruttu ära minna, mida troojalased ka tegid. Enne veel oleks kükloop Polyphemos neid peaaegu kätte saanud, kuid laev oli juba liiga kaugele seilanud. Ümber Sitsiilia seilates tabas troojalasi jube torm. Nad olid veendunud, et selle taga võis olla ainult Juno (Hera) viha. Juno vihkas troojalasi, ent erilist vimma kandis ta Aenease peale, sest teadis, et Rooma rajavad kunagi trooja soost mehed ning
lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada. Agamemnon nõustus tütarlapsest loobuma, kui ta saab Achilleuselt vastu ühe ilusa orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud. Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel. Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks tulnud Menelaosele tagasi anda, aga kuna Aphrodite polnud lahendusega rahul, käskis ta ühel Parise meestest Menelaost vibuga lasta. Puhkes uus võitlus. Hektor – troojalane, kuninga poeg.
annaabi.ee 
