katoliiklaste võitluses tolerantsuse eest, küll ehk äärmuslikul, terroristlikul, viisil. Tänapäevalgi mindakse usundi nimel üle normaalsuse Sellegipoolest leian, et inimesed olid aetud viimase piirini ning see ajendas neid ka viimaseid võimalusi kasutama. Seoses ka oma huvi religiooni ja psühholoogia vastu ning kerge mõjutusega filmist ,,V for Vendetta". Selle uurimistööga üritan leida põhiliselt mõjutusi tolerantsuses religiooni või täpsemalt katoliiklaste suhtes post-traumaatilist sündmust, mis õnneks/õnnetuseks ära hoiti, sõltuvalt vaatepunktist. Peale selle jõuda ka sügavamale põhjuste osas, miks vandenõu täpselt aset võttis ja kuidas seda organiseeriti . Jõudmaks vastusteni oma küsimustega, uurin läbi erinevaid materjale, võrdlen ja tuletan kõige ratsionaalsema lahenduse adekvaatsele küsimusele. Töötan peamiselt kirjalike allikatega, kuid kasutan ka võrdluseks materjali
Lühi- ja püsimälu häired Lisaks meenutamisele halvenenud ka materjali omandamine Materjali vahetu taastamine võib olla säilinud Limbiliste struktuuride, hipokampuse ja keskaju kahjustused Anterograadne amneesia · Osaline või täielik registreerimise võime kadu · Uue materjali õppimise võime kadunud · Põhjuseks näiteks peatraumad, psühhoaktiivsed ained, elekterkrampravi H.M.-i juhtum Retrograadne amneesia · Halvenenud enne traumaatilist sündmust aset leidnud faktide ja sündmuste meenutamine Orgaaniline amneesia · Põhjuseks peaaju traumad, ajuinsult, intrakraniaalsed kasvajad, rasked infektsioonid, alkoholi ja neurotoksiinide mõju, äge hüpoksia, varajane dementsus Uue materjali omandamine häiritud Ei unusta peaaegu kunagi oma nime Kauge mineviku mälestused võivad olla meeles Üldiselt seisund aja jooksul ei parane Dementsus · Märkimisväärselt halvenenud nii
kogeda jälle midagi rõõmustavat, ülevat, kaunist. Õnnetusjuhtumis kannatanule oleks toeks seegi, kui ta kutsuda kinno või kontserdile, reisile või lihtslat jalutuskäigule. Psühholoogiline esmaabi Psühholoogiline esmaabi on toetus, mida igaüks võib kannatanule anda, et leevendada tema emotsionaalseid kannatusi ning taastada eneseusk ja kindlustunde eesmärgiga vältida hilisemat traumajärgse stressihäire väljakujunemist. Käitumine vahetult peale traumaatilist sündmust Suurim abi ja toetus kannatanule on sinu toetus ja lähedalolek, hoia kannatanuga kehalist kontakti (käest või ümber kinni) - see loob turvatunde, kuid hoolitsemisega ei maksa üle pingutada. Eelkõige tuleb lähtuda kannatanu soovidest, vaid tema teab, mida ta kõige rohkem vajab. Kannatanuga vesteldes tuleb rääkida leebe häälega ja kõneta teda nimepidi. Küsi kuidas ta end tunneb ning aita tal tunda ennast mugavalt (soe jook, toit, ravimid, ohutu koht jne
Kriisisekkumise ajaloost Kriisisekkumise kui meetodi juurutajateks võib pidada USA psühholooge Erich Lindemanni ja Gerald Caplanit. Lindemann ja tema kolleegid Massachusettsi haiglast olid esimesed, kes kasutasid süsteemset kriisisekkumist pärast 1943. aastal Coconut Grove ööklubis toimunud põlengut, kus hukkus 493 inimest. Caplan arendas 1940 - 50ndatel aastatel Lindemanni tööd edasi, jaotades kriisireaktsiooni mõtteliselt neljaks osaks: 1. Esialgne pinge kasv vahetult pärast traumaatilist juhtumit. 2. Kasvav pinge hakkab igapäevast elurütmi takistama. 3. Kestev pinge hakkab põhjustama depressiooni. 4. Võimetus kriisi lahendada põhjustab tugeva psühholoogilise reaktsiooni, kus inimene ei ole enam võimeline funktsioneerima. Naomi golani kriisisekkumise teooria Üks tuntumaid kriisisekkumise teooriaid põhineb Naomi Golanilt, kes lõi oma teooria arendades edasi Caplani, Lindemanni ning teiste eelkäijate teooriaid. Golani teooria põhiteesid:
kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom-jalg ei paindu, meningaalne poos- pea ja alajalad tõmmatakse tahapoole kaardu. NEURODEGENERATIIVSED HAIGUSED Parkinsoni tõbi Alzheimeri tõbi ALS( Amüotroofne lateraalskleroos) Huntingtoni tõbi KNS vigastustega pt. peamiseks surma põhjuseks on uuringute kohaselt infektsioonhaigused. Pt., kes on põdenud insulti, traumaatilist peaajukahjustust või traumaatilist seljaajukahjustust pidurduvad infektsioonid neuroloogilist paranemist ja suurendavad sellega suremust. PIIRDENÄRVISÜSTEEM JAGUNEB: somaatiline NS (juhib tahtele alluvate organite ning lihaste tööd) ja vegetatiivne NS (juhib tahtele allumatute organite tööd) Vegetatiivne jaguneb: sümpaatiline NS ja parasümpaatiline NS PERIFEERSE NS: peaajust lähtuvad närvid 12 paari(kraniaalnärvis) ja seljaajust lähtuvad närvid 31 paari. Perifeerse närvikahjustused-
traumatilist seljaaju kahjususe juhtumit, millest 123 olid uued. Nendest inimestest 81% 3 olid meessoost ja 19% naissoost. Peamiseks skahjustuse põhjusteks olid sõidukite õnnestused (35%), järgnesid kukkumised (31%), vettehüpe (15%), teadmata põhjused (9%) ja kuulihaava põhjustatud vigastused (3%), muud juhtumid 7%. (Eelmäe jt 2010) Ellujääjate arv pärast traumaatilist seljaaju kahjustust on põhjustanud seljaaju kahjustuse sageduse suurenemist tänu meditsiini arengule viimase 20 aasta jooksul. Hinnanguliselt on see 280-st miljonist kasvanud 900 miljoni inimeseni. (Biering- Sorensen jt 2006; 541) 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD Vastavalt American National Spinal Cord Injury Statistical Center andmetele kõige sagedasem kahjustuse piirkond C5(14,8%), järgnevad C6(11%) ja C7(5,4%). Nendel 31%
seotud trauma nt löögiga pähe ja suure tõenäolsusega tuleb varasem meelde) ja edasihaarav (mingist hetkest edasi informatsioon pikaajalisse mällu ei salvestu) amneesia; liigmälu (pidevalt mingi mälestus kerkib tahtmatult üles seotud traumaga) ja vaegmälu (probleemid uue materjali salvestamisega ning ka vana meeldetuletamisega); joobemälulünk (alkoholi või muude keemiliste ainete tõttu ei salvestu mingi ajavahemikul info); hüsteeriline (mingi trauma puhul inimene üritab seda traumaatilist sündmust välja juurida) ja afektiga (mingi väga tugeva emotsiooni tõttu blokeeritakse mälu ja käitutakse ainult emotsiooni kaudu) amneesia. Mõtlemine * Mõtlemine on kõige keerulisem protsess ajus. -) Mõtlemine see on ülesannete lahendamine (probleemid, millele valmis vastust veel ei ole mälus ja see vajab lahendamist). * C. Levy-Bruhl oli see, kelle eestvedamisel hakati mõtlemist lähemalt uurima.
Võib tekkida üldine hirm ära kaduda, haihtuda - annihilatsioonihirm. See võib just tugevdada tunge - näiteks surmatungi - soovi saada tagasi emaüsasse. Vabalt hõljuva ärevuse puhul pole ärevus seotud mingi kindla objektiga. Psühhoanalüütik üritab leida neid faktoreid, mis on takistanud seda vaba ärevust sidumast. Normaalse arengu puhul õpitakse tunnetama neid ohusituatsioone, kus traumaatiline ärevus võib tekkida ja ennnetama seda traumaatilist ärevust signaalärevusega. Näiteks õpib laps tajuma, et põhilised probleemid võivad tekkida seoses ema lahkumisega ja ta hakkab tundma ärevust, kui märkab ema väljumas. Signaalärevus mobiliseerib organismi ressursid kaitseks traumaatilise ärevuse tekke vastu ja laps hakkab kisama või üritab emale järgi minna ja reeglina selline käitumine viib ärevuse vähenemiseni. Juhtub kas see, et ema ei lahku, või see, et keegi teine võtab sülle vms.
· Regressiivne käitumine (enurees ja enkoprees). · Õppeedukuse alanemine. · Mittespetsiifilised käitumise muutused. · Mitmesuguste häirete sümptomid, nagu pahurus, depressiivsus, ärevus, hüperaktiivsus, vahel harva psühootilisus. · Erilist tähelepanu tuleb pöörata lapse käitumises toimunud muutusele. 34 Seksuaalse väärkohtlemise tagajärjel esineb ohvritel traumaatilist seksualiseerumist, mis on tingitud liiga varasest täiskasvanuliku seksuaalsuse kogemisest. Sellega seoses saavad normaalne lähedus ja hellus lapsele seksuaalse varjundi. See viib kergesti lapse obsessiivsele seksuaalsele käitumisele ja võib põhjustada seksuaalse identiteedi häirumise. Väärkohtlemise tõttu tunneb laps või nooruk ennast halvana, et ta on internaliseerinud süü- ja häbitunde, mis vallandavad temas mitmesuguseid sümptomeid
käsitlemine, narri rolli võtmine, õppeedukuse halvenemine (passiivsus, tähelepanuhäired). Valikuline mutism - Emotsionaalsetest teguritest mõjutatud selektiivsus kõne kasutamisel. See ei ole see, et laps otsustab, et ei räägi, vaid ta ei saa rääkida. Nt kodus räägib, lasteaias ei räägi. Enamasti puudutab lasteaia ealisi lapsi. Enamasti lasteaias ei räägi. - Häire kujuneb tavaliselt aeglaselt ja kaasneb kindlate olukordadega. - Kestus vähemalt 1 kuu. Eristatakse ajutist ja traumaatilist mutismi. - Lapsed on samaaegselt väga tundlikud ja ujedad, kuid kangekaelsed. - Kahjustab õppimist, sotsiaalseid suhteid ja suhtlemise arengut. Käitumine ja selle areng Käitumine on väliselt jälgitav tegevuste kogum (viis kuidas inimene tegutseb ja reageerib keskkonnale), kitsamas mõttes piiritletud sotsiaalse aspektiga. - Käitumisel on teadvustatud või teadvustamata eesmärk. Käitumine sõltub ja on mõjutatud meeleolust, kontekstist, tagasisidest.
Vähenenud INF-γ tase võib takistada nende kõrvaldamist kopsuinfektsiooni ajal. Immuunkompromiteeritutel on tüüpiliselt invasiivne kopsuhaigus (pulmonaalsed sõlmekesed, konsolideerumine, abstsess), tõendid vere kaudu dissemineerumisest lümfisõlmedesse, ajukelmetesse, perikardi, nahka. Tavaliselt põhjustavad immuunkompetentsetel oportunistlikke infektsioone (posttraumaatilisi nahainfektsioone, pikaajalise dialüüsi patsientidel peritoniiti, traumaatilist endoftalmiiti). Kasvavad rõõmsalt mitteselektiivsetel aeroobselt inkubeeritud söötmetel, klassikaline lõheroosa pigment võib tekkida alles neljandal päeval. Identifitseerimine algse aeglase kasvu, makroskoopilise, mikroskoopilise morfoloogia, happekindla värvumise osalise säilitamise järgi. Täpne identifikatsioon liigi tasandil on raske suhtelise inertsuse tõttu. Ravi on problemaatiline. Lokaliseeritud infektsiooni ravis soovitatakse suukaudseid antibiootikume – erütromütsiini,
arstide külastamise sagedust · Mõtete allasurumisel näib olevat immuunreaktsiooni nõrgestav toime (Pennebaker, 1998). Kui traumasid kogenud inimesed võtavad positiivse eluhoiaku, väheneb nende stress (Holman & Silver, 1998) · Pennebakeri arvates võib mõtete pidurdamine trauma korral olla küll väga adaptiivne (lubab mõtlemist ja käitumist kontrollida), ent traumaatilise sündmuse allasurumine on samas kahjulik, tekitades stressi. · Horowitz (1976) arvab, et traumaatilist kogemust saab assimileerida alles siis, kui see on tõlgitud keelelisse vormi Isiklik kontroll ja isiklik tähendus · Juba mõnda aega teatakse, et isiklik kontroll (ja isegi lihtsalt kontrolli uskumus) soodustab nii vaimset kui ka füüsilist tervist · Rinnavähk ja HIV mõjuvad aeglasemalt neil, kes usuvad, et suudavad oma haigust kontrollida. Kui haiged leiavad isikliku tähenduse oma haigusele või teiste surmale, progresseerub nende haigus aeglasemalt (Taylor jt, 2000)
Katkestage töö mõneks sekundiks, hingake paar korda tugevalt sisse ja välja, et end rahustada. Liigutage pinge vähendamiseks õlgu. Kui arvate, et ei suuda enam ennast või olukorda kontrollida, otsige endale võimaluse kohaselt mõni muu ülesanne ja laske kellelgi teisel tööd jätkata. Minge kiirabiauto juurde täiendavat materjali või kanderaami tooma. Püüdke olukorrast jagu saada rohke huumori ja vähese künismiga. Pärast eriti stressirohket või traumaatilist olukorda jooge palju vett. Soojendage või jahutage ennast vajaduse kohaselt. Kui vaja, võtke end vabaks või laske end puhkusele saata, et oma 187 tasakaalu uuesti leida. Ärge olge üllatunud või mures, kui posttraumaatilise stressi tunnused (õudusunenäod, kergesti ehmumine jne) esinevad ka pärast pikema aja möödumist – see on samuti normaalne. Lõdvestumisvõimalused hingamistehnikad autogeenne treening ja visuaalne imaginatsioon
annaabi.ee 
