Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1. N caroticus internusplexus caroticus internusganglion pterygopalatinum, ganglion ciliare 2. Nn carotici externiplexus caroticusganglion oticum, ganglion submandibulare 3. N jugularis9 ja 10 kraniaalnärvile 4. N vertebralisplexus vertebralis Muude harude ümberlülitused: · ganglion coeliacuses - hepar, gaster, lien, duodenum · ganglion mesentericum superior jejunoileum, caecum, colon ascendens, colon transversum · ganglion mesentericum inferius colon descendens, colon sigmoideum, rectumi ülemine osa, testis, ovaris · plexus hypogastricus infganglion pelvina vesica urinaria, rectum medius/inf, corpus cavernosi penis/clitoridis n spinalisn splanchicus major/minor Pars parasympathica sakraalne osa: Nucl parasymphatici sacralesnn splanchnici pelviniplexus hüpogastricus pelvinielundi plexusvesica urinaria, urethra, suguelundid, flexura coli sinistrast anuseni
Kõhunääre - pancreas Maks - hepar Sapipõis - vesica fellea/ vesica bilaris Maksavärat - porta hepatica Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli Jämesool - intestinum crassum Umbsool - caecum Ussripik - appendix vermiformis Ülenev käärsool - colon ascendens Ristikäärsool - colon transversum Alanev käärsool - colon descendens Vasem käärsoolekoold - flexura coli sinistra (nn. põrna koold) Sigmasool - colon sigmoideum Pärasool - rectum Lihaspael - taenia
sphincter ani internus (silelihaskoest, tahtele allumatu) ja m. sphincter ani externus (vöötlihaskoest, tahtele alluv) d) kuidas on kaetud serooskelmega ülalt mesoperitoneaalselt allpool - ekstraperitoneaalselt ! 7. Jämesool a) kuidas nim. peensoole suubumiskohta jämesoolde, kus see asub ostium iliocaecale, projitseerub naba ja spina iliaca ant. sup. - i ühendava joone keskkohal b) nim. käärsoole (colon) osad käärsoole osad – colon ascendence, colon transversum, colon descendence et colon sigmoideum c) missugused paelad moodustuvad käärsoole pikilihastest käärsoole pikilihaskiht – taenia libera, taenia omentalis, taenia mesocolica d) mesocolon transversumi kinnitusjoon algab parema neeru kohalt, ületab duodenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea ning läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule ! 8. Isthmus faucium, kurgukitsus a) mis piirab ülalt pehmesuulagi
- processus ucinatus - ostium appendicis veriformis - margo superior + margo inferior + margo anterior Käärsool colon (4 osa) - facies anterior + facies posterior + facies inferior - Colon ascendens - ductus pancreaticus -> ühissapijuha -> papilla duodeni major 17-18 cm - ductus pancreaticus accessorius -> papilla duodeni minor - colon transversum Skeletotoopia 50 cm - pea on mediaantasapinnast paremal I-II nimmelüli kõrgusel - keha ja saba mediaantasapinnast vasakul vastavalt I nimmelüli ja XII flexura coli dextra -> flexura coli sinistra rinnalüli kõrgusel parempoolne puudutab maksa ja paremat neeru
f: painutab ja abdutseerib rannet Musculus palmaris longus o: epicondylus medialis humeri i: aponeurosis palmaris f: pingutab pihuaponeruoosi Musculus flexor carpi ulnaris o: epicondylus medialis humeri + margo posterior ulnae i: os hamatum + os metacarpalis 5. F: painutab ja adutseerib rannet KÄE LIHASED Pöidla lihaste rühm Musculus abbductor pollicis o: caput obliqqum – ligamentum carpi radiatumilt + caput transversum – 3. metakarpaalluu palmaarne pind i: pöidla proksimaalne faalanksi põhimik Musculus opponens pollicis kinnitub I metakarpaalluu lateraalsele servale Musculus flexor pollicis brevis o: caput profundum – ligamentum carpi radiatum + caput superficiale i: pöidla proksimaalse faalanksi põhimik Musculus abductor pollicis brevis i: pöidla proksimaalse faalanksi põhimik Keskne rühm Musculus interossei dorsales
alt - os ilium mediaalselt - arcus iliopectineus a. mis sellest läbi kulgevad - m. iliopsoas, n. femoralis ! Liigesed – 2 küsimust 1. Puusaliiges - art. coxae ! a) liigestuvad pinnad: facies lunatum acetabuli, labrum acetabuli (os coxae) + caput femoris b) tüüp: keraliiges, kolmeteljeline liiges c) liigesesisesed sidemed: lig. iliofemorale, lig. pubofemorale, lig. ischiofemorale d) kapsliga seotud sidemed: zona orbicularis, lig. capitis femoris, lig. transversum acetabuli e) teljed ja liikumised: frontaaltelg - anteflexio-retroflexio sagitaaltelg - abductio-adductio vertikaaltelg - rotatio + circumductio ! 2. Lülisamba (columna vertebralis) ühendused ! a) Nimeta sidemed, mis ühendavad lülisid omavahel (6) lig. longitudinale anterius, lig. longitudinale posterius, lig. supraspinale, ligg. interspinalia, ligg. intertransversaria, ligg. flava b) Lülidevahekettade (discus intervertebralis) osad: nucleus pulposus ja anulus fibrosus
· KINNITUB o M. extensor digitorum longus'ele M. FLEXOR HALLUCIS BREVIS · ALGAB o Os cuboideum'ilt o 3. os cuneiforme'lt · KINNITUB o Suure varba phalanx proximalis'ele M. FLEXOR DIGITI MINIMI PEDIS · ALGAB o 5. metatarsaalluu põhimik · KINNITUB o 5. varba phalanx proximalis'ele M. ADDUCTOR HALLUCIS · ALGAB o CAPUT OBLIQUUM- 2.-4. varba metatarsaalluude põhimikelt o CAPUT TRANSVERSUM- 3., 4., ja 5. varba planetaarselt matatarsofalangeaalselt sidemelt · KINNITUB o Suure varba phalanx proximalis'ele MM. INTEROSSEI PLANTARES · ALGAVAD o 3.-5. varba metatarsaalluule · KINNITUVAD o 3.-5. varba phalanx proximalis'ele MM. INTEROSSEI DORSALES PEDIS · ALGAVAD o Kahe metatarsaalluu teineteise peale suunatud pindadelt · KINNITUVAD o 2.-4. varba phalanx proximalis'ele
Glenohumerale) - Moodustub abaluu cavitas glenoidalis ja caput humeri vahel - Abiaparaat labrum glenoidale (liigesõõnsuse mokk) - Keraliiges - Kolmeteljeline - Liigutused: siserotatsioon/välisrotatsioon; fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon (horisontaalne abduktsioon/aduktsioon) Sidemed: lig. coracohumerale; lig. glenohumerale superius, medius ja inferius (tugevdavad liigeskapslit; lig. transversum humeri 7 Art. Scapulothoracalis (skapulotorakaalne e skapulokostaalne liiges) - Moodustub abaluu anterioose pinna ja rinnakorvi posterolateraalse pinna vahel - Funktsionaalne liiges ei ole anatoomiline liiges (ei esine ühendust sidekoe kaudu) - Liigutused: abaluu protraktsioon/retraktsioon (vertkaaltelg); elevatsioon/depressioon (teljetu, fron tasa); üles ja allapoole rotatsioon (põikitelg; abaluu tasapinnas)
kiht os cuneiforme proximalis M. flexor hallucis brevis M. flexor digiti 5. metatarsaal- 5. varba phalanx -väikse varba fleksioon MTP plantaris lateralis minimi pedis luu proximalis M. adductor -2.-4. varba hallux´i phalanx -hallux´i aduktsioon MTP plantaris lateralis hallucis metatarsaal- proximalis -caput luud obliquum -3.,4. ja 5. varba -caput plantaarselt transversum metatarso- falangeaalselt sidemelt Plantaarne 3.-5. varba 3.-5. varba -3.-5. varba aduktsioon MTP plantaris lateralis pind 4.kiht metatarsaal- phalanx Mm. interossei luud proximalised plantares (3 tk) Mm. interossei kahe metatarsaal- 2.-4. varba -2.-4. varba abduktsioon MTP plantaris lateralis dorsales pedis luu vahelt phalanx
OMAB ROHKELT KURDE, SOOLEHATUD – SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA, ENTEROTSÜÜDID KATAVAD HATTE JA SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA VEELGI. 5. SAPIPÕIS lad.k. – VESICA BILARIS MAHT – 60 ml MILLES SEISNEB SAPIPÕIE FUNKTSIOON?- ON SAPI RESERVUAARIKS 6. JÄMESOOLE PIKKUS – 1,5 m NIMETAGE JÄMESOOLE OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)- 1) UMBSOOL (CAECUM) + USSRIPIK (APPENDIX VERMIFORMIS) 2) ÜLENEV KÄÄRSOOL (COLON ASCENDENS) 3) RISTIKÄÄRSOOL (COLON TRANSVERSUM) 4) ALANEV KÄÄRSOOL (COLON DESCENDENS) 5) SIGMA (KÄÄR)SOOL (COLON SIGMOIDEUM) 6) PÄRASOOL (RECTUM) 7. MIS ON JA MILLEST KOOSNEB LÜMFOIDNE NEELURÕNGAS? MIS ON SELLE FUNKTSIOON?- PIROGOV-WALDEYERI RÕNGAS. KOOSNEB 6-st MANDLIST. KAITSEFUNKTSIOON. 8. SÖÖGITORU PIKKUS – 25-30 cm EHITUSLIK ISEÄRASUS - VÖÖTLIHAS LÄHEB ÜLE SILELIHASEKS! (KAELAOSA, RINNAOSA, KÕHUOSA) 9. KUIDAS JAOTATAKSE KÕHUÕÕS
Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 22. Millised toitained imenduvad peensoolest ja mis ühenditena Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 23. Jämesool lad. k. INTESTINUM CRASSUM Umbsool CAECUM, mille juurde kuulub ka ussripik APPENDIX VERMIFORMIS Ülenev käärsool COLON ASCENDENS Ristikkäärsool COLON TRANSVERSUM Alanev käärsool COLON DESCENDENS Sigmasool COLON SIGMOIDEUM Pärasool RECTUM Pikkus 1,5M Funktsioon Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon 24. Jämesoole seina ehitus Limaskest Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht Lihaskest Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab
pinotsütoosi teel JÄMESOOL intestinum crassum Jämesool on peensoolele järgnev 1,5 m pikkune ja 4-5 cm laiune seedetrakti lõpposa, mis algab paremas niudeaugus. Paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber, läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal. Jämesool jaguneb järgnevateks osadeks: 1. umbsool, caecum, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 2. ülenev käärsool, colon ascendens 3. ristikäärsool, colon transversum 4. alanev käärsool, colon descendens 5. sigmasool, colon sigmoideum 6. pärasool, rectum http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes /Image474.gif 1.Umbsool ja ussripik Alt suletud kotikujuline jämesoole algusosa (7 x 7 cm). Ülalt jätkub üleneva käärsoolega, alt avaneb niudesoolde. Ühenduse kohal on ileotsökaalklapp. Umbsoole alumisest osast väljub u. 8 cm pikkune ussripik ( appendix vermiformis). Kujult on ussripik sageli spiraalne või kokkurullunud
- ussripikku sein koosneb samadest struktuuridest nagu kogu jämesool, aga tema limaskestas on rohkesti lümfoidset kude 2. käärsoolCOLON ● ülenev käärsoolCOLON ASCENDENS - tõuseb umbsoole juurest pea vertikaalselt üles - maksa alla jõudes pöördub parema neeru ees järsult vasakule, moodustades parema käärseoolekooluFLEXURA COLI DEXTRA ning läheb üle ristikäärsooleks ● ristikäärsoolCOLON TRANSVERSUM - kulgeb risti üle kõhu, u 50 cm pikk, naba kõrgusel suundub mao ja duodeenumi ees paremalt vasakule, mao all kooldub taha üles - jõudnud vasakul põrnani, pöördub teravnurgana alla, moodustades vasema käärsoolekoolu FLEXURA COLI SINISTRA (nn põrnakoold) - ristikäärsoole osa kaardub ette alla, ulatudes kõhu eesseinani - ristikäärsoole osa on on eest kaetud suurrasvikugaOMENTUM MAJUS
jääkainete transport läbi keha. Seedetrakt Suuõõs (cavum oris) Kõri (pharynx) Neel (larynx) Söögitoru (oesophagus) Magu (ld ventriculus, kr gaster) Peensool, mille osad on: – kaksteistsõrmiksool (duodenum) – tühisool (jejunum) – niudesool (ileum) Jämesool (colon), mille osad on: – umbsool (caecum) – ussripik (appendix) – ülenev käärsool (colon ascendens) – risti käärsool (colon transversum) – alanev käärsool (colon descendens) – sigmasool (colon sigmoideum) Pärasool (rectum) koos pärakuga Seedimises osalevaid ensüüme tootvad elundid on: süljenäärmed (glandulae salivarae), kõhunääre (pancreas), maks (hepar), sapipõis (vesica fellea). 76 Ensüümid viiakse juhade kaudu seedetrakti. Suuõõs Suuõõne sisepind on kaetud limaskestaga, suus on hambad (täiskasvanud inimesel 32 hammast),
annaabi.ee 
