· 55% tubade arv on võrde(rohkem) elanike arvuga. · 45% tubade arv on väiksem elanike arvust. Rahulolu Elamustingimustega oldi täiesti rahul 80%. Põhiliselt rahulolematuid oli 20% Neid , kes ei olnud üldse rahul, ei olnudki. Kodu puhul hinnatakse · Rahulik, vaikne asukoht · Kergesti ligipääsetavus · Mugavuse kõrge hindamine Uue elamu soetamisel · Mugavusi (kõige tähtsamaks pidas 75%) · Sobiv suurus · Elamu seisukord · Transpordiühendus · Teenuste lähedus · Siseplaneering · piirkonna prestiizi.
4. koolitatud ning kogenud spetsialistid 3.Suur konkurents tollitmaakleri teenuste 5. Kliendisõbralikud teenuste hinnad pakkumisel. 6. Pikaajalised koostööpartnerid 4. Halvad töötingimused ( külmad tööruumid) 7. Geograaafiline asend  transiitkaubateed. 5.Reklaami puudumine 8. Eurostandartitele vastavad tollilaoruumid 6.Vananenud seadmed (tõstukid) 9. Töökeskkonna koosseis  hästi töötav 7. Halb transpordiühendus meeskond,puuduvad pinged. 8. Madal palgatase, puudub motivatsioon o pportunities - võimalused T hearts - ohud 1. Uue ostjagrupi tekkimine 1. Kulude kasv seoses inflatsiooniga. 2. Riigipoolne tugi tegevusalale(mis puudutab 2. Koolitatud spetsialistide puudus tollipoolset osakonda) 3. Palgatõus ei toimu, enne langus. 3
Rahvusvahelised ettevõtted mõjutavad seega suurel määral investeeringute liikumist ja riikidevahelist kaubandust ning reklaami kaudu ka tarbijate ostukäitumist. 6. Millised muutused on toimunud tootmises ja selle paigutuses? Too näiteid tekstiili- ja rõivatööstuse kohta. 7. Nimeta kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavad tegurid. Kõrgtehnoloogilised ettevõtted Teaduspargid 1. Hea transpordiühendus 1. Hea transpordiühendus 2. Teadusparkide ja keskuste olemasolu 2. Tugev ettevõtetevahelised sidemed 3. Tugev ettevõtetevahelised sidemed 3. Meeldiv töö- ja elukeskkond (kõrge 4. Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu elustandard 5. Tipptasemel teadus ja tehnoloogilised 4. Ülikoolide lähedus uuendused 8. Iseloomusta autotööstuse tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid. Selgita mõisted:
Kas läheksid maale elama? Kui saadakse täiskasvanuks ja hakatakse enda elu rajama, tuleb valida ka koht, kus elada. Mõne inimesed valivad selleks linna, olgu siis suurlinn või paari tuhande elanikuga linn, ent mõned kolivad elama maale värske õhu kätte. Mina valiksin elukohaks linna, sest kuna olen terve oma lapsepõlve maal elanud, tean väga hästi maal elamise miinuseid. Esimene põhjus, miks ma maale ei kolis, on väga halb transpordiühendus suuremate asulate ja linnade vahel. Muidugi oleneb see ka asulast, aga enamjaolt on bussiliiklus linnadega kehv. Mulle see ei sobiks, sest nii ei saa vabalt otsustada, mida oma päevaga peale hakata, vaid peab planeerima bussi peale minekut ja koju saamist. Linnas seda muret ei oleks, sest seal on transpordivahendite liiklus väga tihe. Maaelu teiseks miinueks on minu arvates mingil määral sotsiaalse elu puudumine või on selle elava hoidmisega raskusi. Kuna maal elab vähe inimesi,
Vabaturumajanduseks nimetatakse seda, kui riik ei sekku majandusellu. Eesti turumajandus liigiks on vabaturumajandus. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Siinkohal võiks näiteks tuua, et maapoodides on kauba valik väga väike, suuremates asulates ning linnades on see üsna laialdane kuid kaubad on silmnähtavalt ülehinnatud just väiksemates piirkondades, kus transpordiühendus on samuti nõrk. Inimene peab olude sunnil oma rahakoti kergendama, olenemata sellest, et meie riigis on vabaturumajandus, kus peaks valitsema turumajanduslik tasakaal. Kuidas on lood demograafia probleemidega? Teadaolevalt on rahvastiku iive negatiivne ehk suremust rohkem kui sündi. Kuid mis võib selle põhjustada? Ehk liiga väiksed toetused? Olen arvamusel, et siiski peamine kahjur iibele on raha puudus ja inimeste materiaalsuse vähesus.
eelistusi, pidades silmas transpordiühendust saarte ja mandri vahel. Kuna nii põhjalikku transpordialast uuringut pole kohalike ettevõtjate seas varem tehtud, siis eesmärgiks on anda uurimus tulemuste põhjal olulist tagasisidet kohalikule omavalitusele ja transpordikorraldajatele. Hüpoteesina on väljatoodud, et ’saarelisusest tingitud eraldatus on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab ettevõtluse arengut väikesaartel’ ja ’peamine ettevõtluse ja saarte arengut takistav tegur on transpordiühendus saarte ja mandriga’. Käesolev töö jäi silma, sest elan ja töötan ise Saaremaal ja teema tundub lähedasem. Tõsi küll, et Saaremaa ei kuulu väikesaarte hulka, kuid sellegipoolest on saarelisusest tingitud eraldatus üks teguritest, mis ka siinseid ettevõtluse ja arengu võimalusi mõjutab. Autor tugineb teooriale, et väikesaarte ettevõtluskeskkonna kujunemist ja arengut mõjutab transpordi ühenduse olemasolu ja kvaliteet. Lisaks ka
Sõjalised jõud Saksamaa  tugev, distsiplineeritud ja hea väljaõppega armee; moodne relvastus, sõjalaevastik polnud valmis ehitatud Austria-Ungari  paljurahvuseline rahvuslikest vastuoludest lõhestatud armee; suhteliselt nõrk ohvitserkond Itaalia  polnud sõjaliselt väga tugev Inglismaa  tugev koloniaalsõjavägi, tugev laevastik Prantsusmaa  moodne ja hästirelvastatud sõjavägi, ohvitserkond ei olnud kõige võimekam Venemaa  arvukas armee; relvastus oli puudulik, side-ja transpordiühendus oli nõrk, sõdurite eriline vastupanuvõime Plaanid Saksamaa  Schlieffeni plaan Âpöördukse plaan; Prantsusmaa kiire purustamine, haarata Pariis rõngasse ja suruda siis vastu kindlustatud Maginot liini ja alles seejärel rünnata Venemaad Austria-Ungari  arvestas võitlusega Venemaa ja Serbia vastu Inglismaa  arvestas, et ei sekkugi võitlusesse mandril, tegutseb kolooniates ja toetab Prantsusmaad Prantsusmaa  plaan nr 17, Elsass-Lotringi tagasivõtmine ja sealt edasi Saksamaale
turistide kontsentreerumine suurematesse Põhja- ja Ida-Eesti keskustesse Lääne- Eesti koos saartega turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet Lõuna-Eesti (kuppelmaastik) ebaühtlased transpordivõimalused kaasaegsed ja jõudsalt arenevad spaa ja individuaalturistidele heaoluteenused vähene koostöö avaliku, era ja kolmanda hea transpordiühendus lähisriikidega sektori vahel 13. Reisiteenused, reisi 3 faasi ja reisimist mõjutavad tegurid 3 faasi- enne reisi, reisi ajal ja peale reisi Reisiteenused Reisimist mõjutavad tegurid 1. Sõitjaveo teenuse osutamine va taxo 1. Raha 2. viisateenuse osutmine ja vahendamine 2. vanus 3. majutusteenuse vahendamine 3. tervis 4
30. juuni 2009. a seisuga oli täidetud 372 ametikohta (86,3%) ja 32 Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatavat ametikohta (80%), kokku 404 töötajat. Töötutega tegelevate konsultantide arvu on suurendatud kolmandiku võrra. Konsultantide arvu suurendamine võimaldab töötute paremaks teenindamiseks pikendada klienditeenindusaega. Mobiilsete tööturuteenuste osutamine Töötute parema teenindamise tagamiseks piirkondades, kus transpordiühendus keskustega on piiratud või puudulik, on kavas 2009. aasta III ja IV kvartalis kasutusele võtta töötute teenindamiseks mobiilne nõustamine. Mobiilsete teenuste raames lähevad Töötukassa konsultandid piirkonda ning annavad tööturuteenuste ja -toetuste kohta esmast teavet koha peal. E-teenuste arendamine Teenuste kättesaadavuse ja kasutajamugavuse tõstmiseks luuakse e-töötukassa. Hetkel on e-töötukassa kaudu võimalik taotleda koondamishüvitisi. Samuti on e-töötukassa
*toimuvad: 1.eeslinnastumine 2.vastulinnastumine 3.valglinnastumine *arenenud riikides alates eelmise sajandi 80.-ndarest, Eestis algas sajandivahetusel *see etapp on võimalik alles teatud elatustaseme juures, inimestel peab olema võimalus lihtsalt liikuda 10.Ülelinnastumine arengumaades, selle tekkimise põhjused ja tagajärjed. Põhjused: Põllumajanduslik tegevus ei võimalda äraelamist ; maakohas pole koole, kus õppida ; linnas parem transpordiühendus Tagajärjed: Paljud peavad elama slummides, sest pole tööd; kuritegevuse kasv; keskkond on väga saastunud suurlinnades; haigused levivad väga kergesti 11. Oskad kaardilt näidata maailma suuremaid linnu/linnastuid. Linnad: Buenos Aires; Rio de Janeiro; Mexico; Los Angeles; New York; Washington DC; Kairo; Istanbul; Moskva; Pariis Peking; Tokyo; Shanghai; Delhi; Dhaka; Mumbai; Kolkata (India) Linnastud:
 milliseid elukutseid ja ameteid on üldse olemas ning mis valdkonnas sooviksid tulevikus töötada.Kui võimalikud variandid leitud, siis uuri vastavaid õppimisvõimalusi. Õppimisvõimaluste puhul on oluline, et Sa omad ettekujutust õpitavast erialast. Enne lõplikku otsuse tegemist tutvu põhjalikult eriala õppekava sisu, vastuvõtutingimuste ning õpitavate ainetega. Lisaks pööra tähelepanu ka praktilistele aspektidele nagu ühiselamu, hea transpordiühendus või õpilastegevused. Inimesed ei teadvusta tihti oma infovajadust ning ei oska seda õigetest allikatest hankida. Tihti saadakse karjääriinfot sõpradelt, internetist ja avalikust meediast. Selline teave tundub usaldustäratav,kuid pahatihti on ebakorrektne. Samas korrektne ja hästi leitav info iseendast, õppimis- ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturu nõudlusest on karjääriotsuste tegemise seisukohalt asendamatu( http://et.wikipedia
5 Statistikaamet, tööjõu-uuring 6 Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring pikaajalistest töötutest ning Põhja-Eestis ligikaudu 70%7. Kuni 2001. aastani olid nii töötuse maar kui ka pikaajalise töötuse määr kõrgemad maapiirkondades. Järgnenud aastatel levis pikaajaline töötus rohkem linnalistes asulates. Maapiirkondade töötuse vähenemine oli suurel määral seotud enam levinud heitumusega: inimesed loobusid tööotsingutest, sest töökohti oli vähe ning halb transpordiühendus ja lastehoiuvõimaluste puudumine ei võimaldanud kaugemal tööl käia. Eluga tuldi toime tänu põllumajandussaaduste kasvatamisele oma tarbeks ja juhutööde tegemisele. Majandusbuumi aastatel, mil töötus ja heitumus vähenesid, oli pikaajaline töötus jällegi suurem maapiirkonades. Uus majanduskriis tõi endaga kaasa suurema töötuse kasvu ja tööotsingute kestuse pikenemise linnalistes asulates..
Riigis on kohapeal väljatöötatud ka jäätmete käitlemise ning kütuse tootmise tehnoloogiad. 5. Turism ja teenindus. Enamus välisturistid tulevad Lõuna-Koreasse Jaapanist, Hiinast, Taiwanist või Hongkongist. Nende peamiseks turismiobjektiks on pealinn Soul, kus on sajanditevanused paleed ning puhkealad. Lõuna-Korea on turistidele taskukohane ning turismisõbralik riik. 9 Kõrgelt arenenud on ka siseturism, mida soodustab hea transpordiühendus riigis. Populaarsemaid turismikohti väljaspool pealinna Souli on Seorak-san rahvuspark, ajalooline linn Ivalo ja pool-troopiline Jeju saar. Tähelepanu väärivad ka mitmed looduslikud vaatamisväärsused. Suurim neist on mäestik Baekdudaegan, lisaks koopad Danyang´is ja Hwanseongul ning kaunid rannad Haeundae ´s ja Mallipo´s. Lõuna-Korea Incheoni Rahvusvaheline Lennujaam on IATA hinnangul maailma parim
Arendades turismitööstust oleks võimalik järgmiseks aastaks luua umbes 10 000 uut töökohta. Tahetakse reklaamida Riiat, kui väärtuslikku turismisihtkohta, et seda külastaksid ka oma riigi elanikud, mitte ainult välismaalased. Linnal on plaanis kulutada palju raha, et teha ideaalsed reklaamikampaaniad. Reklaamikampaania brändinime all Live Rga algab seitsmes riigis: Eestis, Venemaal, Leedus, Norras, Soomes, Saksamaal ja Rootsis. Tegemist on riikidega, kellega on Riial regulaarne transpordiühendus. Riia sooviks, et nende riikide elanikud, kes tavaliselt külastavad Riiat ainult läbisõidul , jääksid Riiasse kauemaks ja veedaksid seal ka vaba aega või lõõgastuksid. Riia võõrustab tänavu mitmeid suurüritusi, teiste seas NATO tippkohtumine. Põhjus, miks Riia on arenenud, on tegelikult väga lihtne. Riia kui linn ja Läti kui riik on aru saanud konverentsiturismi osatähtsusest üldises arengus. Ettevõtjad ja linn astuvad ühte sammu, käib koostöö
nautida nii tänased kui tulevased turistid. Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside hulka: · Pealinn Tallinn · kultuuripärand · looduskeskkond · Põhja- ja Ida- Eesti · Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga 9 · Lõuna-Eesti · kaasaegsed ja uuenenud spa-ja heaoluteenused · hea transpordiühendus lähiriikidega Tänases avatud maailmas ei piisa turismisektori jätkusuutlikuks arenguks vaid olemasolevatest vaatamisväärsustest. Konkurentsivõimelisena püsimiseks on vajalik sektori pidev areng, efektiivsuse ja kvaliteedi suurendamine koos uute turismitoodete väljatöötamisega. Eesti turismisektoril tuleb uute toodete ja teenuste väljatöötamisel arvestada alljärgnevate näitajatega:
regioonidele. ERDF-Eur regionaalfond- kivid ja betoon,ettevõtete asendamiseks, kohalike initsiatiivi ning inflatsioonimuutusi toetamiseks ESF- Eur Sotsiaalfond- koolitus ja nõuanne, tööhõive ja töötajate konkureerimisvõime tõstmiseks FIFG-kalandusfond- kalanduse arendamise rahastamine EAGGF põllumaj arendus ja tagatisfond- investeeringud ettevõtte konkurentsivõime tõstmiseks ja elukeskkonna parandamiseks. Eelstruktuurifondid: ISPA- viia E li nõuetele, saavutada hea transpordiühendus kandidaat- ja liikmesriikide vahel, tegeleb soovitavalt vaid transpordi ja keskkonnaga. PHARE- liitumispartnerluslepingu saavutamine kandidaatriikide ettevalmistamiseks Elga liitumiseks, stabiilsete institutsioonide olemasolu, inimõiguste kaitse, demokraatia, turumaj konkurentsivõimelisus Els, liitumiseks vajalike nõudmiste täitmine. SAPARD- kesk ja ida eur maade põllumaj ja maaelu antava liitumiseelse abi programm 2000-2006a-ks.Eesti saab 3 viimase käest raha.
Turvalisuse halvenemine ühistranspordi teenindustaseme ja kvaliteedi langemise, ühistranspordi infrastruktuuri mittearendamise, samuti hõredate sõidugraafikute ja informatsioonipuuduse tõttu on negatiivne mõju, mis teeb muret ning vähendab ÜT atraktiivsust. Mõju tööstustele ja ärikeskkonnale Tööstusele ja ärikeskkonnale ühistranspordi areng erilist mõju ei avalda. Küll võivad väheneda ettevõtete kulud ning paraneda ettevõtluskeskkond kohtades, kus on tagatud hea transpordiühendus ning inimestel on võimalik jõuda õigeks ajaks soovitud kohta. Üldjoontes loob parem juurdepääs turgudele aluse uute töökohtade tekkele. Neile ettevõtetele, kes pakuvad teenuseid kohapeal, on ÜT-st tulenev tulu piiratud. Pigem toob see kaasa suurema konkurentsi, kuna võimaldab konkurentidele parema ligipääsu elanikele, mis omakorda toob kaasa madalamad hinnad ja eelise tarbijatele.. Samal ajal võib
· EL struktuurabi programm investeeringumahukate transpordi- ja keskkonna suurinfrastruktuuri projektide toetamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides · Põhimõtted, eesmärgid: o Valmistada kandidaatriike ette liitumiseks ELiga o Tutvustada kandidaatriikidele EL poliitikaid ja protseduure o Viia keskkonnasektor vastavusse EL keskkonna õigustiku nõuetega o Saavutada hea transpordiühendus kandidaatriikide ja EL vahel, võimaldada juurdepääs üleeuroopalisele transpordivõrgule 42. SAPARD programm (keda/mida toetatakse/toetati, valdkonnad, põhimõtted) · EL struktuurabi programm põllumajanduse ja maaelu arengu prioriteetsete probleemide lahendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides · Põhimõtted: o Keskkonnakaitsele ja maaelu säilitamisele suunatud põllupidamisviiside arendamine
 Põhimõtete ellurakendamiseks on seatud kaheksa turvalisuspoliitika põhisuunda: turvalisem tunne, ohutum liiklus, tuleohutum elukeskkond, kaitstum vara, vähem õnnetusi, turvalisem riik, kiirem abi ning tõhusam turvalisuspoliitika. Eesti regionaalarengustrateegia (http://www.siseministeerium.ee/public/EESTI_REGIONAALARENGU_STRATEEGIA_2005___2015.doc) Essee: põhimõtted, suunad, ohud.  Mõjutab palju kuulumine EL. Tagasihoidlik transpordiühendus teiste liikmesriikidega, hõre asutus, vähenev rahvastik; majandusväikese mastaabiga ja vähe arenenud, innovatsiooni alane ja oskustööjõu mahajäämus. Eelis: puutumata looduskeskkond, äritegevuseks soodne markomajanduskeskkond, suurte avanevate turgude lähedus. EL poliitika NEGATIIVSED mõjud: 1) kaupade, teenuste jms vaba liikumine soosib pigem juba arenenud piirkondi; 2) infrastruktuuri arendamine ei soosi perifeersemaid piirkondi
pöördumine nende poole. Väikeste maakohtade KOVide esindajad tõid fookusgrupis näiteid kogemustest puuetega inimeste rehabilitatsioonisüsteemiga, kus teenused on olemas suuremates asulates, näiteks Tartus, ent ei ole kättesaadavad näiteks Võrumaa või Valgamaa KOVides elavatele abivajajatele. Samuti räägiti sellest, et inimestel on keeruline keskustesse sõita, kuna teatud kohtadega puudub transpordiühendus. See võib tähendada ka lisatööd KOVi lastekaitsetöötajatele, et transportida ääremaadel elavaid inimesi keskustesse. Kuigi tegu on riskidega, millega tuleb arvestada, viitavad lastekaitse korralduse süsteemi analüüsi (2013) tulemused, et nelja regionaalse keskuse loomine on kõige optimaalsem lahendus. Vajadusel on võimalik edaspidi SKA regionaalsete üksuste arvu suurendada. Nagu eespool välja toodud, suurendab KOVi juhtumikorraldusliku nõustamise ja sekkumise sisseostmine
annaabi.ee 
