Näiteks kuullaager 14) Kinemaatiline paar saab eksisteerida, kui tema sidemete arv s=1...5. Kui s=0, siis kinemaatilist paari veel ei ole (keha võib liikuda ruumis täiesti vabelt igas suunas, pole millegagi piiratud), kui s=6, siis kinemaatilist paari enam ei ole (keha on täielikult jäigalt kinni, liikumine võimatu) 15) Ruumis vabalt liikuval kehal on kuus vabadus astet (iga teljesihiline liikumine + iga telje ümber translatoorne liikumine) 16) Kinemaatiline ahel koosneb kinemaatiliste paaridega ühendatud lülidest. a) Tasandiline ahel b) Ruumiline ahel c) Suletud ahel d) Avatud ahel 17) Kinemaatilise ahela moodusavad kinemaatiliste paaridega seondatud lülid. Mehhanismiks nimetatakse kinemaatilist ahelast, mille kõik lülid sooritavad täielikult määratud liikumise juhul, kui ette anda ühe või enama lüli liikumine suvaliselt valitud lüli suhtes. Lüli, millel
Normaalkiirendus-an kiirenuduse normaalsihiline komponent, mis on suunatud mööda trajektoori normaali tema kõverustsentri poole. Puutekiirendus-at kiirenduse puutujasihiline komponent , mis kujutab endast vektorit, mille suurus võrdub absoluutväärtuselt kiiruse suuruse tuletisega aja järgi. Nurkkiirus-rad/s ühtlane liikumise kiirus w=fii/t Ühtlaselt muutuv: hetkkiirus: w=w0+t teepikkus: fii=wt+t/2 Translatoorne liikumiseks nim jäiga keha niisugust liikumist, mille juures iga sirge, mis ühendab keha kaht punkti jääb liikumise ajal paralleelseks oma algasendiga
Endokriinne signaliseerimine – signaalmolekulid toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajated kantakse hormoone edasi vereringe kaudu. Hormoon – signaalmolekul, mis kannab edasi endokriinset signaliseerimist. Autokriinne signaliseerimine – signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti (kasvufaktorid, eriti tüüpiline vähirakkudele). Molekulaarne komplementaarsus tähendab, et igale ligandile on spetsiifiline retseptor. Valkude post-translatoorne modifitseerimine 1. Mis on valkude post-translatoorsed modifikatsioonid, milliseid muutusi nad hõlmavad? Post-translatoorsedmodifikatsioonid (PTMid) on valkude lisatud muutused peale valgu sünteesi. PTMid hõlmavad kas aminohapete külgahelate kovalentseid muutusi või polüpeptiidahela peaahela muutusi. 2. Nimetage tuntumaid post-translatoorseid modifikatsioone (vähemalt 5)! Ning lisage, kas need modifikatsioonid on pöörduvad või pöördumatud?
siis selle punkti liikumist · Indeks r-relatiivne liikumine, vaadeldakse punkti liikumist taustsüsteemi suhtes. · ac = 2e vr Indeks c-Coriolise kiirendus. Iseloomustab kaasaliikumise kiirenduse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumist. · Taustsüsteemi enda liikumone on vaatluse alt väljas. 85. Jäiga keha translatoorne liikumine 86. Jäiga keha translatoorseks liikumiseks ehk rööpliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel paralleelseks oma algsihiga · Teoreem -Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide tema punktide kiirused igal hetkel omavahel võrdsed nii suuruselt kui suunalt, kõikide punktide kiirendused võrdsed nii suuruselt kui suunalt, ning kõik punktid
Jäiga keha tasapinnaliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul kõik keha punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed antud liikumatu tasapinnaga. · Mis on poolus jäiga keha tasapinnalise liikumise korral? Poolus on punkt, mille suhtes vaadatakse jäiga keha tasapinnalist liikumist ja mille suhtes kirjutatakse välja kaks esimest liikumisvõrrandit. · Millisteks lihtsamateks liikumisteks võib jaotada jäiga keha tasapinnalise liikumise? Translatoorne liikumine ja pöörlemine ümber pooluse. · Kuidas sõltub nurkkiirus ja nurkkiirendus pooluse valikust jäiga keha tasapinnalisel liikumisel? Need ei sõltu pooluse valikust. · Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida? Tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter on punkt mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga.
Tänu asiidgrupile on DNA ahela sünteesi terminaator. Loeng III 5 Geeni ekspressiooni kontrolli tasandid - DNA lugemine, transkriptsiooniline kontroll - mRNA modifitseerimine enne tuumast välja transportimist ja translatsiooni, RNA-processing - kontroll mRNA transpordi tasemel - kontroll mRNA translatsiooni tasemel - kontroll mRNA degradatsiooni tasemel, juhul kui temast valku ei sünteestia - peale mRNA translatsiooni valgu post-translatoorne kontroll -> inaktiivne valk DNA struktuur ja selle tasandid 1. Primaarstruktuur – nukleotiididest moodustunud singletne ahel, moodustudes nukleosiidist, mis on omavahel ühendatud fosfaatrühmaga ning mis sisaldavad desoksüsuhkrut ning lämmastikalust (guaniin, adeniin, tümiin, tsütidiin). 2. Sekundaarstruktuur – biheeliks, keeru kõrgus 34 A, keeru laius 20 A. Vasakukäeline. Biheeliksit hoiavad koos komplementaarsete lämmastikaluste vahelised vesiniksidemet; A=T ja G≡C. 3
energiast tema relatiivsel liikumisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti m v C2 T= + TCr (3) 2 Kõik praktilised arvutusvalemid igal konkreetsel erijuhul tulenevad sellest teoreemist. Selle kodutöö kõikides variantides võib kehadel esineda ainult järgmised kolm liikumist: a) translatoorne liikumine; b) pöörlemine ümber kinnistelje; c) tasapinnaline liikumine. Jäiga keha kineetilise energia nendel erijuhtudel arvutame järgmiste valemite abil: m v C2 1. Translatoorne liikumine: T= (4) 2 I z 2 2
See lisatakse (mõeldakse juurde) kehale tegelikele jõududele tasakaaluks 138. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? kasutatakse ainult sellepärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetoditega (formaalselt on ju jõud tasakaalus ja seega on tegemist tõepoolest staatika ülesandega). 139. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel erijuhul (a) translatoorne- ; b)pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; c)tasapinnaline liikumine ). 140. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem. Inertsjõudude peavektor on moodulilt võrdne süsteemi kogumassi ja masskeskme kiirenduse korrutisega, suunatud on ta vastupidiselt masskeskme kiirendusega. (liikumishulk) 141. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peamoment? Valem. a. tsentri o suhtes b. masskeskme suhtes 142
alles. · keskkonnaefektid, · substraadi struktuuri mõju, · inhibiitoranalüüs. · Ensüümkatalüüsi teooriad. · Ensüümide spetsiifilisust ja katalüütilist aktiivsust määravad tegurid. · Ensüümide regulatsioon ja multiensüümsed kompleksid metabolismis: regulatsiooni erinevad tasemed - allosteerika, kofaktorid, post-translatoorne modifitseerimine. · Ensüümide biomeditsiinilised rakendused paljud ensüümid on higuste markeriteks nt. kreatiini kinaas. Ravimid kui ensüümide inhibiitorid: · Mõned antibiootikumid on pöördumatud inhibiitorid. Näiteks penitsilliin, mis on inhibiitoriks bakteri membraani terviklikkust tagavale transpeptidaasile. · Seostuvad kovalentselt · Väga reaktiivsed ja võivad seostuda ka mitte-märklaud rakkudega
d'Alembert'i jõud on fiktiivne jõud, sest ta ei vasta jõu definitsioonile. 314. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? D'Alembert'i ei ole mitte sisuline, vaid formaalne printsiip ja teda kasutatakse ainult selle pärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetodiga. 315. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline liikumine). Peavektor: = - MaC (vektori märgid pealt puudu) Peamoment: M cz = -I cz z 316. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem. 317. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peamoment? Valem. M cz = -I cz z 318. Millega võrduvad süsteemi inertsjõudude peavektor ja peamoment? 319
d'Alembert'i jõud on fiktiivne jõud, sest ta ei vasta jõu definitsioonile. 314. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? D'Alembert'i ei ole mitte sisuline, vaid formaalne printsiip ja teda kasutatakse ainult selle pärast, et oleks võimalik dünaamika ülesandeid lahendada staatika meetodiga. 315. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline liikumine). Peavektor: = - MaC (vektori märgid pealt puudu) Peamoment: M cz = -I cz z 316. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem. 317. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peamoment? Valem. M cz = -I cz z 318. Millega võrduvad süsteemi inertsjõudude peavektor ja peamoment? 319
liikumiseks. Sisendlüli Väljundlüli Mehhanism Etteantud seadus- Soovitud seadus- pärasusega liikumine pärasusega liikumine Sele 16.1. Mehhanismi põhimõtteline skeem. Nii sisend- kui ka väljundlüli liikumine võib olla kas ühtlane või katkendlik translatoorne, pöörlev või liitliikumine. Liikumise seaduspärasus on tavaliselt ette antud kas funktsioonina ajast, pöördenurgast või mõnest muust parameetrist. Mehhanismide klassifikatsioon: a) ülekannefunktsiooni kuju järgi: - pideva ülekandefunktsiooniga, - muutuva ülekandefunktsiooniga: - mittereguleeritava (siinuse, tangensi) ülekandefunktsiooniga, - reguleeritava ülekandefunktsiooniga:
PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud
rakendatud ja need ei vasta jõu definitsioonile. 333. Mida mõeldakse sellega, kui öeldakse, et d'Alembert'i printsiip on formaalne printsiip? See pole sisuline, vaid formaalne printsiip, seda kasutatakse vaid selleks et saaks dünaamika ülesandeid lahendada staatika võrrandite ja teoreemidega. 334. Panna kirja jäiga keha inertsjõudude peavektori ja peamomendi avaldised liikumise kolmel peamisel erijuhul (translatoorne- ; pöörlemine ümber kinnistelje, mis läbib masskest; tasapinnaline liikumine). Translatoosel liikumise korral = -Mac ; M c = 0 Pöörlemisel ümber kinnistelje, mis läbib masskeset = 0; M o = -I c Tasapinnalisel liikumisel = -Mac ; M c = -I z 335. Millega võrdub süsteemi inertsjõudude peavektor? Valem.
degradatsiooni kiirused on erinevad; tRNA ja rRNA on suhteliselt stabiilsed, mRNA stabiilsus varieerub. Stabiilsus muutub regulatoorsete signaalide mõjul, mis arvatakse olevat ka oluline translatsiooni kontrollpunkt. mRNA eluea pikkust mõjutavad: AU-rikkad elemendid; Sekundaarne struktuur; Deadenülatsioon ehk adeniini eemaldamine polü(A)st; mRNA fragmenteerumine (oma ensümaatiline aktiivsus) ja fragmentide degradatsioon. Post-translatoorne kontroll: Erinevate valkude modifitseerimine (ubiquitiin, mis teevad valgud lühi- või pikaaegseteks (vastavalt näiteks steroid retseptorid lühiaegsed ja silma valgud näiteks pikaaegsed). Just a/h N-terminused määravad valkude stabiilsuse; kui palju vastavaid aminohappeid valkudes on. Pikaaegne geenide regulatsioon arengus ja diferentseerumises: Samad organismide rakud diferentseeruvad arengu käigus, moodustades eri funktsioone täitvaid kudesid ja organeid
Ideaalsete gaaside molekulaar-kineetilisest teooriast järgneb, et gaasi ümbritsevatele pindadele mõjuv rõhk on võrdeline 2/3 mahuühikus paiknevate molekulide keskmise kineetilise energiaga. Vastavalt sellele avaldub rõhk p = (1/3)nm2 või p = (2/3) n (m2 /2) (5) kus p ideaalgaasi absoluutne rõhk anuma seinale n - gaasimolekulide arv mahuühikus m - gaasimolekuli mass gaasimolekulide keskmine translatoorne ruutkiirus , suurus m2 /2väljendab ühe molekuli liikumise keskmist kineetilist energiat. Molekulaar-kineetilise teooria järgi loetakse gaasi absoluutne temperatuur võrdeliseks molekulide keskmise kineetilise energiaga. Vastavalt öeldule m2/2 = T (6) kus võrdetegur, mis on sama kõikidele ideaalsetele gaasidele. Asetades m2/2 põhivõrrandisse saame
annaabi.ee 
