Haiguse prognoos Nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed). Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva. Tekitajad Küüneseene tekitajad: dermatofüüdid enamus juhtudel (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes) pärmseened (näit. Candida albicans) hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis) Nakatumise põhjused Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid
html KÜÜNESEEN KÜÜNESEEN Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed) KÜÜNESEEN Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva. KÜÜNESEENE TEKITAJAD dermatofüüdid enamus juhtudel (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes) pärmseened (näit. Candida albicans) hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis) NAKATUMISE PÕHJUSED Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, duširuumides Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid.
Küüneseen Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed). Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva. Tekitajad Enamus juhtudel dermatofüüdid (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes), pärmseened (näit. Candida albicans) ja hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis). Nakatumise põhjused Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid. Küüneseen saab sageli alguse ka ravimata jalaseenest või käeseenest.
Juustega kaetud peanaha dermatofüütia (dermatophytia seu tinea capitis/capillitii) Jaak Timberg Tartu,2011 Epidemioloogia Sagedamini haigestuvad lapsed Täiskasvanutel võib olla iselimiteeruv Euroopas kasvav probleem immigratsiooni tõttu Aafrika riikidest Iirimaa andmetel moodustasid peanaha dermatofüütiasse haigestunutest 85% Aafrika päritoluga lapsed Tekitajad Microsporum canis - Eestis (Austria, Ungari, Saksamaa, Poola, Vahemere-äärsed maad) Trichophyton tonsurans, T. soudanence ja Microsporum audouinii - Inglismaa ja Prantsusmaa Mõned liigid (M. audouinii, T. schoenleinii, T. violaceum) kahjustavad eelistatult peanahka Patogenees Seen tungib folliikulit ümbritsevasse sarvkihti ja sealt edasi karvafolliikulisse. Karva kahjustusest tingitud haigustunnused ilmuvad 3 kuu möödudes Spoore leidub nakatunud karvades, peanahal ja haigestunud peanaha lähedal õhus Karvakahjustuse tüübid 1
kaitsevahendid, nt pihustatavad spreid ja puistepulbrid, mida jalgade kuivatamise järgselt kasutada. Seenhaigusi põhjustavad sagedamini Candida-pärmseened ja dermatofüüdid. Pärmseened tekitavad naha ja limaskestade kandidiaasi, levinuim on tupe kandidiaas naistel. Sageneb küünte kandidaasi põdevate patsientide hulk. Dermatofüüdid kahjustavad nahka, küüsi ja juukseid. Eestis on laialt levinud jalgade ja varbaküünte seenhaigus, mida põhjustab inimeselt inimesele leviv seen Trichophyton rubrum. Eestis läbi viidud uuringu andmetel põeb jalgade ja varbaküünte seenhaigust 18% 20-55 aastastest inimestest. Kõikjal maailmas sageneb laste jalgade seenhaigus kuna lapsed on elustiili muutudes samadest riskidest ohustatud (külastavad haigete täiskasvanutega samu treeningsaale, ujulaid, spa'sid, saunasid). Eestis on sage peanahal ja kogu keha nahal haigust tekitav dermatofüüt Microsporum canis, mis levib kasside ja koerte kaudu
Furunkuli tekkimisel ei tohi seda ise pigistama ega avama hakata. Kui mäda on väljunud, siis tuleb sidemeid korralikult vahetada ja ümbritsevat nahka puhastada ning pärast korralikult käsi pesta, et hoida ära põletiku levimist. KAS NAKKAB? Et hoiduda põletiku levimisest, tuleks peale furunkuli avamist, koheselt ümbritsevat nahka puhastada ning pesta käsi. Jalaseen kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum. Haigust tuleb rohkem ette täiskasvanutel ja meestel ning esinemissagedus kasvab vanusega. Lastel on jalaseent harva. Haigestumise riskifaktorid: sagedane nn.ühiskondlike riskikohtade kasutamine (dusiruumid, basseinid, jõusaalid jt) umbsed jalanõud ühtede sokkide või jalanõude kandmine pikka aega järjest väiksem rasvhappe hulk nahas (nn.loomulik seenevastane kaitse)
Genitaalkandidoosi korral esineb naistel kreemikasvalge kohupiimataoline eritis ning limaskestade põletik. Meestel tekivad eesnahale ja peenise peaosale väikesed pindmised haavandid või lamedad sõlmekesed, vahel esineb ka turset. (joonis 2) Dermatofüütia Selle haigusvormi korral kahjustuvad naha sarvkest, küüned ja juuksed. Protsess piirdub alati epidermisega ehk pealisnahaga. Dermatofüütiat jalgadel põhjustavad 2 erinevat seent Trichophyton mentagrophytes v. interdigitale ja Trichophyton rubrum. Nakkusallikaks on haige inimene, haiged loomad ja pinnas. Nimetatud seentest esimese haigustekitaja korral lokaliseerub haiguskolle tavaliselt 3. ja 4. ning 4. ja 5. varba vahele, sest varbad on siin tihedalt koos, jalanõu surve on tugevam ning higistamine suurem. Vahel tekivad tallavõlvides, varvaste all ja külgpindadel paksu sarvkestakattega villikesed. Villikesed
(Agaricomycetes) on kasutataud verejooksu peatava vahendina - tuntud kui „Fungus chirurgorum“. 14. Mis on dermatofüütia? Dermatofüütia on pindmine infektsioon nahas, karvades ja küüntes, mida tekitavad aeroobsed seened ehk dermatofüüdid. Dermatofüüte tuntakse enam kui 40 liiki, nendest mõned liigid on oluliseks patogeeniks inimesel. 15. Mis on peamine haigustekitaja varbaküüntel? Kogu maailmas on laialt levinud seene Trichophyton rubrum poolt põhjustatud jalgade ja varbaküünte seenhaigus. 16. Kas majavamm kasvab Eestis ka looduses (vaata kindlasti lingi alla)? Meie kliimavöötmes suudab majavamm elada ainult hoonetes. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1997_1972.html 17. Mis pigment kaitseb nii inimest kui ehitisi katvaid seeni kiirguse eest värvides neid tumepruuniks? Melaniin 18. Too näiteid, millised seened põhjustavad valge-, pruun- ja pehmemädanikku ja
aastal Pindmised seenhaigused Peamisteks naha- ja limaskesta seenhaiguste tekitajateks on: dermatofüüdid, Candida, Pityrosporum. Need tekitavad nn. pindmisi mükoose. See tähendab, et kahjustub ainult naha sarvkiht (+küüned ja juuksed). Tropilistes piirkondades esineb ka nn ,,sügavaid mükoose". Dermatofüüdid ... on kõige levinumad nahaseenhaiguste tekitajad. Pindmiseid mükoose põhjustavad dermatofüüdid kuuluvad 3 perekonda: - Trichophyton - Epidermophyton - Microsporon Dermatofüüdid ei kuulu inimese residentse floora hulka. Seevastu on aga Candida ja Pityrosporum saprofüüdid, mida leidub suurel prtsendil inimeste limaskestal või nahal. Dermatofüütia korral on tähtsaks faktoriks nakkusliku materjali rohkus ja geneetiline eelsodumus. Candida ja Pityrosporum omandavad aga haigusttekitava võime alles siis kui organismi vastupanuvõime langeb. Dermatofüüdid on aeroobsed seened. St, et nad vajavad elutegevuseks hapniku
muutumise valgeks ja ajab selle ketendama. Kui jalad veel umbsetes jalanõudes hauduvad, saavad ka bakterid hea kasvupinnase. Bakterid põhjustavad oma elutegevusega halvalõhnalise jalahigi tekke. Tavaliselt pesitsevad seened kingades, sokkides, käterätikutes, vaipades. Nad armastavad niisket ja sooja kohta, nt.ujulad, saunad, spordikeskuste dusiruumid. Jalaseene kõige sagedasemaseks tekitajaks on dermatofüüt Trichophyton rubrum, järgnevad T. mentagrophytes var. interdigitale ja Epidermophyton floccosum. Miks tuleb jalaseent ravida? Jalaseen ei parane ilma ravita. Jalaseen algab enamasti neljanda ja viienda varba vahelt, kuid võib mitte ravimisel areneda edasi teistesse kehapiirkondadesse ja küüntele. Jalaseene õigeaegse raviga saab takistada selle nakkuse levikut. Jalaseenel on oht muutuda krooniliseks või tüsistuda raskekujulisemate haigustega, näiteks küüneseene või roospõletikuga.
Ennetamine Kalduvus seborröadermatiidi tekkeks on geneetiliselt määratletud. Seborröadermatiit on krooniline haigus, mida on võimalik raviga kontrolli all hoida. Oluline on väga korralik nahahooldus. Ravi tuleb teha ennetavalt või haigusnähtude süvenemisel korrata, et saada püsivaid tulemusi. Peaseen Peaseen on dermatofüütidest põhjustatud infektsioon, mille käigus seeneelemendid tungivad juuksekarva. Haigus on sagedasem 3-7 a. lastel. Tekitajateks võivad peamiselt olla Trichophyton`i ja Microsporum`i perekonna seened. Eestis on rohkem levinud kassidelt või koertelt pärinev Microsporum canis. Trichophyton seened saadakse kontakti teel teiselt inimeselt. Sageli ei pruugi tekkida mingeid haigustunnuseid, vaid inimene võib jääda lihtsalt seene kandjaks. Seenespoorid võivad säilida mitmeid kuid elusatena juukseharjadel, väljakukkunud haigestunud juustel, käterättidel, istmetel. Infektsioon võib põhjustada mitmeid erinevaid tunnuseid:
5 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e Seda esineb peamiselt keskealistel naistel. See võib olla seotud ka muude haigustega: - nahahaigused - psoriaas, dermatiidid, harilik villtõbi ehk Pemphigus vulgaris, hiline nahaporfüüria ehk Porphyria cutanea tarda jt; - infektsioonid - nahaseenhaigusi põhjustavad dermatofüüdid (Trichophyton rubrum, T. mentagrophytes), pärm (Candida infektsioon), bakterid (Pseudomonas infektsioon), viirus (Herpes simplex infektsioon); - sisemised haigused (harva esinev), nt. aneemia; - ravimid jt. Onühholüüsi teke võib olla seotud ka küünelaki kasutamisega. 1.3 Dystrophia unguis mediana canaliformis Küüne keskel on lõhe. Paraneb iseenesest. Võib korduda 1.4 Onychoschizia ehk küünte ketendus kihtide kaupa Peamiselt naistel keskea lõpu poole
13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende ülekandeteid (HIV, hepatit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetsed, leetrid, mumps, noroviirus, puukentsefaliit). 14. Mükoos ehk seeninfektsioon – patogeensed seened, mis põhjustavad nakkust ja paljunevad kudedes. Mükoosid tekivad enamast mingi predisponeeriva faktori tulemusena: iga, stres, Ca, diabeet, AIDS jt. Nakkavateks seenteks inimesel on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. (teatud juhtudel). Teiste seente korral pärineb nakkus keskkonnast (taimed, pinnas). Dermatofüüdid levivad inimeselt inimesele otsese kontaktga, riietega, käterätkuga, jalatsitega jne. Candida on tupes, levib suguliselt. 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani olemasolule a. Eukarüoodid b. Prokarüoodid 2.Grammneg. bakterite rakuseina komponendid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3. Rakuseina lisakomponendid on: kihn e
tavalisemaks tekitajaks on T rubrum. Infektsioon algab tavaliselt küüne välimisest või välimisest-külgmisest osast, kollaka või valge läbipaistmatu triibuna. Küüneserv võib muutuda muredaks ja eralduda loozist (onühholüüs). Aja jooksul liigub kahjustus edasi küünevalli suunas. Küüned võivad muutuda inetuks, paksuks, kollakaks või muud tooni ja võivad täielikult laguneda. Pindmise valge seeninfektsiooni (10%)tekitajaks on tavaliselt Trichophyton mentagrophytes. Küüne pind muutub pehmeks, valgeks, kuivaks, puuderjaks; seda on kerge ära kraapida. Küüneplaat ei muutu paksuks ega eraldu loozist. Seenorganismid läbistavad aja jooksul küüneplaadi ja liiguvad sügavamale. Proksimaalne küünealune seeninfektsioon on harv küüneseene tüüp. Selle tekitajaks on harilikult T rubrum. Infektsioon algab küüneplaadi küünevalli poolsest osast, sageli tingituna küünevalli traumast. Tekivad kollakad laigud
Pinnases asub seeneniidistik ehk mütseel, mis koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Maapinnale arenevad viljakehad- jalg ja kübar. Kandseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pilvikud, riisikad, kukeseened, puravikud jt. Hallitusseened On niitja ehitusega. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Hallitusseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pintselhallik, nutthallik, kerahallik, küüneseene tekitaja (Trichophyton) jt. Pärmseened Pärmseened on üherakulised ovaalse kujuga. Pärmseened paljunevad pungumise teel. Näiteks pagaripärm. 3 Ø Biotehnoloogia v Funktsionaalne toit -toiduaine, mille komponendid avaldavad positiivset mõju (teaduslikult tõestatud) inimese organismile. Funktsionaalne toit parandab seedimist, vähendab haigusriske jne. Näited:
Seennakkuste ja algloomnakkuste mikrobioloogiline diagnostika. 8 Bakteriaalsete zoonooside ja riketsiooside diagnostika. Seente üldiseloomustus Tegemist on laialdase, heterogeense eukarüootide grupiga. Üldse tuntakse ligi 400 patogeenset seent. Enamus on patogeensed taimedele, suhteliselt vähe liike põhjustab infektsioone inimestel. Inimpatogeensed on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. Pärmseened kuuluvad väikeses hulgas suuõõne, tupe ja jämesoole normaalsesse mikrobiootasse. Kui neist piirkondadest isoleeritakse pärmseeni suuremates kogustes, võib olla tegemist seeninfektsiooniga. Terminit «hallitusseen» kasutatakse meditsiinilises kirjanduses kõigi seeneniidistikku ehk mütseeli moodustavate seente tähistamiseks. Olulisemad patogeenid kuuluvad perekonda
annaabi.ee 
