vastava mõistega kokku puutudes. Mõiste tähistab ka paljusid teisi referente, mis on prototüübist kaugemal (tibu, jaanalind). 7. küsimus Lausungi ,,Siin on palav" võimalikud kõneleja-tähendused: · ,,Tee aken lahti!" · ,,Ma tahan karastuskooki!" · ,,Keera kütet vähemaks!" · ,,Milleks kütet raisata?" 8. küsimus Keele funktsioonid Harrise järgi Väljendatav tähendus on · transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) · interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Keele funktsioonid Halliday järgi · Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) · Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon)
11. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 1) Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? 2) Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Jah, jah integratsioon Ei, jah assimilatsioon Jah, ei eraldumine Ei, ei marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1) transaktsiooniline (olukordade kohta informatsiooni andev) 2) interaktsiooniline (suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu) Halliday: 1) ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis Harrise transaktsiooniline) 2) interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) 3) tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti) 13. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi.
Kas oma enese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? jah ei Kas domineeriva jah Integratsioon Assimilatsioon kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? ei Eraldumine Marginaliseerumine 12. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: Väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta infot andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday: Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline), interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline)(ka faatiline funktsioon) ja tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 13
Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). a. Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 13. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? a. Harris: i. Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni ii. Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i. Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) ii. Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) iii
inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel.) 6. Millised võivad olla lausungi ,,Siin on palav" kõneleja-tähendused esimene samm- mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine kus on ,,siin" ja mis on ,,palav" (mis ühele palav, see võib teisele külm olla), Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni. 7. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi. Harris: Väljendatav tähendus: 1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat seotud viisakusega Halliday: 1)ideatsiooniline- ligikaudu sama, mis transaktsiooniline 2)interpersonaalne- ligikaudu sama, mis interaktsiooniline 3)tekstuaalne- need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,Kuigi" 8
4)Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). Kult eripära hoidmine Ei ole tähtis tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1)Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni 2)Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit
10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). John Berry: akulturatsioonistrateegiad Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? Integratsioon/ Eraldumine Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Assimilatsioon /Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Hallyday Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Harris: väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit?
strateegiat). 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte aitab konteksti mõjul formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb iga vestluse momendil seda, mis vastab vestluse üldisele suunale ja eesmärgile).
vorm, ja mis on kodeeritud asjakohaste sümbolite abil. (Латфуллин 2004, Громова 2004: 249). Teated antakse edasi kanali kaudu. Kanaliks võivad olla otsesed (nt. saatja hääl või kehakeel), esitavad (kirjad, raamatud, ajalehed, ajakirjad, kuulutused reklaamtulbal jne) kui ka tehnilised (telefon, raadio, televiisor, arvuti) vahendid. (Janek Tuttar 2011). Traditsioonilist kommunikatsiooniprotsessi mudelit on täiendanud Shramm (Verderber & Verderber 2002: 112), kelle transaktsiooniline mudel (vt joonis 1) rõhutab kommunikatsiooni dünaamilisust, kus nii sõnumi saatja kui ka vastuvõtja osalevad aktiivselt igas kommunikatsiooniprotsessi etapis – sõnumi kodeerimises, edastamises, vastuvõtmises ja dekodeerimises. Tähenduse loomine toimub protsessis osalejate kokkuleppel. Antud mudeli puhul rõhutatakse sõnumite järjepidevat vahetamist. (Steinberg 2007: 57) Iga kommunikatsiooniprotsessi mudel koosneb teatud
Mis parandab suhteid Mis suunab tegevust. Suhtlemise kontekstid klassiruumis: 1) Füüsiline kontekst 2) Kultuuriline kontekst 3) Sotsiaalne kontekst Kolm traditsioonilist vaatenurka suhtlemisprotsessile lähtudest interaktsioonist: 1) Suhtlemine kui lineaarne protsess – stiimul-reaktsioon=aktsioon – suhtlemiskäitumine, kus üks inimene mõjutab vaid teist inimest. 2) Kui interaktsiooniprotsess – vastastikune mõju, tagasiside. 3) Kui transaktsiooniline protsess – vastasikustm mõju vaadeldakse laiemalt: teised inimesed ja keskkond. Infovahetuse komponendid: 1) Kommunikatsiooni saatja ja vastuvõtja. 2) Teade - tähendust omav märk või märgisüsteem. 3) Kanal - vahendid mida mööda teade jõuab saatjast vastuvõtjani. 4) Tagasiside – protsessi integraarne osa, mis võimaldab suhtlejal vaadelda protsessi käiku ning hinnata selle edukust. Infovahetuse suhtlemise üks külg.
headel verbaalsetel võimalustel, agressiivsusel, energilisusel, arusaamisel, töökusel, "high-high". 2. Karismaatiline liider: kangelaslik, heroiline: raskes olukorras on julge ja edukas; erakordsete võimetega; enesekindel; idealiseerib paremat tulevikku; võimeline edasi andma oma parema tuleviku visiooni; käitub ebatavaliselt; on muutuste hing; keskkonnatundlik. 3. Transkaootiline või transformatsiooniline liider: transaktsiooniline liider juhendab, motiveerib alluvaid püstitatud eesmärgi suunas, selgitab rolle ja toga seotud nõudeid. Transformatsiooniline liider kasutab individuaalset lähenemist, ergutab intellekti, on karismaatiline. 4. Nais- ja meesliidrite ernevus- uuringute põhjal on mehelikus töökeskkonnas töötavad naisliidrid demokraatlikumad, mõjutavad alluvaid oma karismaga, kogemuste, võimete ja suhetega, motiveerivad töötajaid läbi oma suhtumise
kõnealustusfunktsioon). Nessa Wolfsoni väliuuring (üle 600 komplimendi) näitas, et 85% juhtudest katavad kolm süntaktilist mudelit (kõige levinumad: "I love/like that blouse", "That's a nice blouse") ja pidevalt korduvad samad neli-viis omadussõna ("good", "nice", "great", "beautiful", "fantastic") sellised, mis põhimõtteliselt võivad iseloomustada mida tahes. Viisakus Keele funktsioonid Harrise järgi: Väljendatav tähendus on: - transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) - interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt. viisakuse kaudu, viisakusnormid kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega) - Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) - Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon)
seaduspärasusi eeldatakse väljaspool oleva vaatleja olemasolu,ta kirjeldab asjade seisu Kolmas maailmavaade on organismiline maailmavaade holistlikke psühholoogiliste süsteemide uurimine, kus isiksuslike ja isklike ja kk-ke komponentide vahel on keerukad vastastikused seosed tervik on midagi enamat kui lihtsalt osade summa - J. Miller - 1978 raamat: "The living systems", üle 1000 lk-ga, süsteemiteoreetikute piibel 6.märts.2009 Transaktsiooniline maailmavaade (transactional ww) - see käsitleb muutuvaid suhteid, psühholoogiliste tervikute ja kk-e aspektide vahel, põhiline mõiste on sündmus (event) ja see ei koosne eraldi elementidest vaid kokkulangevatest v sulavatest faktoritest, mis siis sõltuvalt oma tähendusele ja ka funktsioonile, määravad ära selle terviku, erinevad aspektid defineerivad üksteist vastastikku ja määravad sellega ära sündmuse Oluline on siin ka aja käsitlemine defineeriva aspektina
annaabi.ee 
