• Välja kujunenud pika aja jooksul rahva eluolu ja keelega. • Kõlasid: kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal ja pikkadel õhtutel. Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. • Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. • Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. • Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulu liigid • Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad • Töölaulud
meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Viis on lühike ja väikese ulatusega; Regiviis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust; Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi; Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega; lauldi ilma pillisaateta;
Peitenimed. Vabahing – inimhing, hingeloom, unenäohing, hingushing, siirdhing, ümbersündiv hing, vaim, haldjas Sellega seotud atmosfäärinähtused (tuul ka komeedid), usk libahuntidesse jms. Kujutelmad ja uskumused reinkarnatsiooni. Mentaliteedilugu rahvalauludes Regivärsilised rahvalaulud Tunnused: Paralelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants) Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss Palju arhailisi vorme on morfoloogias Sõnavarvas iganenud sõnu, nende hulgas historisme (kadunud esemeid või sotsiaalseid suhteid märkiviad sõnu) Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. Pulma-, kiige-, või muudel laulurühmadel võivad olla omad meloodiad) Tunnuslik aga ka hoopis erinev esteetika maailmanägemus,arengulugu, mis jääb ettepoole kohalikust “hilisrenessansist” 18.-19. sajandil
Peitenimed. Vabahing inimhing, hingeloom, unenäohing, hingushing, siirdhing, ümbersündiv hing, vaim, haldjas Sellega seotud atmosfäärinähtused (tuul ka komeedid), usk libahuntidesse jms. Kujutelmad ja uskumused reinkarnatsiooni. Mentaliteedilugu rahvalauludes Regivärsilised rahvalaulud Tunnused: · Paralelism ja algriim (alliteratsioon ja assonants) · Ühtne kaheksasilbiline (neljajalgne) trohheiline värss · Palju arhailisi vorme on morfoloogias · Sõnavarvas iganenud sõnu, nende hulgas historisme (kadunud esemeid või sotsiaalseid suhteid märkiviad sõnu) · Tunnuslik on ka grupimeloodia (näit. Pulma-, kiige-, või muudel laulurühmadel võivad olla omad meloodiad) · Tunnuslik aga ka hoopis erinev esteetika maailmanägemus,arengulugu, mis jääb ettepoole kohalikust "hilisrenessansist" 18.-19. sajandil
Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud.
nende põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid (10) ja rõõmsamad ning argisemad pastoraalid (5), mõlema eeskujuks antiikluule. Oodide põhiteemad: mõistuse, vaimu, sõpruse ja armastuse ülistamine; luule ja luuletaja. Tuntumad oodid: "Laulja" (luulele ja luuletajale) ja ,,Kuu" pühendet eesti keelele. Pastoraalides on sageli kasutatud dialoogi, selgesti on tuntavad eesti rahvalaulu kõlavõtted: trohheiline värsimõõt, alliteratsioon, assonants. Kr. J. Peterson on kirjutanud ka anakreontilist luulet (Anakreoni järgi (6. sajand eKr) elegantses vormis elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule): ,,Ma pean jooma. Lauluke", ,,Naised". Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu", loeb Kalju Orro, ETV saade ,,100 luulepärli" (2011) http://
eesti regilaulu struktuur Regilaulu traditsioon on oma olemuselt suuline, lauludel puudub identifitseeritud autor. Noodistuse ja esituse vahelisest dihhotoomiast regilaulus rääkida ei saa. Regilaulu muusikalist kuju määratletakse sageli värsirea standardse esituse kaudu neljajagne kaheksasilbik; teksti ja viisi vahekord on süllaabiline . igale tekstisilbile vastab üks noot. Regilaulul on kolm põhitunnust : algriim , värsiridade parallelism, trohheiline neljajalaline värsimõõt. Eesti vanem rahvalaul kui süsteem. Keel (kõne), muusika ja värsimõõt kui selle süsteemi kolm komponenti. Värsirida kui rahvalaulu algüksus. Rahvalaulu süllaabilisus (ühele silbile vastab üks noot) ja isokroonsus (silpnoodid on üldiselt sama pikkusega). Trohheiline värsimõõt ning neli värsijalga reas. Kvantiteet ja rõhk kui värsijala tugevat ja nõrka positsiooni vastandavad tegurid.
Virumaa praostiks, 1645 Uue Testamendi tõlkekomisjoni liikmeks. Sellest tulenevalt muutus tema loodud kirjavaras ilmalik juhuluule ilmselt teisejärguliseks, kuigi ka Kadrina-aja juhuluuletustes jätkus temale juba varasemast omane kristlik-teoloogiline argumentatsioonitehnika. Kadrinas olles ilmus R. Brockmannilt 4 iseseisvat ilmalikku juhuluuletrükist: ,,Oda Esthonica trochaica, ad Melodiam; Einsmahls alß ich lust bekam" (,,Trohheiline eestikeelne ood viisil Einsmahls alß ich lust bekam" Gunnar Germundi ja Brigitta Jheringi pulmadeks 1639); ,,Letzte Ehre dem /.../ Herrn M. Eberhardo von Rentelen" (,,Viimne austus härra magister Eberhard von Rentelile" 1642); ,,Klag- vnd Trost-Schrifft" (,,Kaebe- ja lohutusluuletus" Margaretha Medtstaken- Wrangelli surma puhul 1643) ning ,,Hymenaeus Tetraglossos Ad Nuptias" (,,Kolmekeelne pulmahüüe pulmadeks" David Cunitiusele ja Katharina Vulpiusele 1643).
suu kuju muutes muudab mängija kuuldavaks üksikuid ülemhelisid, mis põhitooni taustal moodustavad teise, ülemise hääle. Kui mingi heli osahelidest moodustub ülemhelide rida, siis on tegemist kindla kõrgusega heliga. 2. Eesti vanem rahvalaul kui süsteem. Keel (kõne), muusika ja värsimõõt kui selle süsteemi kolm komponenti. Värsirida kui rahvalaulu algüksus. Rahvalaulu süllaabilisus (ühele silbile vastab üks noot) ja isokroonsus (silpnoodid on üldiselt sama pikkusega). Trohheiline värsimõõt ning neli värsijalga reas. Kvantiteet ja rõhk kui värsijala tugevat ja nõrka positsiooni vastandavad tegurid.Vanem rahvalaul algriimiliste tekstidega. 3 tunnust:1)algriim;2)värsiridade parallelism-järjestikused read väljendavad ühte ja sama mõtet;3)trohheiline neljajalaline värsimõõt, mis koosneb kaheksast silbist. Rõhud kahel lause poolel.Vanema rahvalaulu traditsioon peale eestlaste esineb ka soomlastel, karjalastel, vadjalastel, isuritel
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine"
Lõuna-Eesti (Kihnu, Viljandi) 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985) 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil • Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine Taustategurid: Oluline kirjakultuuri mõju, muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine), vastas enamal määral ajastu vaimule 49
liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms) • Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne reageerimine elunähtustele; tõtlik ja asjalik väljenduslaad (suuremalt osalt meeste looming) • Uute teemade kajastumine laulurepertuaaris • Põhiline võte lõppriim, vahel lisandub alliteratsioon • Värsid koondatud stroofidesse • Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss) • Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele • Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest) • Refrään arenenum kui regivärsil • Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine 35. Too (nt T. Särje artikli põhjal) esile, kuidas on rahvalaulu ja –muusika mõisted Eestis aja jooksul muutunud.
taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuem rahvalaul: müüdilisus taandunud, esiplaanil on midagi, mis inimeste maailma kuulub. Rahvalaul kui muusika ning luule üks ja eripärane osa. Rahvalaul kuulub orgaaniliselt lauljate ellu, laul sünnib lauldes, muudest muusikavormidest eristab rahvalaulu selle laulmistava ja kasutusseos. Süvenetakse laululoomega seotud küsimustesse. Lõppriim, alliteratsioon, värsiread grupeeruvad salmideks. Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss). Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele. Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest). Refrään arenenum kui regivärsil . Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll. Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse
kinni. Vilepi luuletused on kirjutatud traditsioonilistes nelikvärssides. Erandid on luuletused ,,Ema". ,,Ilmapuu", ,,Tahaksin olla", ,,Mutionude vaidlus" ja ,,Suvi", mille stroofid on kaheksarealised. Vilepi luuletustel on üldiselt selge ja reibas rütm, mis on saavutatud traditsioonilist silbilis-rõhulist neliktrohheust kasutades. Sellelähedast värsimõõtu kasutas regivärss ning eesti kõnekeelele on rõhulise esisilbi tõttu trohheiline rütm omasem kui nt jambiline. Silbilis-rõhulises meetrumis on korrastatud pearõhusilpide esinemine ja silpide üldarv. Neliktrohheuses vahelduvad neli rõhulist silbipositsiooni nelja nõrga silbipositsiooniga alustades pearõhusilbist. Vilepi luules on levinud ka värsijalgade arvu korrastatud vaheldumine, kus nelikstroofis vahelduvad nelik- ja kolmiktrohheused. Selline rütmis avalduv seaduspära kutsub esile ootuse oma
J. Peterson laulja suurest missioonist rahvaste elus. Oma populaarseimas oodis „Kuu“ loob Kr. J. Peterson eredate loodusnähtuste toel üleva pildi Eesti maakeelest. Ta kasutab värvikaid epiteete, metafoore, kordusi ja mitmeid teisi stiilivõtteid. Vastuoksa poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Neeki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtis väljendusvahend on dialoog. Ühteaegu on selgesti tuntav eesti rahvalaulu kõla (trohheiline värsimõõt, alliteratsioon, assonants). Pastoraalides kujutatakse karjaste idüllilist elu kauni looduse rüpes, näiteks „Karjaste laul. Ott ning Peedu“, „Jaak, Jüri – karjasepoisid“, „Elts ja Tiiu – karjased“. Neis võib kergesti ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kr. J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Tekib veetlev põiming, kus laulud muutuvad filosoofiaks ja filosoofia
J. Peterson laulja suurest missioonist rahvaste elus. Oma populaarseimas oodis ,,Kuu" loob Kr. J. Peterson eredate loodusnähtuste toel üleva pildi Eesti maakeelest. Ta kasutab värvikaid epiteete, metafoore, kordusi ja mitmeid teisi stiilivõtteid. Vastuoksa poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Neeki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtis väljendusvahend on dialoog. Ühteaegu on selgesti tuntav eesti rahvalaulu kõla (trohheiline värsimõõt, alliteratsioon, assonants). Pastoraalides kujutatakse karjaste idüllilist elu kauni looduse rüpes, näiteks ,,Karjaste laul. Ott ning Peedu", ,,Jaak, Jüri karjasepoisid", ,,Elts ja Tiiu karjased". Neis võib kergesti ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi. Kogu Kr. J. Petersoni looming on sügavama elumõtte otsimine, inimese dialoog nähtamatu igavikulise maailmaga. Tekib veetlev
annaabi.ee 
