TRIIAS Volzia heterophylla Brogniart käb sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni Taxus buccata tüve osa. Pinus thomasianus Goep käbi. Ülem-triiase primitiivne imetaja morgun Kopskala Dipterus Vihtuimse kala Osteolepis Akantoodi Climatius Hilis-triiase palmiklehik
Triias Triias on geoloogiline periood ja süsteem, mis vastab ajavahemikule 251 kuni 199 miljonit aastat tagasi. Triias on esimene Mesosoikumi aegkonna (Keskaegkonna) periood. Nii Triiase algus- kui ka lõpuperioodi märgivad suured väljasuremisperioodid. Triiasele eelneb Perm ja järgneb Juura. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks- Vara-Triias, Kesk-Triias ja Hilis-Triias, mis on veel omakorda erinevateks perioodideks jaotatud. Triiase ajal oli kogu Maa maapind koondunud Pangaea hiigelmandrisse, mille kese asus enamvähem ekvaatori paigus ning mis ulatus ühelt pooluselt teisele. Läbi Triiase ajastu see hiigelmanner triivis, kuid ei lahknenud. Triiase perioodi algusega samaaegselt ilmnes üle kogu maakera kivisöe puudus täpselt Permi-Triiase piiril- st ka liikide väljasuremise perioodi
Ameerika ja Austraalia ning suure osa Brasiiliast, Euroopast ja Põhja-Ameerikast. Elutingimused muutusid erakordselt raskeks. Paljud taimed ja loomad hukkusid. Maismaaloomade hulgas domineerisid roomajad. Meredes arenesid kiiresti luukalad. Toimus massiline väljasuremine. (Pildil Permi ajastu elustik) KESKAEGKOND (251 65,5 miljonit aastat tagasi) Keskaegkond e mesosoikum hõlmab kolm geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Triias Juura Kriit TRIIAS (250 - 205,1 miljonit aastat tagasi) Meres olid saurused (nt ihtüosaurus) ja placodondid. Maismaal olid saurused. Taimedest kasvasid erinevad okaspuud küpressid, sekvoiad, araukaariad. JUURA (205,1 - 142 miljonit aastat tagasi) Juura ajastu keskel veetase tõusis ning mereveed tungisid kiiresti maale, jättes endast maha ulatuslikke merelisi setteid. Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle
Hõlmikpuud Ilmusid okaspuud Perm Karbid Käsijalgsed Peajalgsed Sammalloomad Luukalade areng Kuivad tingimused- 2paiksed, roomajad Perm Maa ajaloo ulatuslikum väljasuremine 96% mereliste selgrootute liikidest 50% sugukondadest Trilobiidid Enamik käsijalgseid Olemasolevate ökosüsteemide täielik hävinemine, uute ökosüsteemidega asendumine Triias 251 199 mln a.t. Kuiv ja kuum kliima, Pangea Triias Paljasseemnetaimed Karbid Okasnahksed Arvukad roomajad Kalasisalikud Tiibsisalikud (lennuvõime) Triias Megazostrodon Cynognathus Placerias Esimesed imetajad Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad
4 evolutsiooni etappi: 1)Füüsikaline (suur pauk, elementaarosakesed, aatomid) 2)keemiline (aatomid makromolekulid, mikrokerad) 3)bioloogiline (prokarüoodid, eukarüoodid, hulkraksed) 4)sotsiaalne (inimene) Lamarcki evolutsiooniteooria oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, aga ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismide sisemist püüdu täiustuda, elu jooksul omandatud tunnused EI pärandu. Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid järglastele 3)Nad on kaasa tõmmatud olevusvõitlusesse (=isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. ...
Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Maavarad on : kuld, tina, põlevkivi, kivija pruunsüsi. Keskaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Triias Triias oli Mesosoikumi esimene ajastu; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 205,1 miljonit aastat tagasi; järgnes Permile ja eelnes Juurale . Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed (okas ja hõlmikpuud) Mereselgrootutest saavutasid laia leviku karbid. Selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad. Triias Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8 /uusaegkond/ Neogeen 23,5 Paleogeen 65 Mesosoikum Kriit 135 /keskaegkond/ Juura 203 Triias 250 Paleosoikum Perm 295 /vanaaegkond/ Karbon 355 Devon 410 Silur 435 Ordoviitsium 500 Kambrium 540 Proterosoikum /aguaegkond/ 2500 Ürgaegkond ehk Arhaikum Maakoor oli juba olemas Sagedased meteoriidisajud Algas mandrite triiv Ürgaegkonna alguses tekkis ka hüdrosfäär Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid tsüanobakterid on
417 levimine kahepaiksed Karbon Sõnajalgtaimede Kahepaiksete ajastu, 354 metsad esimesed roomajad, osadel putukatel lennuvõime Perm Sõnajalgtaimed Roomajate levik 292 KESKAEGKOND Triias Paljasseemnetaimed Esimesed imetajad 250 Juura Õistaimed Hiidroomajad- 205 dinosauruselised, linnud Kriit Õistaimede kiire areng Hiidroomajate 142 väljasuremine UUSAEGKOND Paleogeen Õistaimede levimine ja Pärisimetajate, lindude,
Evolutsiooni ajajoon: elu areng Maal Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TR...
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, o...
kokkupõrke tulemusena paljasseemnetaimed areng, kahepaiksete mäestikud, poolustelt väljasuremine mandrijäätumine, kuiv, ekvaatoril kuum, poolustel külm Keskaegkond e Triias 251mln Hiidmanner lähenes, Paljasseemnetaimede Roomajate levik, I imetajad, mesosoikum kliima soojenemine mitmekesistumine, hõlmikpuu, sekvoiad
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
Seal vahel veel ordoviitsium 495 (maismaavetikad, taimed, sammalloomad, mandrijäätumine), silur 440 (kõik arenes edasi, kalad, kivistised-korallid, käsijalgsed jne), devon 417 (kõik levis, arenes, neljajalgsed, karbid teaod), karbon 354 (taimestik lopsakas, sõnajalad, poolustel mandrijäätumine, putukatel lennuvõime, roomajad), perm 292(90% selgrootutest rühmadest suri välja, tekkis Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud, sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura 205 (ülekaalus sõnajalad, paljasseemnetaimed, roomajate mitmekesisus suurenes, esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin.) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e
ajastu (p pikkus; k kõrgus) Bromtosaurus juura p22m,k5m; (Hiidsisalik) PAmeerikas, taimtoiduline Mammut pleistotseen p3m, k4,3m; Euroopas, Aasias,PAmeerikas Stegosaurused kriit p9m; taimtoidulised Hiidürgvähid devon p3m; meres Hiidkiilid karbon Tiivasiruulatus 0,7m Pareiasaurused triias p3m; (kahepaiksetaolised Euroopas, Aafrikas, Hiinas roomajad) Stegosaurused 19. Ja 20. sajandil hävinud imetajad ja linnud Liik Leviala Hävimise aeg Päriskänguru Macropus greyi Austraalia 1927 Kariibi munkhüljes (Monachus tropicalis) Kariibi meri 1962 Hobuantiloop Hippotragus leucophaeus LõunaAafrika 1800
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars...
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmik...
lõpus ja Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja suur osa mereselgrootutest Triias(251-199,6) Pangea oli hiiglaslik,ulatudes ühelt pooluselt teisele Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad. Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. Triias algab Permi lõpul toimunud hävinguga ning lõpeb samuti väljasuremisega Juura(199,6-145,5) Hiidkontinent Pangea hakkas Kesk-Juuras lagunema - Põhja-Ameerika ja Aafrika vahel avanes Põhja Atlandi ookean Maismaa taimeriigis domineerisid paljasseemnetaimed (hõlmikpuud, bennetiidid, palmlehikud) ja sõnajalgtaimed Vee-elustikus oli ammoniitide kõrgaeg, rohkesti oli ka karpe, tigusid, merisiilikuid, ränikäsni ja koralle
troopiline Mesosoikum Kriit K troopiline kesaegkond 65,5 kliima -145,5milj fanero Juura J troopiline soiku 145,5 kliima m -199,6milj 65-251 milj Triias T kuiv ja külm 199,6 eriti esimesel -251milj poolel Paleosoikum Perm P kliima muutus Vanaaegkon 251 -299milj kuivaks ja d kontimetaalsek s
Paleogeen 65,5 Kriit 145,5 Mesosoikum Keskaegkond Juura 199,6 Fanerosoikum Triias 251 Perm 299 Karbon 359,2 Paleosoikum Devon 416 Vanaaegkond
Hulkraksete organismide teke. c. Kambrium – Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. d. Silur – Devon – Organismine siirdumine vest maismaale. Silusris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed. e. Karbon – Perm – lopsakas maismaataimestik. Lennuvõime teke osadel putukatel. Algsete kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke. f. Triias – Juura – Kriit – Maismaataimestikus valdasid paljasseemnetaimed. Hiidroomajate suur mitmekesisus. Imetajate ja lindude teke. Õistaimedde teke. Putukate mitmekesisuse kiire kasv. g. Paleogeen – Neogeen – Kvaternaar – Imetajate kiire evolutsioon. Maa omandas tänapäevase ilme. 4. Selgitage loodusliku valiku mõistet ja vorme, tooge näiteid. Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja
vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid) (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/mesosoikum.html). Keskaegkonna tähtsamaid maavarad on nn. Vaikse ookeani maagiväändisse kuuluvad metallimaagid (kuld, tina, volfram jt), kivi-ja pruunsüsi, nafta (Lääne-Siberis) ning põlevkivi ja fosforiit (Kesk-Volgamaal) (I. Arold, 1987). 3.1 Triias Triias oli Mesosoikumi esimene ajastu; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 205,1 miljonit aastat tagasi; järgnes Permile ja eelnes Juurale (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/triias.html). Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral paiknes hiigelmanner, mida eraldas kitsas geosünklinaalne meri. Suur osa mandritest kujutas endas kuivi ja elutuid kõrbetasandikke. Meresetete sea oli valdavaiks lubimudad ja savid (I.Arold, 1987).
Uusaegkond Neogeen 22,5 20,5 Paleogeen 65 42,5 Kriidiajastu 136 71 Keskaegkond Juura 192,5 56,5 Triias 225 32,5 Perm 280 55 Karbon 345 65 Devon 395 50 Vanaaegkond Silur 435 40
Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks mutumist. . Evolutsioonivormid- füüsikaline evolutsioon(ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng), keemiline evolutsioon(aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),bioloogiline evolutsioon(elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni,põhiprotsess-kohastumine . liigistumine,organiseerutse muutumine),sotsiaalne evolutsioon(inimühiskonnaareng). Georg Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised.Seega on olnud mingi suur katastroof.Jean Baptiste de Lamarck(lamarkism)-elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas ,kuigi aeglass arengus. Pasteur-baktereid tekivad olemasolevatest bakteritest.Palentoloogia-teadus varem elanud organismiedst . Kõige ...
kahepaiksed.. · Perm: 299 251 miljonit aastat tagasi. Suurenes paljasseemnete osakaal, maismaal saavutasid ülekaali kahepaiksed, kiiresti arenevad roomajad ja luukalad. (82% perekondadest ja 52% sugukondadest hävis). · Mesosoikum: 251 65,5 miljonit aastat tagasi. Maismaal valitsesid saurused (õhus, meres ja ka maismaal), ja ka imetajad olid juba. Domineerisid paljasseemnetaimed. Oli 2 suurt organismide väljasuremist (sauruste väljasremine..).Jaguneb: 1. Triias: 251,0 199,6 miljonit aastat tagasi. Kliima kuiv, kuum. Ilmusid esimesed algelised imetajad. 2. Juura: 199,6 145,5 miljonit aastat tagasi. Hiidkontinent hakkas lagunema. Domineerisid: paljasseemnetaimed, .. 3. Kriit: 145,5 65,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite lahknemine. Mereelustikus olid ülekaalus peajalgsed. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike- kadusid sured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja pelemniidid
Tahke pind ja rasketest elementidest tuum. 8. Mis on geokronoloogiline skaala, nimeta selle aegkonnad ja ajastud. Maakoore kihtide ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamiseks, selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala. Aegkonnad: • Uusaegkond (kainosoikum) Ajastud: Kvaternaar Neogeen Paleogeen • Keskaegkond (mesosoikum) Ajastud: Kriidiajastu Juura Triias • Vanaaegkond (paleosoikum) Ajastud: Perm Karbon Devon Silur Ordoviitsium Kambrium • Aguaegkond (proterosoikum) • Ürgaegkond (arhaikum) 9. Millal ja millest on tekkinud Eestis esinevad põlevkivi ja fosforiit? Põlevkivi tekkis Ordoviitsiumi ajastul (488 Ma tagasi) madalmeres. Lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Lubiainest mineraalosa on põhiliselt tekkinud lubikodadest ja
Korallide üldiseloomustus Korallid kuuluvad õisloomade mereliste ainuõõssete klassi. Nad on koloonialised polüübid. · Riik: Loomad · Hõimkond: Ainuõõssed · Klass: Õisloomad Õisloomad ehk korallid jagunevad: · kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes välja sümbioos nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustasid koralle hapniku ja toitainetega, saades ise
Kildu Põhikool Okaspuud Referaat Koostaja: Sten Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Okaspuud Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Tüüpilistel okaspuudel on pikad sirged tüved peatüve ja külgokstega. Okaspuude kasv toimub pikivõrsete abil. Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja põõsad on igihaljad, et nende lehestik püsib aastaring Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna...
pea olema kronoloogilises järjekorras); vaja teada loogilist sündmuste järjestust: nt enne tekkisid taimed vees – kalad – maismaataimed – putukad jne. Eelkambrium (maa teke, üherakulised organismid, mitmerakulised organismid), Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavusel. Vahevöö: alumine, ülemine (kuni 2900 km’ni)
Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi).
Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. Keskaegkonna lõpus toimus massiline dinosauruste väljasuremine. Kambriumi alguses kiire loomade ehitustüüpide areng, tekkisid peaaegu kõik tänapäeval tuntud hõimkondade esindajad. Kambriumi ja ordoviitsiumi ajastul elu levinud meres. Siluris maismaale esimesed taimed ja lülijalgsed, Devonis ka selgroogsed. Karbon sõnajalgtaimede metsad ja esimesed roomajad. Perm Pangea, roomajad levivad, kahepaiksed surevad. Triias Austraalia eraldub, paljasseemnetaimed, esimesed imetajad. Juura hiidroomajad, esimesed linnud. Kriit Mäestike teke, õistaimede teke, esimesed pärisimetajad, hiidsisalike surm. Paleogeen õistaimed mitmekesistuvad. Neogeen Inimene. Kvarternaar jäätumised põhjapoolkeral, inimühiskond.
arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed, hulkjalgsed putukad 359 Karbon mereelustik sarnane eelnevatele, kaladest valitsejaks kõhrkalad, hiidosjad, sõnajalgtaimed, kivisüsi, ilmusid esimesed roomajad 299 Perm selgrootute fauna sarnane Karboniga, selgrootutest arenesid luukalad, paljasseemnetaimed, okaspuud, palmlehikud, hõlmikpuud, seemned, valitsevaks roomajad, suur väljasuremine 251 Triias mereselgrootutest korallid, karbid, selgroogsetest luukalad ja roomajad, paljasseemnetaimed, selgroogsetest roomajad (osadel lennuvõime), esimesed putuktoidulised öise eluviisiga algelised imetajad, dinosaurused, lõpus väiksem väljasuremine 199 Juura veeselgrootute ammoniitide eksisteerimise kõrgaeg, esines karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle, luukalad, kõhrkalad (hai, rai), paljasseemnetaimed, roomajate hiigelaeg, esimesed linnud
peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" 8. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. AEGKOND: Kainosoikum (Uusaegkond), AJASTU: Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen AEGKOND: Mesosoikum (Keskaegkond), AJASTU: Kriit, Juura, Triias AEGKOND: Paleosoikum (Vanaaegkond), AJASTU: Perm, Karbon, Devon, Silur, Ordoviitsium, Kambrium AEGKOND: Neoproterosoikum, AJASTU: Ediacara, Krüogeen, Ton AEGKOND: Mesoproterosoikum, AJASTU: Sten, Ectas, Calymm AEGKOND: Paleoproterosoikum, AJASTU: Stather, Orosir, Rhyac, Sider AEGKOND: Neoarhaikum, Mesoarhaikum, Paleoarhaikum, Eoarhaikum. 9. Eesti põlevkivi on kujunenud Kesk-Ordoviitsiumi lõpus ja Hilis- Ordoviitsiumi alguses.
Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel. Aegkond Ajastu Kainosoikum Kvaternaar Uusaegkond Neogeen Paleogeen Mesosoikum Kriit Keskaegkond Juura Triias Paleosoikum Perm Vanaaegkond Karbon Devon Silver Ordoviitsium Kambrium Neoproterosoikum Ediacara Krüogeen Ton Mesoproterosoikum Sten Ectas
Selleks perioodiks oli kujunenud GONDWANA. Kõik mandrid koos. Mereline areng oli suur. Haid domineerisid. Ajastu lõppes suure väljasuremisega. Kadusid täiesti lülijalgsed. Arenesid roomajad ning kahepaiksed. See suur väljasuremine vähendas konkurentsi. Metsad olid lopsakad ja niisked. Oli ka selliseid roomajaid keda peetakse imetajate eelasteks. Nt selline kelle seljal oli puri. Sõltusid päikeseenergiast. Kõigusoojased. MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T. Ajastud: · TRIIAS 251-199,6 m.a.t. · JUURA 199,6-145,5 m.a.t. · KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · TRIIAS 251-199,6 m.a.t. · Toimub uus soojenemine ning elustiku taastumine, hiidmanner hakkab lagunema, suured kõrbepiirkonnad · Fütoplanktonisse ilmuvad kokkolitoforiidid, ja mitmekesistuvad silikoflagellaadid · Rifimoodustajatest ilmusid kuudikkorallid · Roomajate mitmekesistumine · Ilmuvad esimesed imetajad ja pärisluukalad · Taimestikus eristatakse Gondwana floorat ja Lauraasia floorat
1. evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. 2. füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mi...
Märkida tuleb ka, et K räägib evolutsioonist eelkõige molekulaarsel tasandil, sest fenotüübilised muutused on tõepoolest ka tema sõnul valdavalt LV teene. 8. Evolutsioonipuu ja katastroofid MAT AEGKOND VÄLJASUREMINE (hukkunud/säilunud sugukonnad) 455 hiline Ordoviitsium 0,21 (65/310) 370 hiline Devon 0,21 (68/322) 255 hiline Perm 0,63 (220/348) tugev vulkaaniline aktiivsus mürgitas ookeani 220 hiline Triias 0,10 (18/178) 65 hiline Kriit 0,11 (46/425) Yucatani poolsaare meteoriit -passiivne asendumine 1 liik sureb vaikselt välja ja pärast seda hakkab teine vohama -masshäving 1 liik kaob järsult, siis natukese aja pärast hakkab teine vohama -konkurents 1 liik kaob ja teine samal ajal kasvab 1 sööb teise välja -dinosaurus vs. imetaja oli arvatavasti masshäving nad olid peaaegu kõik kõigusoojased
Keskaegkond ehk Mesosoikum Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Mesosoikum jaguneb kolmeks: 1) Triias (250- 205,1 miljonit aastat tagasi) Jaguneb Hilis-, Kesk- ja Vara-Triiaseks. Triiase kliima oli kuiv ja kuum, eriti ajastu esimesel poolel. Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad.
ekvaatori lähedal, putukad hakkasid lendama, maakera kandsid sood- *PERMI AJASTU (292-250 miljonit aastat tagasi) Toimus tohutult paljude liikude massiline väljasuremine, eurameerika mandrid ühinesid-pangeamandriks, luukalade kiire arenemisaeg, periood kus tekkisid ja said oma kasvule loa just paljasseemetaimed EHK okaspuud *Keskaeg ehk MESOSOIKU (kolm eraldi ajastut)(250-205 miljonit aastat tagasi) esimene ajastu TRIIAS. Hiigelsuur manner hakkas lagunema kaheks suureks mandriks. Iseloomulik on kuiv kliima, vähe liike, uusi liike tekkis vähe, ilmusid taimtoidulised dinosaurused ja hiidsisalikud, arenesid edasi luukalad meredes. *JUURA AJASTU (205-142 miljonit aastat tagasi) manner lõplikult lõhestunud, hiigelsuured dinosaurused, tekkis Atlandi ookean! , krokodillide arenemine, põhjamere naftavarud *KRIIDI AJASTU (142-65 miljonit aastat tagasi) dinosaurused hakkasid välja surema,
Taimede mattumisel tekkisid kivisöelademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroogsete ja lülijalgsete mitmekesisus. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid roomajad. (354-292 mln a) Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis 90% mereliste selgrootute rühmadest. (292-250 mln a) (Keskaegkond) Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid kala- ja tiibsisalikud ning dinosaurused. Väiksed imetajad. (250-205mln a) Juura Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmnusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. (205-142 mln a) Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus
· Karbon 354-292 mln. (paljasseemnetaimede ilmumine) osjad, kollad, sõnajalad tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste liikide selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond e. mesosoikum. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide, luukalade mitmekesisus, planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid; suurenesid roomajate mõõtmed) · Triias 250-205 mln . · Juura 205-142 mln. (ühest dinosauruste harust evolutsioneerusid esimesed linnud; aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed; putukate mitmekesisus) · Kriit 142-65,5 mln. ( lõpus toimus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused meteoriit) Uusaegkond e. Kainosoikum. Imetajate kiire evolutsioon: Ilmusid kiskjalised, kabalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. · Paleogeen 65,5-23,8 mln. · Neogeen 23,8-1,8 mln
· PERM Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv Kahepaiksete ja luukalade kiire areng Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. · MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T. Ajastud: TRIIAS 251-199,6 m.a.t. JUURA 199,6-145,5 m.a.t. KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · Gondwana hiidmanner TRIIAS · Toimub uus soojenemine ning elustiku taastumine, hiidmanner hakkab lagunema, suured kõrbepiirkonnad · Fütoplanktonisse ilmuvad kokkolitoforiidid, ja mitmekesistuvad silikoflagellaadid · Rifimoodustajatest ilmusid kuudikkorallid · Roomajate mitmekesistumine · Ilmuvad esimesed imetajad ja pärisluukalad · Kalade
A Kestus tagasi) 0 Uusaegkond e Kvaternaar 1,6 1,6 kainosoikum Neogeen 23,8 22,2 Paleogeen 65 41 Keskaegkond e Kriit 144 79 Katteseemnetaimed mesosoikum Juura 208 64 Triias 250 42 Vanaaegkond e Perm 286 36 Paljasseemnetaimed paleosoikum Karbon 360 74 Devon 405 45 Sõnajalgtaimed Silur 439 34 Sammaltaimed Ordoviitsium 508 69
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik neodarvinismi (sünteetilise evolutsiooniteooria) keskne mõiste. populatsiooni võime järglasi anda ületab oluliselt tegelike järglaste arvu; seega toimub selektsioon, mis realiseerub läbi olelusvõitluse, mis tingimata pole vahetu olend olendi vastu võitlus, vaid enamkohanenute suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele 3) populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peab varieeruma 4) isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest – igasugune soositud muutus peab tagama reproduktiivse edukuse LV toimib evolutsiooniteooria kohaselt siis, kui keskkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust, või kui mingi spontaanselt tekkinud mutatsi...
MAA KUI SÜSTEEM (2) 2.1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid ( litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,...
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
Bioloogia kontrolltööks kordamine 1. Mõisted Organism- elusolend. Elav terviklik rakuline süsteem. Jaotatakse: ainuraksed ja hulkraksed. Jotatakse2: prokarüoodid ehk eeltuumsed (bakterid) ja eukarüoodid ehk päristuumsed Populatsioon- Rühm mingeid liiki isendeid/ühte liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglasi. (ahvenad kuremaa järves) Kohastumine (adapteerumine) ja kohastumus- Kohastumine on organismi elutegevuses ja ehituses toimuvad pöördumatud muutused mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini hakkama saada ja ellu jääda. Kohanemine (aklimatiseerumine)- organismis toimuvad muutused mis aitavad tal paremini ellu jääda. See toimub ühe organismi eluea jooksul. KOHASTUMINE (adapteerumine) KOHANEMINE (aklimatiseerumine) - Toimub paljude põlvkondade - Toimub organismi eluea ...
Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Triias Juura Kriit Paleogeen Neogeen Kvarternaar 1 TÄNAPÄEV 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Maa tekkimine EELKAMBRIUM Esimesed üherakulised organismid EELKAMBRIUM Esimesed mitmerakulised organismid EELKAMBRIUM Skeletiga organismid KAMBRIUM Esimesed kalad KAMBRIUM Trilobiidid ORDOVIITSIUM Esimesed maismaataimed ORDOVIITSIUM
Evolutsioon kujunemine Evolutsioon(ld. Lahtirullumine) tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatud ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisek silmas elu arengut Maal, organismiliikide põlvnemist muutuste kauda varem eksisteerinud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. Darwini teooria Darwin esitas teoreetilise seletuse nende muutuste paratamatu toimumise kohta. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. Looduslik valik tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus isendite vaheline konkurents elutingimuste pärast. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõe...
hiidroomajate väljasuremine Juura Mandrite vajumine ja Paljasseemnetaimede Esimesed linnud, 190 mere pealetung valitsemine hiidroomajate ,,õitseaeg" Triias Ühtse mandri Paljasseemnetaimede Esimesed imetajad, 225 lõhenemise algus, levimine (näit. loomhambulised soe kliima hõlmikpuu) roomajad Vanaaegkond Perm Ühtne manner Esimesed Roomajate e. 280 (Pangaea), mäestike paljasseemnetaimed levimine, paljude
Milline kliima on humiidses troopikas? Kuidas muutuvad keskkonnatingimused troopilistes metsades maapinnast puude võrastikeni? sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed KLIIMATINGIMUSTE MUUTUMINE: maapinnal on suurem CO2 sisaldus, pimedam. Kirjuta kõik Mesosoikumi ajastud vms alustades vanimast. Milline kliima valitses mesosoikumis? Millal tekkisid katteseemnetaimed? · TRIIAS 251-199,6 m.a.t. · JUURA 199,6-145,5 m.a.t. · KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. Valitsevaks kliimaks soe ning ka niiske. Kriidi ajastu lõpul toimub jahenemine. Katteseemnetaimed tekkisid kriidi ajastul. Mis on väljasuremisvõlg, selle tähendus looduskaitses ja näide. Väljasuremisvõlg (inglise extinction debt) on liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
