Mismoodi siis tõusta lendu? Minu jaoks on ainult üks viis saavutada tahetut. Ma pean pürgima eesmärgi poole kogu jõust ja olenemata läbikukkumistest mitte alla andma. Jah, ma näen enda eluteel paremaid. Aga kas nad pole siin mitte selleks, et näidata, et kunagi, kui ma olen rohkem endaga tööd teinud, võin saada samasuguseks ja veel paremakski? Jah, nii on. Peamine asi on mitte alla anda. Sellega seoses võin teile ühe loo rääkida. See lugu räägib minu treeneri treenerist, tänavatantsupioneerist Joel Juhist. Kui ta alustas tantsimisega, siis tal oli väga palju vasturääkijaid, sest tol ajal tants polnud pop ja sellega ei teeninud raha. Tal oli unistus, nimelt tema eluunistus oli rajada kool, kus saaks õpetada tänavatantsu. Joel alustas nullist. Ta sõitis Ameerikasse, mis on hip-hop kultuuri sünnimaa ja võttis tunde väga paljudelt kuulsatelt treeneritelt. Ta nägi enda kallal mitu aastat vaeva enne kui pöördus tagasi Eesti
traditsioonilises pilateses on levinud ka Cadillac, Barrels, Chairs ja mitmed teised. Igal aparaadil on oma harjutustekava ja ülesanne keha treenimisel. Tänapäeval jaguneb pilates kaheks erinevaks koolkonnaks: klassikaline ehk autentne pilates ja kaasaegne ehk moodne pilates. Klassikaline pilates järgib võimalikult täpselt Joseph Pilatese välja töötatud süsteemi - harjutuste kava on ühtne ega erine sõltuvalt stuudiost või treenerist. Klassikalise pilatese professionaalsed treenerid on läbinud kõik koolitustasemed, vallates kõiki harjutusi ning on üldjuhul oma õpetajate kaudu otseselt seotud Joseph Pilatese endaga. Kaasaegne pilates aga lähtub Joseph Pilatese treeningkavast vaid osaliselt ning harjutusi ei järgita süsteemselt. Kasutatud kirjandus · Pildid: google · http://www.mvspordiklubi.ee/index.php/ryhmatreeningud/treeningutekirjeldused/pilates · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilates
Treenerite olukord Eestis Eestis on treeneritena tegutsejaid üle 3000. Paljud neist teevad tööd armastusest spordi ja oma eriala vastu, saades selle eest väga väikest palka. Selle jaoks oleks tarvis parandada treenerite olukorda, sest heast treenerist algab tahe ja meelekindlus, mis aastate pärast viib heade tulemusteni ja paremal juhul ka medaliteni. Kui treeneritel olukord oleks parem, siis kindlasti väljenduks see ka sportlaste tulemustes. Seega leian mina, et just riik ja alaliidud peaksid selle koha peal midagi välja mõtlema, mis rahuldaks kõiki osapooli. Kui keskenduda ühe spordiklubi treeneritele, siis on näha, et ühed treenerid annavad nädalas
traditsioonilises pilateses on levinud ka Cadillac, Barrels, Chairs ja mitmed teised. Igal aparaadil on oma harjutustekava ja ülesanne keha treenimisel. Tänapäeval jaguneb pilates kaheks erinevaks koolkonnaks: klassikaline ehk autentne pilates ja kaasaegne ehk moodne pilates. Klassikaline pilates järgib võimalikult täpselt Joseph Pilatese välja töötatud süsteemi - harjutuste kava on ühtne ega erine sõltuvalt stuudiost või treenerist. Klassikalise pilatese professionaalsed treenerid on läbinud kõik koolitustasemed, vallates kõiki harjutusi ning on üldjuhul oma õpetajate kaudu otseselt seotud Joseph Pilatese endaga. Kaasaegne pilates aga lähtub Joseph Pilatese treeningkavast vaid osaliselt ning harjutusi ei järgita süsteemselt. Pilatese põhimõtted -Romana Kryzanowska õpilased Philip Friedman ja Gail Eisen on toonud välja kuus "pilatese põhimõtet", mis on üleüldiselt tunnustatud pilatese järgijate seas
kvantiteedist, mis tähendab, et väiksem hulk täpseid harjutusi toob parem tulemuse. 2 Tänapäeval jaguneb aga pilates kaheks: klassikaline ehk autentne pilates ja kaasaegne ehk moodne pilates. Klassikaline pilates järgib võimalikult täpselt Joseph Pilatese välja töötatud süsteemi - harjutuste kava on ühtne ega erine sõltuvalt stuudiost või treenerist. Klassikalise pilatese professionaalsed treenerid on läbinud kõik koolitustasemed, vallates kõiki harjutusi ning on üldjuhul oma õpetajate kaudu otseselt seotud Joseph Pilatese endaga. Kaasaegne pilates aga lähtub Joseph Pilatese treeningkavast vaid osaliselt ning harjutusi ei järgita süsteemselt. Nii klassikaline kui ka kaasaegne pilates sobib kõigile, east ja soost sõltumata, nii taastusravi vajajatele kui ka tippsportlastele, sest erinevalt teistest lihastreeningutest
“Harjutan kõiki stiile. Kas EM-il Riho Aljand: Eesti rekord pidigi proovin ka kompleksujumist, pole ma veel tulema“Piirdusime neil kahel päeval otsustanud,” ütles Hissamutdinova.Meestest ainult ühe treeningukorraga. Ent juba näitas võitlejahinge Baldin, kes 100 meetri esmaspäeva hommikul paneme rinnuliujumises alistas Heikki Mäihäniemi täistuuridega edasi,” täpsustas Triinu 0,18 ja 200 meetris 0,13 sekundiga.Eesti treenerist isa Riho Aljand. “Rekord parimateks tunnistati Triin Aljand ja Viilep pidigi tulema, Triin on piisavalt ning juunioridest Jane Trepp ja Rasmus Kütt. Keegi ei tea, kui paljud eestlased ujuda oskavad! Ujumisliidu treenerite kogu juhatuse esimees Riho Aljandi sõnul ei tea ilmselt keegi, kui paljud eestlastest ujuda oskavad või mis tasemel. “Seda ei tea keegi. Eks see ole seinast seina,” ütles Aljand.
1.4.5. Soojendusala FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel asuvad ca 3 x 3 m , suurusega soojendusalad väljaspool vaba-ala mõlema võistkonna pinkidepoolse külje nurgas. 1.4.6. Karistusala Karistusala, mõõtmetega ca 1x1 m ja varustatud kahe tooliga, , asub kontrollalas, väljaspool mänguväljaku tagajoone pikendust. Nad võivad olla piiratud 5 cm laiuse punase joonega. 3.2 Võistkond 4.1.1. Võistkond koosneb maksimaalselt 12 mängijast, treenerist, treeneri abist, massöörist ja arstist. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab arst olema eelnevalt tunnustatud FIVB poolt. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel täiskasvanutele võib Võistkond koosneda kuni neljateistkümnest (14) mängijast (maksimaalselt kaheteistkümnest (12) tavamängijast). 4.1.2. Üks mängijatest, kuid mitte Libero, on võistkonna kapten ja ta peab olema märgitud võistlusprotokolli
FIVB standarditele. Palli ümbermõõt peab olema 65-67 cm ja tema kaal 260-280 g. Palli siserõhk peab olema 0.300 kuni 0.325 kg/cm2 (4.26 kuni 4.61 psi) (294.3 kuni 318.82 mbar või hPa). KOLME PALLI SÜSTEEM FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel kasutatakse kolme palli. Sel juhul paigutatakse mängualale kuus pallipoissi üks igasse vaba-ala nurka ning üks kummagi kohtuniku taha. VÕISTKONNAD VÕISTKONNA KOOSSEIS Võistkond koosneb maksimaalselt 12 mängijast, treenerist, treeneri abist, massöörist ja arstist. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab arst olema eelnevalt tunnustatud FIVB poolt. Üks mängijatest, kuid mitte Libero, on võistkonna kapten ja ta peab olema märgitud võistlusprotokolli. Kohtumisel võivad väljakule tulla ja mängida ainult need mängijad, kelle nimed on kantud võistlusprotokolli. Pärast seda, kui treener ja kapten on võistlusprotokollile alla kirjutanud, ei tohi ülesantud mängijaid enam muuta.
sealt on hõbemedal 15 km klassikas, 2003. aastal Val di Femmes. Kümne parima hulka on ta maailmameistrivõistlustel kuulunud seitsmel korral, kuid kolme parima hulka on ta neist sattunud siiski ainult ühel korral. Kristina Smigun on sündinud Tartus, 1977. aastal, 23. veebruaril, tal on ka noorem õde Katrin, kes samuti tegeleb suusatamisega, kuid pole senimaani silma paistnud samade tulemustega, nagu K. Smigun. Tema mõlemad vanemad on samuti olnud suusatajad, ema Rutt Smigun ja treenerist isa Anatoli Smigun. Sussatamisega on K. Smigun tegelenud kogu elu, enne tema debüüti juunioride maailmailmameistrivõistlustel oli ta mitmeid tiitleid võitnud ka Eesti meistrivõistlustel. Juunioride maailmameistrivõistlustel on ta võitnud kaks kuldmedalit, 1997. aastal Kanadas, üks neist 15 km vabasõidus ja teine 5 km klassikas. Veel on K. Smigun saanud juunioride maailmameistrivõistlustelt neli hõbemedalit. Maailmailmameistrivõistlustel on K
........................................................................ 12 Viited ................................................................................................................. 14 KES ON KRISTINA SMIGUN? Kristina Smigun sündis 23. veebruaril 1977. aastal Tartus. Ta lõpetas 1996. aastal Tartu 12. Keskkooli. Ta kaalub 59 kg ja on 168 cm pikk. Ta elab Otepääl ja tal on õde Katrin. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka treenerist isa Anatoli on olnud edukad suusatajad. Kristina elab praegu Eesti suusapealinnas Otepääl. 2007. aastal abiellus ta Kristjan-Thor Vähiga ning nimetab ennast nüüd Kristina ~smigun- Vähi. 2008. Aasta suvel sündis paaril tütar, kes nimetati Victoria Krisiks. Ta on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. 1993. aastal võeti ta vastu Eesti Suusakondisesse. Hetkel kuulub ta Otepää suusaklubisse, ent on olnud liige ka Tartu suusaklubis
......8 Kokkuvõte.................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on juttu Eesti Võrkpalli teenekast treenerist Raivo Jeenasest, tema elust ja hobidest. Samuti hobi tekkeloost maailmas ja selle tekke- ning arenguloost Eestis. Töös on kajastatud ka võrkpalliala toonast olukorda ühiskonnas. Teema valikul sai otsustavaks suur austus võrkpalli ja treeneritöö vastu. Töö otsustasin teha ka isiklikust huvist, et teada saada, kuidas tema oma karjääri alustas ja milliseid raskusi ette tuli. Töös on uurimisel kasutatud nii internetimaterjali kui ka väljavõtteid kirjandusest.
Dopinguproovid sisaldasid keelatud ained, milleks oli anaboolne steroidi metüültestosteroon. Esimene kord kui Blonska dopinguproovis põrus oli 2003. aastal. Siis oli keelatud ainena kasutusel stanazool. Koos seitsmevõistleja Ljudmillaga said eluaegse võistluskeelu samuti tema abikaasa ja treener Serhiy Blonski. Kui nii A- kui B-proovid näitasid positiivset, oli kergejõustliklane ise šokeeritud ja ei teadnud sellest midagi. Hiljem süüdistas ta talle steroidide sokutamises oma treenerist abikaasat. Maria Isabel Moreno Esimeseks dopingupatuseks osutus Hispaania naisjlagrattur Maria Isabel Moreno. Jalgrattur andis positiivse dopingutesti 31. juulil mil ta ka Hiinast lahkus. 6 Keelatud ainena oli tegu EPO-ga. Moreno pidi osalema naiste eraldistardist sõidus. Kim Jon Su 9. augustil 10. meetri õhupüstolist laskmises pronksmedali ja kolm päeva hiljem 50
Au Vancoveri olümpiamängude lõputseremoonial Eesti lippu kanda sai ainsana neil mängudel Eestile medali toonud Kristina. Tema tagasitulek tippsporti oli õige otsus. Vastuvõtul Tallinnas, Raekoja platsil tervitasid Kristinat suur rahvahulk, president ja poliitikud. Esinesid Tanel Padar & The Sun ning Noorkuu koos Uku Suvistega. Õhtut juhtis Mart Mardisalu. Kristinale kingiti hõbemedali võidu puhul riigi poolt 1,1 miljonit krooni ja Tallinna linna poolt krunt. Tema treenerist isa Anatoli Smiguni autasustati 550 000 krooniga. Kristina ütles vastuvõtul, et tagasitulek sporti oli raske, kuid kui midagi väga soovida, on kõik võimalik. 2.2.1. Kristina konkurendid Vancouveri olümpial Suurimateks konkurentideks Vancouveri olümpial olid Kristinale Charlotte Kalla, Marit Bjørgen ja Justyna Kowalczyk. 11 Rootslanna Charlotte Kalla (23. aastane) ise ennast favoriidiks ei pidanud, kuid seda tegid tema konkurendid
mida on võimalik kohandada erinevatele juhtimise valdkondadele ja koostas alusreeglid juhtimaks suuri organisatsioone (Fayol Theory of Administrative Management 2007). Henri Fayoli juhtimispõhimõtete ainus tänapäevane edasiarendus on see, et definitsioon "Juhtida tähendab ette näha ja planeerida, organiseerida, anda korraldusi, koordineerida ja kontrollida" on asendunud sõnaga "motiveerida". (Jackson 2011). Demokraatlikus maailmas on üha laiemalt leviv nägemus juhist kui toetajast, treenerist ja õpetajast, temast kui mitte kontrollijast, vaid kui alluvatega koos ühiste tähenduste loojast ning organisatsioonist kui "ümberpööratud püramiidist". 16 3. FAYOLI JA TAYLORI TEOORIATE VÕRDLUS Prantslasest Fayol ning ameeriklasest Taylor on mõlemad teoreetikud, kes on palju kaasa aidanud juhtimise teaduslikule arengule. Nad soovisid parandada töö efektiivsust süsteemilise lähenemisega juhtimisprobleemidele
kasvandiku juures eraldi. Hea kasvataja suudab muuta kasvatuseesmärgid kasvandiku väärtusmaailma osaks, nii et interaktsioonile toetav kasvatus hakkabki üha enam muutuma indiviidi enda poolt juhitavaks kasvuks. Nii teeb kasvataja end vähehaaval mittevajalikuks. Mentor Teistes ühiskonnateadustes räägitakse kasvatuse asemel juhendamisest, tuutori tegevusest, suunamisest ja õpetamisest ning vastavalt juhendajast/järelvaatajast, tuutorist, treenerist, õpetajast, jne. Iseäranis sotsiaalpsühholoogias on viimasel ajal esile tõusnud mentori mõiste, mille all mõeldakse ennekõike täiskasvanu kasvu ja arengut suunavat isikut, kes on juhendatava arvates targa ja usaldusväärse nõuandja või vaimse ema/isa rollis. Mentorit ei saa pidada kasvataja sünonüümiks, ent paljudes seostes on nende terminite tähendus lähedane. Antiik-Kreekas peeti heaks mentoriks järgmiste omadustega inimest:
“ 23 5. UURIMUSTULEMUSTE ARUTELU JA JÄRELDUSED Harrastusspordi teemalise uuringu küsimustikule vastas 15 atesteeritud treenerit, lisaks vastasid 2 treenerit sooviga küsitluses mitte osaleda nende kogemuste puudumise tõttu harrastusratsutajatega. Treenereid ei ole võimalik nende spetsialiseerumise järgi jaotada, vaid ainult nende poolt treenitava ala järgi, mistõttu olid valimisse valitud kõik kutsetunnistusega treenerid. 64st treenerist vaid 15ne vastanud arvu võib põhjendada mitmeti: Paljud treenerid ei tegele harrastajatega või on vähe kogemusi. ERL samaaegne arengukava teemalise küsitluse väljastamine treeneritele. Ettenägemata ohtliku viiruse levik Põhja-Eesti tallides uurimuse läbiviimise ajal. Uurimuses selgus, et harrastajat, kui ratsutajat peetakse peamiselt majanduslikult heal järjel olevaks inimeseks, kes tegeleb ratsaspordiga põhitöö kõrvalt ja mitte raha
osas. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel, samuti Rahvuslikel ja Liiga Meistrivõistlustel tuleb mängida FIVB poolt heakskiidetud pallidega. 3.3. KOLME PALLI SÜSTEEM FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel kasutatakse kolme palli. Sel juhul paigutatakse mängualale kuus pallipoissi – üks igasse vaba-ala nurka ning üks kummagi kohtuniku taha. 4. VÕISTKONNAD 4.1. VÕISTKONNA KOOSSEIS . Võistkond koosneb maksimaalselt 12 mängijast, treenerist, treeneri abist, massöörist ja arstist. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel peab arst olema eelnevalt tunnustatud FIVB poolt. Üks mängijatest, kuid mitte Libero, on võistkonna kapten ja ta peab olema märgitud võistlusprotokolli. Kohtumisel võivad väljakule tulla ja mängida ainult need mängijad, kelle nimed on kantud võistlusprotokolli. Pärast seda, kui treener ja kapten on võistlusprotokollile alla kirjutanud, ei tohi ülesantud mängijaid enam muuta. 4.2
annaabi.ee 
