KLAVERIMUUSIKA Soolopill Uus žanr – väikevormid 19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt Ungari helilooja (1811-1886) Rajas uue interpretatsioonisuuna – klaverile kõlajõu andmine Pianistina oli pidevalt ringreisidel „Lisztomaania“ – tohutu populaarsus ...
ja jumaldatud õpetaja. Liszt on programmilise muusika tähtsamaid esindajaid kelle looming on seotud erinevate ajastute kirjanduse ja kunstiga, filosoofia ja religiooniga. Ta laiendas ja uuendas klassikalisi zanre ja vorme, on sümfoonilise poeemi looja, kokku kirjutas 13 sümfoonilist poeemi, tihti seotud kirjanduslike süzeedega.Oli sonaaditsükli uuendaja (h-moll klaverisonaat). Liszti klaveristiil on tehniliselt nõudlik ("Transtsendentsed etüüdid"). Tema tehnilistel ja harmoonia-alastel uuendustel on mõju 19.saj lõpu heliloojatele.Ta soovis klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Looming: klaverimuusika on teemade poolest ulatuslik, "Transtsendentsed etüüdid", kolmeköiteline tsükkel "Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, "Poeetilised ja religioossed harmooniad", arvukalt transkriptsioone. Orkestrimuusika 13 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja
üle keskmisesse nn tselloregistrisse ning kõiki ülemisi registreid kasutas läbipaisvateks, kristalselt kõlavateks figuratsioonideks. Liszt oli omalajal Euroopas nii populaarne, et ajakirjanduses võeti kasutusele uus mõiste ,,lisztomaania". Liszt andis 1842. aasta aprillis Tartu Ülikoolis kaks ülimenukat kontserti. Liszti klaveripalad on ilmunud kogumikena nt ,,Rännuaastad". Samuti avaldas oma klaverietüüde kogumikena nt ,,Transtsendentsed etüüdid" (piiri ületav), etüüd nr 12 ,,Tuisk" (,,Chasse-Neige").
1842.aastal aprillis andis Tartu Ülikooli aulas kaks ülimenukat kontserti. Klaveripala ,,Rännuaastad'' mahukaim, välja antud 3 köites; ,,Äike'' , ,,Wallenstadti järve ääres'' . Novaatorlus avaldas klaverimuusikas ehk kõige selgemalt tema kontsertetüüdides. Tema etüüdid on mängutehniliselt keerulised. Esimene helilooja, kes hakkas klaverietüüdidele panema programmilisi pealkirju, oma etüüdid avaldas mitme kogumikuna. ,,Transtsendentsed etüüdid''. F.Liszt ,,Tuisk'' 13 sümfoonilist poeemi 19 ungari rapsoodiat: ungari rapsoodia nr.4 d-moll , ungari rapsoodia nr.6 Des-duur , ungari rapsoodia nr.2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 Es-duur , I osa Allegro maestoso , II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marcial Klaverikontsert nr.2 A-duur : I osa Adagio sostenuto assai, II osa Allegro moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat
Teoste temaatika?Nimeta üks teos? Chopin on Poola helilooja.19.sajandi olulisim klaverivirtuoos(mängija).Ta mõtles välja pedaliseerimise-pedaaliga akordide sidumine.Oli suurelt mõjutatud klassitsismist.Teostel peab olema vorm.Tekst ja muusika romantismist.Looming koosneb klaveriteostest.Klassistsism ja romantism põimitud.Klaveripala pidi väljendama tundeid.Chopin-Nocturne. 9. Ference Liszt-Mis maa helilooja?’’Rännuaastad’’?Etüüdid laval?’’Transtsendentsed etüüdid’’?Nimeta üks teos? Liszt oli Ungari helilooja.19.sajandi olulisim klaverivirtuoos(mängija).Kogumik ’’Rännuaastad’’.Kirjutas kontsertetüüde-keeruline.Tehniliselt väga raske,vähesed oskasid mängida.Tsüklinimi:Transtsendentsed etüüdid’’. 10. Romantiline ooper – Mille vastu oli huvi ja kust võeti ainestik? Ooperipealinn?Miks Pariis? Ainestik võeti antiikajaloost-ja mütoloogiast ning rüütlilegendidest,ent järjest enam pöörduti
(Butterworth, Harris, 1994, 39.) 2.9. Postkonventsionaalse ja formaalsete operatsioonide arengutasemete võrdlus Kolmandal tasemel otsustatakse, kas teod on head või halvad transtsendentsete moraalsete printsiipide põhjal. See, mis on moraalselt õige, määratakse ühiskonna kokkulepitud väärtuste, kaasa arvatud individuaalsete õigust põhjal. Seadusi ei täideta enam fikseeritute, vaid suhtelistena. See, mida peetakse moraalselt õigeks, sõltub südametunnistusest, mida juhivad transtsendentsed moraalsed printsiibid. Inimelu väärtust hinnatakse ka nende õigusest elule. Elu on püha, inimene on unikaalne. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004) 8 Kokkuvõte Piaget ja Kohlberg kirjeldasid moraalse järeldamise arengus kolme peamist staadiumit prekonventsionaalne, konventsionaalne ja postkonventsionaalne või operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium. Esimesel staadiumis
objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Moraalne areng (2) Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused (Carol Gilligan) Seos käitumisega KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaaluotsmine. · Tasakaalu otsimine inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu otsimisele. Tasakaalu puudumine:
U 3aastased eelistavad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi Sotsiaalsete reeglite tüübid: Turiel ja Nucci 1. Moraalireeglid 2. Konventsionaalsed reeglid 3. Prudentsiaalsed reeglid Moraalse arengu staadiumid: Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) 1 Murdeiga: G. Stanley Hall (1904) M. Mead (1928) K. Lewin (1939) A. Bandura (1964) Offer & Offer (1975) Täiskasvanuea kriteeriumid: Varem mingid välised elusündmused: abiellumine, kooli lõpetamine, tööleminek jm.
teel 8.1. Täisratsionaalsed funktsioonid- nime funktsiooni kujul: y=anxn + an-1xn-1 +K+a1x+a0 ,kus n on positiivne täisarv ja a reaalarvud. 8.2 Murdratsionaalsed funktsioonid nim kahe hulk liikme jagatist. Y= y=anxn + an-1xn-1 +K+a1x+a0 / y=bnxn + bn-1xn-1 +K+b1x+b0 8.3. Irratsionaalsed funktsioonid- nim algebralist funktsiooni, kui lisaks eelpool toodud tehetele võetakse argumendi sisaldavast avaldisest juur. Kõik ülejäänud funktsioonid on mittealgebralised ehk transtsendentsed. Liitfunktsioon Liitfunktsiooniks nimetatkse funktsiooni piirkonnas X kujul F(x)=f[p(x)]. Liitfunktsioon koosneb mitmest funktsioonist. Pöördfunktsioon Olgu y=f(x) mingi funktsioon, kus x on argument ja y funktsioon.Kui lahendada see võrrand x suhtes, samme x=p(y). Nende graafikud on samad. Tuleb vahetada argumendi ja funktsiooni tähistused saame funktsiooni y=p(x) Pöördfunktsiooni graafik on sümmeetriline algfunktsiooni graafikuga esimese ja kolmanda veeerandi nurgapoolitaja suhtes
saavutamisele. Poliitikas eriti ilmsed võimusuhted on vähem rõhutatult olulised ka paljudes teistes elusfäärides. Võimule orienteeritud isikud ihaldavad sageli ka isiklikku mõjujõudu ja kuulsust. 6. Religioossed väärtused. Siia tüüpi kuuluvad inimesed näevad maailmas ühtset tervikut. Mõned religioosse suundusega isikud on Allporfi järgi „immanentsed müstikud", kes püüavad mõista elu sisimat tähendust ja sellega aktiivselt kaasa elada. „Transtsendentsed müstikud" püüavad inimese argielu ühendada mingi kõrgema reaalsusega, valides elus askeedi või loobuja tee (nt mungaks hakates). Põhimõisted: iseloomujooned, dispositsioonid, prooprium, küps isikus, väärtused. 5 Abraham Maslow´ humanistlik isiksuseteooria Eksistentsialistlik eluvaade Eksistentsialistlike filosoofia kesksed postulaadid: Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne,
Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mees murrab apteeki sisse ja varastab naise jaoks ravimi. Õigesti tegi? · 1.staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) · 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) · 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused soo pole oluline, oluline on see kuidas küsitakse, Gilligan : naised rohkem hindavad head suhted inimeste vahel, kui moraalsed reeglid. Internalisatsioon Freud : enesekaristamine süü- ja ärevustunde kaasabil selgitamine miks tegu on vale. Minimaalne on piisav: vajalikul määral mõjutamist, et
põhialuseid ja reaalse kogemuse piire ületavaid probleeme nagu jumal, hing, tahtevabadus). Romantik Ernst Theodor Amadeus Hoffmann väitis: "Sõna ja heli saladus on üks ja sama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab seda. (See ei tähenda, et teos peaks olema programmiline.) Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Liszt rõhutas, et ta peab oma eesmärgiks heliloojana muusika ja poeesia sisemise seose edasiandmist. Liszti ,,Transtsendentsed etüüdid" (millest meil kuulamiskavas oli ,,Tuisk") on ühelt poolt transtsendentsed ehk piiri ületavad (ld. k. trans+cendens läbi+sammuv, piiridest väljuv) oma raskusastme poolest, teisalt aga seepärast, et püüavad ühendada kunsti ja metafüüsika, ületada reaalse kogemuse ja tunnetuse piire. Romantikud esindasid ka seisukohta, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest, siit pärineb kunstide sünteesi idee, mis läbib kogu 19. sajandit (ka kujutavat kunsti, eriti 19
· Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mees murrab apteeki sisse ja varastab naise jaoks ravimi. · Kas mees toimis õigesti? Miks? · Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused (Carol Gilligan) · Seos käitumisega Internalisatsioon · Freud: enese karistamine süü- ja ärevustunde kaasabil Selgitamine, miks tegu oli vale · Petmine · Süütunne · Ülestunnistamine · Minimaalne on piisav: vajalikul määral mõjutamist, et laps hakkaks käituma uuel viisil, aga piisavalt vähe, et ta ei tunneks end sunnituna
Maailma lõpus päike kustub ja taevas vajub kokku. Ida kultuuris on tsükliline aeg, perioodiliselt korduv. Tegu on pideva uuesti sündide ahelaga (sansara- igavene ringkäik). Reinkarnatsioon uuesti lihaks saama, see on uuesti sünd sama liigi esindajana. Transmigratsioon uuesti sünd teise liigi esindajana. (Ära löö koera, sest koera niutsatuses võid ära tunda sõbra hääle) * Idas on õpetused immanentsed ehk sissepoole suunatud. Läänes aga transtsendentsed ehk väljapoole suunatud. VANA - INDIA Õpetused jagunesid kaheks: 1. ametlikud õpetused- tunnustasid kasti süsteemi; hinduism. 2. mitteametlikud õpetused- ei tunnistanud kasti süsteemi; budism. Sellise jaotuse aluseks oli suhtumine kasti ehk varna süsteemi. Kast näitas seisust, seisuslik süsteem. On olemas umbes 3000 erinevat kasti ehk seisust. Põhi- ja vahekastid põhikastid olid: ·BRAHMANA varna (preestrid)
metafüüsika asemel, sotsioloogia tähendab, et inimühiskonda kui faktide kogumit saab uurida loodusteaduse eeskuju järgi, alturism (teistele elamine) tähendab, et inimestel kui elusolenditel on spontaanne kalduvus ja huvi astuda omavahel ja kõikide teiste elusolenditega liitu elutu looduse vastu, selleks et temalt välja võidelda nii palju kui vähegi võimalik.Eesmärk oli inimkonna saatust aina paremaks muuta.Positivismi ajastul jäetakse kõrvale „Transtsendentsed“ asjad, mille kohta midagi kindlat ei saa öelda, ning tegeletakse „immanentsete“ asjadega e. kontrollivate faktide maailmaga. John Stuart Mill 1806-1873 :Arvas, et filosoofi töö peab olema inimesele kasulik. Igasugune ühiskondlik ja poliitiline mõtlemine ja tegutsemine peaks silmas pidama „ võimalikult paljude inimeste võimalikult suurt õnne“. Ta tundis sümpaatiat Prantsuse revolutsiooni vastu.Mill tajus, et empirism vajab uusi
Lood moraalsete dilemmadega (nt Haige naine vajab ellu jäämiseks ravi. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mida mees peaks tegema? Miks?). Kohlbergi järgi 3 staadiumit: 1. Staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. Staadium: Konventsionaalne (kasvatus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sotsiaalse korra säilitamine, kohuste täitmine) 3. Staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus. Moraali puhul võivad olla määravad ka soolised erinevused. Samuti on olemas seos käitumisega. Internalisatsioon. Freud: enese karistamine süü- ja ärevustunde kaasabil. Selgitamine, miks tegu oli vale: petmine, süütunne, ülestunnistus. Minimaalne on piisav: vajalikul määral mõjutamist, et laps hakkaks käituma uuel
annaabi.ee 
