Notre Dame (prantsuse keeles ,,Jumalaema") Notre Dame'i katedraal asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne'i basiilika. Notre Dame on üks silmapaistvamatest gooti stiilis kirikutest Prantsusmaal ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. Notre Dame on 130 meetrit pikk ja tegemist on viielöövilise basiilikaga, millel on topetümbriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone, kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Kabel on üks esimesi ehitisi maailmas, kus kasutati tugikaart. Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal ning need kestsid kuni aastani 1330. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani suurendati konstruktsiooni käigus. Aja jooksul töötasid mitmed arhitektid kabeli kallal. Tuntumad kirikuehitajad on Jean de Chelles ning Pierre de Montreiul.
traveedeks. Traveesid kiriku pikisuunas eraldavaid kaari nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Ehitusmälestised Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Ottode ajal ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel oli koor mõlemas otsas. Romaani stiil hakkas peamiselt levima 11. saj. Lõuna-Prantsusmaal Toulouse’is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja. Külglöövid moodustasid kooriümbriskäigu. Lääne-Prantsusmaal on mõne kiriku löövid kaetud kuplite reaga. Mõned (näiteks Poitiers) on rikkaliku skulpturaalse kujundusega. Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused Citeaux ja Cluny. Citeaux oli tsistertlaste emaklooster ja nad nõudsid lihtsaid kirikuehitisi. Cluny, mis oli benediktlaste pühakoda, oli selle aja suurim kristlik pühakoda
2. Wormsi toomikirik Peaaegu täiesti säilitanud oma esialgse kuju. Arvukate tornide ja fassaadigaleriidega tuntavad on Normandia ja Lombardia mõju. Prantsusmaa 1. Cluny kloostri kirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu kirik, kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari, külglöövid roidvõlvidega). Romaani skulptuur 2
raiddetailidega PROFAANARHITEKTUUR Jätkub linnakindlustuste ja linnuste ehitamine Mont Saint Michel'i klooster Prantsusmaal GOOTI ARHITEKTUUR INGLISMAAL Alguses Prantsusmaa mõjud 1175 Canterbury katedraali ümberehitamine 12 saj lõp-13 saj algus Westminster Abbey Londonis 1. 13 sa I poolel ilmneb inglise omapära inglise varagooti (early english) Salisbury katedraal kirik pikk ja madal, põhiplaan on 2 transeptiga, tugikaared puuduvad, kõrgeim torn on nelitistorn, koor sirge, rikkalikult dekoreeritud läänefassaad 2. 250-1350 dekoreeritud stiil- rohkem kaunistusi, kiriku rikkuse näitamine, dekoratiivvõlvid (lehvik-, täht-, võrkvõlvid). Exteri katedraal ja Yorki katedraal 3. 14-15 saj- hilisgootika, interjööris võlvroietest fantastiliselt rikkalik võrgustik. Clocesteri katedraal; Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS Sakraalehitised: 1
Ehitus stiil: Ehitustöid alustanud arhitekt võttis omaks mõnikümmend aastat varem tekkinud uue stiili-gootika. Ümarkaarsed romaani võlvid olid asendunud teravkaarsetega. See prantsusmaalt alguse saanud arhidektuuristiil levis kogu Euroopas. Gooti stiil võimaldas ehitada kõrgemaid katedraale. Seintesse mida toetasid tugikaared, sai teha rohkem avasid ja ruumid muutusid valgemaks. Sel 130 m pikkusel viielöövilisel basiilikal on topeltübmriskäigu ja kabelitega koor, ühelöövilise transeptiga pikihoone, kabellöövid, kiivrita läänetornid ja tugikaared. Monumentaalselt nn. Kuningate galeriiga läänefassaadi ja transeptifassaade kaunistavad gooti raidkunsti meistriteosed. Ajalugu: Suure Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m
Harmoonia arhitektuurilise ja dekoratiivse külje vahel; jõud, tugevus ja monumentaalsus ühinevad peensuse ja elegantsiga. Mõned koolkonnad kasutavad fassaadidel rikkalikult reljeefe ja skulptuure. Saint- Sernini katedraal Toulouse'is monumentaalne kõrge kääbusgaleriidega kaunistatud nelitisetorn ja arvukad kabelid. Le Puy katedraal - tugevate islami kunsti mõjudega väga harmooniline romaani stiilis ehitis. Cluny kloostrikirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu kirik, kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari, külglöövid roidvõlvidega). Romaani skulptuur. Romaani ajastu skulptuur (reljeef, ka ümarplastiline skulptuur) on arhitektuurist sõltuv kunstiliik. Juhtiv sel alal on Prantsusmaa. Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel.
lubjakivist. Originaalkuppel varises kokku ja 15 saj asendati uuega. Kirik oli mõeldud nii palveränduritele, keda meelitas kohale st Foy reliikvia kui ma munkadele. Kirikus on 212 sammast, romaani kapiteelidega, millel on kujutatud palmilehti, lilli, st Foy elulugu ja erinevate sümbolitega. St Foy pealuu hoitakse puust kullatud relikviaaris, mis on pühaku skulptuur. Cluny kloostrikirik 12. saj ehitatud omal ajal vist maailma suurim kirik, basiilika tüüpi romaani stiilis, kahe transeptiga, kabelipärjaga, kabelitega transeptidel. Ristumiskohtades tornidega. Viielööviline. Kölni Santa-Maria-im-Kapitol Fontenay tsistertslaste klooster Rajatud 1118 Assisi San Francesco St-Denis Amiens'i katedraal
aastal. Inglased nimetavad seda siiani normannide stiiliks. Põhiplaanilt on tegu pikkade ja kitsaste hoonetega, enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski puitlaega. Oluline ja tuntud on näiteks Durhami katedraal (uhked kaunistatud sambad). 1.6 Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka ristlöövi otstes. Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Saksamaal on näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedraalid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt Galleni kloostri jaoks koostatud
Laiemate ruumide katmiseks kasutati ristvõlvi(iga löövi kattis omaette seisev ristvõlv). Transepti ja pikihoonet ühendab triumfikaar. Kuna ristvõlv oli väga raske, tuli seinad ehitada massiivsed ja sambad jämedad, mistõttu jäid aknad väikseks. Hildesheimi toomkirik Saksamaal on eriline sellepoolest, et tal on koorid nii idas kui läänes ja see kirik oli mõeldud keisrile. Saint-Sernini kirikul on viielööviline pikihoone kolmelöövilise transeptiga. Külglöövid jätkuvad ümber koori ja moodustavad selle ümber käigu. Koorist ulatuvad välja viis kabelit. Kiriku laeks on silindervõlvid. Väljas on nelitistorn. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj. lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Skulptuur erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. Kujureid ei huvitanud anatoomiline täpsus vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11.saj
konstruktsioonis kui ka dekoorimotiivina. Müürid-seinad olid massiivsed ja monumentaalsed, üksikvormid mõjuvad üldkompositsioonis iseseisvatena. Silinder ja ristvõlvid, monumentaalsed piilarid ja sambad. Kirikute peamine tüüp oli basiilika (kolme või enama lööviline piklik hoone). Tunti roomlaste kaarte ja võlvide ladumist. Arenes ümarkaar akendel ja uste. Sissekäik vormistati perspektiivportaalina. lKiriku pikihoone idaosa lõikus põiklöövi e. transeptiga, nii sai kiriku põhiplaan ladina risti kuju. Kooriosa asetses üldisest põrandast mõne astme võrra kõrgemal, selle all paiknes krüpt. Koor lõppes ümara apsiidiga, mille ümber asus külglöövide pikendamisel tekkinud kooriümbriskäik, sellesse avanevad kabelid moodustasid kabelipärja. Romaani kirikul oli palju torne, välisfassaadi kaunistasid skulptuurid, kaarfriisid ja kääbusgaleriid.
ÜMARKAAR on üks silmapaistvaim romaani stiili tunnus. PIILARID samba taolised, ainult kaunistuselemendina kasutatav. Esimestel kirikutel lagi puudus (oli ainult talastik või võlvid). Kirikute katmine ristvõlvidega. · Püha Markuse kirik Veneetsia/Itaalia, 5-kuppel kirik. · Pisa toomkirik - Itaalia · Hildesheimi toomkirik Saksamaa · Saint-Sernin Lõuna-Prantsusmaa palverändurite kirik 5 lööviline, 3 transeptiga. · Poitiers Lääne-Prantsusmaa rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Citeaux tsitertslaste keskus ( Ida-Prantsusmaa) · Clunys benediktlaste keskus-põlluharijad ( Ida-Prantsusmaa) oma aja kõige suurem kloostrikirik; 5-lööviline,mille ees veel 3-lööviline eelkirik · Põhja-Prantsusmaa 2-läänetorniga ja 1 nelitistorniga. · Nundi toomkirik Rootsi · Ribe toomkirik, Vibron'i toomkirik Taani
Karolingide-aegse basiilika eksterjöör oli raskepärane, nelja või ka enama massiivse torni ning paksude kitsaaknaliste seintega. Enamik nendest on kas hävinud või siis tänapäeva jõudnud pea täiesti ümberehitatutena . Jooniste ja rekonstruktsioonide põhjal võib basilikaalsete kirikute seas tüüpilisemaks pidada Belgias asunud Saint Riquier basiilikat (9.saj.;ehitusmeister Angilbert või Engilbert). Kolmelöövilise , kahe pöikihoone e. transeptiga kiriku pikihoone oli võrdlemisi lühike, idapoolsele transeptile liitus neljakandiline kooriruum, mille altariosa lõppes poolümara apsiidiga. Piki- ja põikihoonete ristumiskohal paiknesid võimsad tornid. Lääneküljel, portaali kõrval oli kaks ümmargust torni, ka kahel pool kooriosa olid tornid. Basiilikate kõrval oli ka tsentraalehitisi baptisteeriume ja valitseja residentslosside juurde kuuluvaid lossikabeleid
Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud [redigeeri]Hispaania ümber omaenda monumentaalseks ja [redigeeri]Eesti raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema ristlöövi otstes
Traveesid kiriku pikisuunas erlaldavaid kaati nimetatakse vööndkaarteks. Transepti ja pikihoonet ühendab võiduvärav ehk triumfikaar. Ristvõlv oli samuti väga raske, võlvide kandmiseks oli vaja ehitada massiivsed seinad ja jämedad piilarid. Seetõttu jäid ka aknad väikseks ja kitsad löövid müüride vahel hämaraks. Lõuna prantsusmaal oli mitu koolkonda. Toulouse's ehitati palverändurite kirik Saint- Sernin, mis on 5-löövilise pikihoonega ja kolmelöövilise transeptiga. 5 kabelit moodustavad kabelitepärja, välisvaadet valitseb nelitistorn. Lääne prantsusmaal on mitme kiriku löövid kaetud kuplite reaga, mõned eriti rikkaliku skulptuuri kujundusega. Ida-Prantsusmaa oli 2 mungaordu oluline keskus. Tsistertslased nõudsid lihtsaid ehitis. Põhja-Prantsusmaal ja inglismaal ehitati kahe läänetorniga ja nelitistorniga kirikuid. Durhami katedraalist inglismaal võib näha roidvõlvi algust. Itaalias oli tugev varakristliku arhitektuuri mõju
Romaani stiilil oli Euroopa eri osades omapärane ilme. Vararomaani e Ottode ajal (kuni 11. saj keskpaigani) ehitati Saksamaal Hildesheimi toomkirik, millel olid koorid nii idas kui läänes, viimane oli mõeldud keisrile. Romaani stiili levik algaski alles 11. saj keskpaigast. Lõuna-Prantsusmaal oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik Saint-Sernin. See on viielöövilise pikihoone ja kolmelöövilise transeptiga. Sisemised külglöövid jätkuvad ümber koori ja moodustavad kooriümbriskäigu, sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. Lääne-Prantsusmaal on mitmete kirikute löövid kaetud väikeste kuplite reaga. Mõned kirikud (nt Poitiers's) on eriti rikkaliku skulpturaalse kujundusega. Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux's tsistertslased nõudsid lihtsaid, tornideta kirikuehitisi. Teine oli
annaabi.ee 
